BLOGI | Riigikogu ei toeta Mart Laari esitatud Eesti Panga nõukogu liikmete nimekirja

 (110)
BLOGI | Riigikogu ei toeta Mart Laari esitatud Eesti Panga nõukogu liikmete nimekirja
Foto: Andres Putting

Riigikogu otsustas täna, et ei toeta Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari poolt esitatud nõukogu liikmete nimekirja. Kodakondsuse- ning põhikooli- ja gümnaasiumi seaduste muutmise esimene lugemine jäi pooleli täiskogu tööaja lõppemise tõttu.

Eesti Panga Nõukogu esimees Mart Laar tegi ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogusse Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane, kuid riigikogu lükkas selle suure häälteenamusega ümber.

Eriti teravat kriitikut tegid ettepanekule Reformierakonna saadikud, kes heitsid Laarile ette, et viimane kasutab riigikogu kummitemplina ning tahab oma äranägemise järgi toimetada. Ennekõike heitsid kriitikud ette, et Eesti Panga nõukogu liikmete volitused said läbi juba selle aasta veebruaris, kuid Laar esitas uue nõukogu liikmete nimekirja alles riigikogu viimasel tööpäeval ja see tuli arutlusele nüüd. Enne seda ei suhelnud Laar riigikogu fraktsioonide juhtidega ega arutanud võimalikke kandidaate.

Ka riigikogu rahanduskomisjoni esimehel Aivar Kokil jätkus Laari suunas kriitikat. Juba ettepanekut tutvustades sõnas ta, et komisjonis kuulati ära Laar ning oli palju tuliseid küsimusi ja arvamusi, seejärel küsimustele vastates rõhutas ta korduvalt, et tema meelest ei talitanud Laar hea tava järgi, ehkki seadusega vastuollu Eesti Panga esimees pole läinud.

Nimelt ei kirjuta tänane Eesti Panga seadus Eesti Panga Nõukogu esimehele ette, millal ta peab nõukogu liikmed esitama ning kas ta peab seda kellegagi läbi arutama või mitte. Ühtlasi ei ole seaduses täna kirjas ka see, mis juhtub siis, kui riigikogu koosseis Eesti Panga nõukogu esimehe ettepanekut ei toeta.

Seotud lood:

Üksjagu küsimusi tekitas ka asjaolu, et Laari poolt esitatud nõukogu liikmete seas ei olnud esindatud kõik parlamendierakonnad - ainsana oli kõrvale jäänud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).

Esimesena juhtis selle tähelepanu reformierakondlane Valdo Randpere, kes viitas sellele, et Laar ütles aasta tagasi Mart Helme kohta, et ta pole üksnes kasulik idioot vaid ka patoloogiline valetaja. "Mis see Mart Laari valiku põhjus nüüd on, kas ta on laiendanud seda hinnangut, mis ta andis Mart Helmele, siis kogu EKRE-le ja leiab, et sealt ei olegi kedagi võtta, keda esitada Eesti Panga Nõukogu liikmeks või?" EKRE kõrvalejäetuse kohta pärisid ka mitmed EKRE liikmed.

Kokk lausus, et Laar tahtis oma sõnul teha apoliitilist nõukogu. Samas viitas ta sellele, et nõukogu kandidaatide seas on mitu endist või praegust poliitikut. "Oli ka küsimus, et miks ei olnud EKRE-st ja sellele samale küsimusele oli vastus, et sooviti, et nõukogu oleks vähem poliitiline. Nii et sellised vastused tulid meile komisjonis. Ma ei saa nüüd öelda sõna-sõnalt, aga põhimõtteliselt olid sellised vastused."

Pärast hääletust ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas: "Laskumata arutellu konkreetsete isikute sobivuse üle nõukokku, on meile oluline, et Eesti Panga nõukogus oleksid eksperdid ning Eesti Pangal oleks suurem sidusus riigikoguga, et info liiguks ka Eesti Pangast otsustajateni. Seetõttu oleks loogiline, et nõukogus on esindatud riigikogus esindatud fraktsioonid samuti nagu see on korraldatud näiteks ERR-i nõukogus. Meie hinnangul peaksid olema nõukogu liikmete volitused piiratud kahe mandaadiga, et tekitada elutervet rotatsiooni ka ekspertide vahel."

Salajasel hääletusel lükkas riigikogu Eesti Panga nõukogu esimehe Laari esitatud Eesti Panga Nõukogu liikmete nimekirja tagasi. Eelnõu poolt hääletas 18 riigikogu liiget, vastu 74, erapooletuid ei olnud.

Esimene lugemine jäi pooleli

Esimesele lugemisele läks ka valitsuse algataud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ühildatakse põhikooliõpingutega kodakondsuse taotlemise nõuded. Eelnõu jõustumisel loetaks Eesti kodakondsuse saamise eelduseks olev Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise nõue täidetuks, kui isik on edukalt sooritanud põhikoolis riikliku testi, millega hinnatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps kinnitas saadikute arupärimise peale, et tänane kodakondsuse eksam on võrrelduna ühiskonnaõpetuse eksamiga lihtsam. "Nii et me ei kergenda kodakondsustingimusi, me ei loo mingeid uusi teid selleks, vaid see kehtiv võimalus, mis on täna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kodakondsuse seaduses olemas, et kui sa lõpetad põhikooli ära, sa saad seda eksamit üle kanda oma kodakondsuse taotlemisse, see jääb kehtima."

Samuti muudetakse põhikooli lõpetamise ning õpitulemuste välishindamisega seonduvaid sätteid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, see tähendaks, et põhikooli lõpetamise tingimustest jäetaks välja riiklikud põhikooli lõpueksamid. Koolidele antakse tervikuna põhikooli lõpetamise otsuse pädevus.

Arusaadavalt oli riigikogu saadikutel selle kohta palju küsimusi ning eksamite kaotamises osas oldi skeptilised, samuti avaldati kahtlust, et sel moel võib koolide ebavõrdsus vaid süveneda. Reps selgitas selle peale, et tasemetööd on siiski riiklikult korraldatud ning kooli otsustustasand tasemetööde ja riiklike testide puhul minimaalne.

Selles küsimuses jäi eelnõu lugemine pooleli, sest otsa said nii täiskogu tööaeg kui pikenduseks võetud üks tund.

Riigikogu istung 24.09.2019
Istung sai läbi. 
Andres Sutt: kas sellel õppeaastal need lapsed, kes sügisel 9. klassi läksid, peavad tegema eksameid? Milline on teie seisukoht ministrina? Reps: Sellele saan vastata, kuid lähevad arutelud esimese ja teise lugemise vahel. 
Reps: kodakondsuseeksmail kinnitan teile, sellest ei saa läbi ainult kursust läbides. Seal on väga kõrged lävendid. 
Urmas Kruuse: praegu jääb mulje, et kool saab võimu juurde ja oma sisu teha, kuid riigi poolt võrreldav jääb vähemaks. Reps: ju ma ei ole seda korralikult selgitanud. Tasemetöö on riiklikult korraldatud. Selles mõttes on kooli otsustustasand tasemetööde ja riiklike testide puhul minimaalne. 
Reps ütles, et talt on küsitud korduvalt, kas üks süsteem peab teise asendama ning kas mõlemat ei saaks: ei saa, sest need ei kattu täielikult. Julgen täna rahulikult öelda, et kui õpetajad mõistavad, et me ei vähenda matemaatika osatähtsust, vaid suurendame, siis nende suhtumine ka muutub, lisas minister. 
Alar Laneman (EKRE): diagnoos on õiesti pandud, aga meetmed ei lähe kohati kokku diagnoosiga. Oleks võib-olla teisi lahendusi. 
Jürgen Ligi küsis kodakondsusseaduse kohta: "Oleks loomulik olnud, et kogu see muudatus on ühes seaduses, aga osa sellest on topitud siis põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kokku. Tekstist aru ei saa, mida siin täpselt mõeldakse. Palun rääkige lahti see! See võib otsustada kogu eelnõu saatuse, sest siin eilegi raiuti, et sel põhjusel ei toetata. Aga kuidas te saavutasite sellise segase teksti ja segase menetluse kodakondsuse seadusega?"Reps sõnas, et ootus, et ühiskonnaõpetuses oleks riiklik test on olemas olnud sellest ajast peale, kui riigikogu otsustas anda 16-aastastele hääleõiguse."Kuidas kondakondsusseadus siia suhestub? Kui noored inimesed täna kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel ja kehtiva kodakondsusseaduse alusel lõpetavad põhikooli, siis ka hea küsija teab, et nad ei pea tegema topelt eesti keele eksamit, vaid nende põhikooli lõpueksamit arvestatakse kodakondsuseksamil toimuva eestikeele eksamina." Minister kinnitas, et tänane kodakondsuse eksam, mida noored inimesed põhikooli lõpus võivad niikuinii teha on võrrelduna ühiskonnaõpetuse eksamiga keerulisem: "Nii et me ei kergenda kodakondsustingimusi, me ei loo mingeid uusi teid selleks, vaid see kehtiv võimalus, mis on täna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kodakondsuse seaduses olemas, et kui sa lõpetad põhikooli ära, sa saad seda eksamit üle kanda oma kodakondsuse taotlemisse, see jääb kehtima"
Tiit Kala: "Eelnõu seletuskirjast selgub, et Eesti Linnade ja Valdade Liit eelnõu ei kooskõlastanud. Põhjuseks tuuakse õpilaste motivatsioonipuudust ja et ei saa võrrelda õpilaste teadmiste kvaliteeti erinevate ainete osas. Kuidas te neid põhjendusi kommenteerite?"Reps: kõige esimene ja kõige olulisem muutus selles eelnõus ongi see, et me läheme kõiki koole hindama varem kui 9. klassis. Ma siiski tahaks uskuda, et selleks ajaks lapsel on veel lisaks eksamimotivatsioonile veel mõned motiivid elus ja eesmärgid ja võib-olla näiteks ka gümnaasiumisse edasiõppimine või oma huvide jätkamine või kutseõppes mingisse erialale sisenemine. Linnade ja kohalike omavalitsuste vaates on nendel väga suur soov, et jälgitakse ühtluskooli, et nii rahastamises kui ka sellises tagasisides riik endiselt hoolib ka. 
Tööaja pikendamise poolt on 75 saadikut, minister Reps jätkab nüüd küsimustele vastamist. 
Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku pikendada tänast istingit kella 14-ni. 
Henn Põlluaas (EKRE): mis mõte on sellistel testidel, mille tulemus ei tähenda mitte midagi? Nad ei näe siis vaeva õppimiseks ja need ei anna kooli taseme kohta ülevaadet. Kuidas need testid võimaldavad saada ülevaadet koolide tasemest ja aru saada, mida parandada tulevikus? Reps: ma kinnitan teile, et lapsed võtavad tasemetöid endiselt tõsiselt. Kinnitan teile, et neist mõjub väga palju. Juba esimeste tasemetööde põhjal 3. ja 6. klassis joonistuvad välja teatud koolis. Miks on see vajalik asendada ühtlustatud eksamiga? Meil ei ole võimalik selle inimesega tegeleda, kui ta põhikoolist väljub, aga meil on võimalik minna juba 3. või 6. klassis appi. 
Jaak Juske (SDE): õpetajad on selle eelnõu suhtes väga kriitilised. Miks te olete toonud riigikogu ette seaduseelnõu, mida õpetajate enamus ei toeta? Reps: julgen väita, et suur enamus toetab. Muidu ei oleks see eelnõu nii kaugele jõudnud. Eesmärk ei ole hindamise kaotamine, vaid selle muutmine. 
Liina Kersna (REF): kas oli teadlik otsus õppeaasta sees reegleid muuta või läks teil kiireks? Reps: Riik on teinud väga aimatava käigu. Järgmiseks neljaks aastaks eksamite ajad on paigas. Juhul kui riigikogu otsustab, et on valmis põhikooli välishindamisesüsteemi muutmiseks, siis on kaks varainti: riik on ette valmistanud, et kevadel võib toimuda põhikooli lõpueksam, teine variant, et toimub tasemetöö. Mõlemad variandid on olemas. Võimalik on öelda ka, et see variant tuleb, aga mitme aasta pärast. 
Reps: "Tänased lõpueksamid kaasaegse hindamise põhimõtetele sellisel kujul, nagu nad on, kahjuks enam ei vasta. Kui väga lühidalt kokku võtta, siis eelnõu asendabki senised riiklikud eksamid, mis on seotud põhikooli lõpetamisega, riiklike testimisega, mida tehakse kogu õppe jooksul ning põhikooli lõpetamiseks vajalike eksamite või muude sooritamisega, mis otsustab ja korraldab kool. Meie soov on, et huvirühmad näeks testimise kasuliku ja vajaliku vahendina, mis annab olulist infot, et oma asju paremini ajada, oluline on see, et adekvaatset infot pakub testimine näiteks riigile hariduse kvaliteedi jälgijana, koolile oma kvaliteedi juhtimise korraldamiseks ja õpetajale vahetustöös õpilastega oma tööviisi täiustamiseks, õpilasele oma õpivajaduste selgitamiseks ja loodame ka, et karjääriotsuste paremaks tegemiseks."
Reps: "Pean vajalikuks ka ümber lükata hirmud, et eelnõu muudatused viivad põhikoolide kvaliteedi langemisele. Nii, nagu varemgi, põhikooli lõpetajad saavad lõputunnistuse ainult siis, kui õppekava on täies mahus ja edukalt positiivse tulemusega läbitud. Lõpueksamite ärakaotamine ei tähenda, et põhikooli lõputunnistuse saaks kuidagi kergemini kätte. Vastupidi, eksamite-arvestuste sooritamine koolis ju ei kao ning see on põhikooli lõputunnistuseni jõudmiseks endiselt vajalik. Ka riiklikke teste tuleb teha ja need võivadki mõjutada seda, kas õpilaste teadmised hinnatakse lõpetamiseks tegelikult piisavaks. Olen aga seda meelt, et riiklike põhikooli lõpueksamite nõudmine praegusel kujul ei toeta parimal moel, ei õpilaste õpimotivatsiooni ega neid suundumusi, milleks me uue õpikäsitluse rakendamisega juba pikemas tulevikus saavutada soovime."
Nüüd tuleb arutusele kodakondsuse- ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduste muutmine. Sõna saab haridus- ja teadusminister Mailis Reps. 
Kaja Kallas: Mart Laar kasutab riigikogu kummitemplinaVahepeal jõudis Reformierakonna ning partei riigikogu fraktsiooni esimees Kaja Kallas kommenteerida tänasest Eesti Panga Nõukogu liikmete hääletust. Kallas viitas eelmisel nädalal riigikogu ees esinenud õiguskantslerile, kes pani saadikutele südamele, et nad ei annaks ära õigust otsustada. "Täna oleme olukorras, kus meilt tahetakse seda õigust taas vähemaks võtta.""Eesti Panga nõukogu liikmete volitused said läbi juba selle aasta veebruaris. Nõukogu esimees Mart Laar oma tööd ei ole teinud ja esitas uue nõukogu liikmete nimekirja alles riigikogu viimasel tööpäeval ja see tuli arutlusele nüüd," selgitas Kallas. "Enne seda ei olnud ta suhelnud riigikogu fraktsioonide juhtidega ega arutanud võimalikke kandidaate. Mart Laar käsitleb riigikogu lihtsalt kummitemplina.""Laskumata arutellu konkreetsete isikute sobivuse üle nõukokku, on meile oluline, et Eesti Panga nõukogus oleksid eksperdid ning Eesti Pangal oleks suurem sidusus riigikoguga, et info liiguks ka Eesti Pangast otsustajateni, lisas Kallas. "Seetõttu oleks loogiline, et nõukogus on esindatud riigikogus esindatud fraktsioonid samuti nagu see on korraldatud näiteks ERR-i nõukogus. Meie hinnangul peaksid olema nõukogu liikmete volitused piiratud kahe mandaadiga, et tekitada elutervet rotatsiooni ka ekspertide vahel."Just neil põhjustel otsustas Reformierakond Eesti Panga nõukogu esimehe poolt esitatud nõukogu liikmete nimekirja mitte toetada. 
Jürgen Ligi: saame pidevalt kinnitust, et eksperdi rollis avaliku sektori töötajaid ignoreeritakse, eelkõige on jutt sise- ja rahandusministritest. Kas siin on tegemist riigivastase tegevusega? Aab: nii karme hinnanguid mina anda ei oska. Ametnikud teevad igapäevast tööd ja teevad seda hästi. 
Avalikus sektoris töötas mullu üle 132 000 inimese. Ametnike keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 1711 eurot.http://www.delfi.ee/article.php?id=87428949
Nüüd on kõnepuldis riigihalduse minister Jaak Aab, kes annab ülevaate avaliku teenistuse 2018. aasta aruandest. 
Hääletus oli salajane. Poolt: 18Vastu: 74Erapooletu: 0Otsus: riigikogu ei toeta Eesti Panga nõukogu liikmete koosseisu esitatud koosseisus
Teised fraktsioonid sõna ei soovinud, toimub lõpphääletus. 
Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd saavad sõna fraktsioonide esindajad. Esmalt astus kõnepulti Peeter Ernits EKRE-st. Ta alustas sellega, et nõukogus on kaks Isamaa liiget ja mitte ühtegi EKRE liiget. Seejärel teatas ta, et probleem on nii Eesti Panga kui ka Eesti Vabariigi presidendiga: "Mõlemad peaks tagandama." "Nüüd oleme olukorras, kus läbi häda pukki saanud mees on hakanud ise valitsema," kritiseeris Ernits Laari. 
Henn Põlluaas (EKRE): kas olukord, kus riigikogu on nõukogu esimehe ametisse nimetanud, aga ei saa teda tagasi kutsuda on normaalne? Kokk: ega ükski hea tegu ei jää karistamata. Kaks korda on riigikogu esimehe kinnitanud, seaduse alusel on käitutud õigesti, omaette küsimus on, kas see on hea tava. 
Urve Tiidus (REF): oletame, et ettepanek ei leia parlamendi toetust. Kas on võimalik, et esimees ei esitagi siis uusi kandidaate ja kui kaua selline olukord võib kesta?Kokk: kui nii juhtub, siis 7. oktoobril on see teema rahanduskomisjonis laual ja arutelu on, kuidas muuta Eesti Panga seadust viisil, et sellist olukorda ei saaks korduda. On võimalik, et ei esitatagi, sest kuskil ei ole kirjas, et ta peaks seda tegema. 
Kalle Grünthal (EKRE): miks Laar ei arutanud riigikogu liikmetega ja kas selle põhjus võib olla, et tema tervislik seisund ei võimalda seda? Kokk: Laar vastas samale küsimusele komisjonis, et tahtis teha apoliitilist nõukogu. Mina näen hetkel vähemalt nelja poliitikut selles nimekirjas. Oli ka küsimus, mis ei ole EKRE-st liiget, vastus oli, et sooviti, et nõukogu oleks vähem poliitiline. 
Aivar Sõerd (REF): kas see koosseis, mis praegu on laual, on poliitiliselt sõltumatu? Kokk: see teema oli selgelt arutelul
Tarmo Tamm (Keskerakond): kaua see seis võib kesta, kui parlament kandidaadid tagasi saadab ja palu saab uuesti esitada? Kokk: seadus ei reguleeri seda, millal ta peab esitama uued kandidaadid. Täna on väga selgelt tekkinud olukord, kus Eesti Panga seadus tuleb läbi vaadata.
Peeter Ernits (EKRE): kas ongi nii, et nõukogus on kaks Isamaa liiget ja ainult EKRE liiget ei ole? Kokk: pean tunnistama, et ma ei tea, kes see teine Isamaa liige on. 
Heiki Kranich (REF): olete rahanaduskomisjonis arutanud võimalikku Eesti Panga seaduse muudatust, kas olete kaalunud ka sanktsioone istuva nõukogu esimehe vastu? Kokk: seaduse järgi ei ole võimalik esitada esimehele umbusaldust ega tagasi kutsuda. 
Ka Taavi Rõivas (REF) uurib selle kohta, et nõukogu liikmed on valitud ilma parlamendierakondadega arutamata. Kokk: kui minu käest küsid, siis mina Mardi asemel oleks vähemalt käinud rääkimas. 
Toomas Kivimägi: kas Eesti Panga volitused täna üldse kehtivad? Kokk: seaduse järgi kehtivad volitused nii kaua, kui riigikogu pole määranud uusi nõukogu liikmeid. 
Hanno Pevkur (REF): kas Isamaa auesimees laar on otsustanud parlamendi pannud kummitempli olukorda. Kas teie isiklikul hinnangul oleks ta võinud vähemalt konsulteerida fraktsioonidega, keda nõukogusse esitada? Kokk: hea tava oleks olnud, et ta oleks suhelnud. Ma ei saa vastata, miks ta nii tegi. Võin rahustuseks öelda, et ka Isamaa erakonnaga ei ole konsulteeritud seda nimekirja. 
Valdo Randpere (REF) viskas küsimuse algul esmalt nalja: "Ma endale üllatuslikult hakkan EKRE advokaadiks," ning küsis seepeale, miks pole nõukogu liikete seas ühtegi EKRE liiget. Randpere viitas sellele, et Laar on varemalt Mart Helmet nimetanud kasulikuks idioodiks ning kas ta nüüd on laiendanud seda kogu erakonnale. 
Jürgen Ligi: Kas teie jagate seda vaadet, et üks poliitik, kes on Mart Laar, valib omale ainuisikuliselt nõukogu. Kas see on sõltumatuse garantii? Kokk sõnas, et nõukogu liikmed on riigikogu otsustada. Hea tava on siiani olnud teistmoodi, sõnas ta, kuid lisas, et ei saa ka öelda, et Laar on valesti käitnud, sest seaduse vastu pole ta eksinud. 
Esimene teema on riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu. Seda tutvustab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa). Eesti Panga nõukogu kandidaadid Enn Eesmaa, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Ivari Padar, Jaanus Tamkivi ja Urmas Varblane on läbinud taustakontrolli ja ametisse sobilikud, kinnitas Kokk. Kokk ütles, et rahanduskomisjon on Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laariga pidanud tuliseid arutelusid. Kui riigikogu ei toeta Eesti Panga nõukogu esimehe ettepanekut, pole seaduses kirjas, kuidas edasi, sõnas Kokk. Kokk rõhutas, et rahanduskomisjon ei võtnud otsust, kas Laari ettepanekut toetada või mitte, vaid tahtis seda riigikogus arutada. 
Kohal on 87 riigikogu liiget, puudub 14. 
Pärast istungit toimub riigikogu saalis male toetusrühma asutamine. Kokkukutsuja Andrei Korobeinik. 
Algab riigikogu istung. Urmas Kruuse (REF) esitas arupärimise maaeluminister Mart Järvikule, rohkem arupärimisi ja eelnõusid ei esitatud.