BLOGI: Riigikogus jätkati haldusreformi eelnõu teist lugemist, opositsioon venitas jälle

 (13)
FOTOD!
Juntimine Riigikogus
Foto: Priit Simson

Täna jätkus riigikogus haldusreformi eelnõu teine lugemine, mis eelmisel nädalal katkes opositsiooni venitamistaktika tõttu alles 56. muudatusetepaneku juures (kokku 121 ettepanekut). Ka täna täitis opositsioon enda lubadust venitamist jätkata ning seetõttu jõuti nelja tunni jooksul vaid 24 parandusettepaneku üle hääletada.

Keskerakond ja Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) olid neljapäevase, 12. mai öö ja hommiku jooksul kasutanud võimalust võtta enne igat haldusreformi eelnõu muudatusettepanekut kümneminutiline vaheaeg, mistõttu venis istung ligi 24 tunni pikkuseks.

Vaata teisipäeva hommikul tehtud pilte:

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps teatas alles neljapäeval kell 14 katkenud istungi lõpul, et haldusreformi menetlemine on läbinud alles esimese vaheetapi ning tegelikult läheb võitlus sisukama reformi nimel edasi ka järgmisel nädalal (ehk täna).

„Istungi tööaja lõpp ei tähenda seda, et sellega katkeks ka pooliku haldusreformi vastu seismine. Muudatusettepanekud pole veel poole pealegi jõudnud ning see tähendab, et ka järgmise nädala teisipäevane ning kolmapäevane istung möödub meil haldusreformi tähe all,“ rääkis fraktsiooni aseesimees Mailis Reps.

Seotud lood:

Tänane istung lõppes kell 14.00, sest saadikuid ootasid ees komisjonide istungid.

Täna jõuti nelja tunni jooksul hääletada 24 muudatusettepaneku üle. Hommikul kell 10.00 alanud istungil alustati 56. parandusettepaneku üle hääletamisega ning pisut enne kella kahte võeti seisukoht ettepaneku nr 79 suhtes.

80. muudatusettepanek läheb hääletamisele homme kell 14.00 algaval täiskogu korralisel istungil, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni ehk kuni haldusreformi seaduseelnõu kõigi muudatusettepanekute läbihääletamiseni.

Kokku on haldusreformi eelnõule esitatud 121 muudatusettepanekut. Seega tuleb homme veel 42 punkti üle hääletada. Esialgsetel hinnangutel võib homne istung umbes kella üheksani kesta.

Haldusreformi eelnõu sisu

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda, määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid ning omavalitsuste ühinemisel kaasnevad õigused ja kohustused.

Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Samas on eelnõus kirjas, et haldusreformi eesmärgi saavutamiseks on soovituslik vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Eelnõu kohaselt on kohalikel omavalitsustel kuni käesoleva aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust, milleks on kokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Kui ka pärast vabatahtlikke ühinemisi on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid omavalitsusi, teeb valitsus neile tuleval aastal esmalt ettepaneku vabatahtlikuks ühinemiseks ning kui ka see ei anna tulemust, siis ühendab need omavalitsused.

Istungil avas juhtivkomisjonis toimunud arutelude sisu ja tutvustas lähemalt arvestatud muudatusettepanekute põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler.

Kiisler ütles, et põhiseaduskomisjon arvestas viit Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekut sisuliselt. Need ettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilimise ja moodustamise lihtsustamist, mõiste "tuumlinn" kasutamisest loobumist ning eelnõu seadusena jõustumise tähtaega.

Komisjon arvestas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud kahte muudatusettepanekut osaliselt, nelja sisuliselt ja kahte täielikult. Osaliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad Kiisleri sõnul kultuurilise ja geograafilise erisusega arvestamist omavalitsuste ühinemisel. Sisuliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehtava muudatuse sõnastuse täpsustamist ning osavalla- ja linnaosavanema ametist vabastamist.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutest arvestati 5 ettepanekut sisuliselt ja need puudutavad haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks soovitusi andva komisjoni moodustamist, ühise piirita omavalitsusüksuste ühinemise võimalust, linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, mõiste "tuumlinn" eelnõus kasutamisest loobumist ning osavalla- ja linnaosavanema ametist vabastamist.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekutest arvestas komisjon ühte osaliselt, kuut sisuliselt ja kahte täielikult. Osaliselt arvestatud muudatusettepanek puudutab omavalitsusüksusesisese asustusüksuse linnapea või vanema ülesandeid. Sisuliselt arvestatud muudatusettepanekud puudutavad linna kui omavalitsusüksuse liigi säilitamise lihtsustamist, ühise piirita omavalitsusüksuse ühinemise võimalust, osavalla- ja linnaosakogude pädevusi ja osavalla- ja linnaosavanema ametisse nimetamist ja ametist vabastamist. Ning täielikult arvestatud muudatusettepanekud puudutavad saarelise omapära arvestamist omavalitsusüksuste ühinemisel ning osavalla- ja linnaosakogu esindaja õigusi.

Põhiseaduskomisjoni tehtud muudatusettepanek järjekorranumbriga 10 koosneb 35 alapunktist, millest Kiisler nimetas mõned tähtsamad. Ta tõi esile, et üks ettepanek annab omavalitsusüksusele võimaluse algatada esimeses etapis ühise piirita ühinemise, kui on teada, et järgmises etapis ühendab Vabariigi Valitsus nendega omavalitsusüksuste vahele jääva omavalitsuse. Veel muudeti tema sõnul regulatsiooni, mis võimaldab haldusüksuse liigi säilitamist ja sellega jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt peab linnaterritooriumil elama vähemalt 5000 elanikku, kui soovitakse linna kui haldusüksust säilitada või taastada.

Ühe ettepanekuga asendatakse moodustunud omavalitsusüksuse uue põhimääruse kehtestamise tähtaeg hilisema ajaga. Järgmise ettepanekuga anti võimalus omavalitsuse ühinemise tulemusena moodustunud omavalitsusüksuse puhul kehtestada uus põhimäärus nelja kuu asemel kuue kuu jooksul alates valimistulemuste väljakuulutamisest.

Kiisler tõi esile veel alapunkti, milles lisatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse üks lõige, mille kohaselt tuleb ühinemislepingus kokkulepitud investeeringud või arendustegevused esitada ka omavalitsuse arengukavas. Veel muudetakse ühe alapunktiga osavalla- või linnaosavanema ametisse nimetamise korda ja järgneva alapunktiga ametist vabastamise korda ka vastavalt. Seal tuuakse sisse nii ametisse nimetamisel kui ametist vabastamisel osavalla- või linnaosakogu arvamusega arvestamine, selgitas Kiisler.

Seejärel vastas Kiisler ligi kolme tunni jooksul Riigikogu liimete küsimustele, millele järgnesid läbirääkimised.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rein Ratas, Heimar Lenk, Külliki Kübarsepp, Tarmo Tamm, Igor Gräzin, Andres Ammas, Erki Savisaar, Marika Tuus-Laul, Monika Haukanõmm, Enn Eesmaa, aadu Must, Andres Herkel, Artur Talvik, Krista Aru, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Jaanus Karilaid, Anneli Ott, Viktor Vassiljev, Uno Kaskpeit, Jaak Madison, Martin Helme, Valeri Korb, Mart Helme, Raivo Põldaru, Oudekki Loone, Peeter Ernits, Henn Põlluaas, Arno Sild, Jüri Adams, Ivari Padar, Mihhail Korb ja Kalle Laanet.