BLOGI | Riigikogu alustas uut hooaega: spiiker hurjutas kriitikuid, president muretses tuleviku pärast

 (145)

Täna on riigikogu esimene korraline tööpäev pärast suve. Sügisistungjärgu pidulikul avaistungil hurjutas riigikogu esimees Henn Põlluaas kriitikuid, tema kommentaarid presidendi, opositsiooni ja ajakirjanduse suunas panid mõned rahvasaadikud saalist lahkuma.

Põlluaas sõnas oma kõnes, et nii riigi juhtimine kui ka parlamenditöö peavad olema ratsionaalne tegevus, kuid kahjuks domineerivad Eestis sageli just emotsioonid. Eesti poliitilises kultuuriruumis on tema hinnangul veel palju arenguruumi.

Ennekõike oli riigikogu esimehe pahameel suunatud nende suunas, kes viimastel kuudel koalitsioonierakondade suhtes on kriitilised olnud.

"Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile sada kriitikavaba päeva ja seda joont on seni püütud ka järgida. Seekord tavast kinni ei peetud. Ei olnud sadat kriitika- ega ammugi vihavaba päeva, kevadet ega suve," rääkis Põlluaas. "Seda tava rikkusid nii opositsioon, ajakirjandus kui ka president, kes kuulutas küll 24. aprillil välja sada vihavaba päeva, kuid teatas juba varsti välismeediale, et vihkab ühte rahvalt mandaadi saanud parlamendierakonda."

Selle peale tõusid mitu Reformierakonna saadikut püsti ning lahkusid saalist.

"Kuhugi on kadunud arukus ja argumenteeritud diskussioon ning asendunud alusetute süüdistuste ja sildistamistega," arvas Põlluaas.

Kaljulaid: mind paneb muretsema silmapiir

Seotud lood:

Seepeale sai sõna president Kersti Kaljulaid, kes alustas oma sõnavõttu väitega, et teda paneb muretsema silmapiir ja see, mis jääb selle taha. "Nii palju on niidiotsi, mida peaksime praegu sikutama," rääkis riigipea ja lisas, et ehkki paljud neist viivad meid uute võimalusteni, siis teised juhatavad ühiskonna valukohtadeni ja uute muredeni.

President rääkis nii uuendust vajavast e-riigist, põlevkivist, rohelistest alternatiividest ja kliimaneutraalsusest, haridusest, haldusreformist, sotsiaalsektorist.

Samas märkis riigipea kõnes ära ka "enesekindla rumaluse paraadi".
"See uhke ebakompetentsus ja üleolev suhtumine süvenemisse, teadusesse, haritusse – ka see on niidiots, mis näitab meile probleemi, murekohta, aga mille saame edukalt sikutades pöörata kultuurieduks, keeleuuenduseks, teadusuuenduseks, poliitikauuenduseks."

"Täna on universaalsete inimõiguste ja demokraatlike väärtuste eest jätkuv seismine ebamugav, rünnatav, halvustatav. Aga tõeliselt selgubki just neil ajaloohetkedel, mis on pigem keerulised, milline siis on Eesti tegelikult? Demokraatlik või totalitaarset vaikelu hindav? Vabadust armastav või pelgav? Jõudu või väärtusi austav? Nutikaid uusi lahendusi otsiv või vanadest kulukalt kinni hoidev? Uudishimulik maailma põnevate võimaluste suhtes või umbusklikult endasse sulguv?" rääkis ta.

Riigikogu liikmetele pani Kaljulaid südamele, et nemad on Eesti õigusriigi hoidjad ning oma otsuses vabad. "Kas teie otsused tegelevad ühiskonnale oluliste küsimustega? Kas Eesti inimene saab ka edaspidi uskuda oma riigi põhiseadust ja seadustega antud lubadusi, isegi väga pikaajalisi? Te saate luua lootust ja kindlustunnet, aga ka küünilisust ja veendumust, et igaüks, ka siin saalis, seisab vaid iseenda või kitsa ringi huvide eest."

Riigikogu sügisistungjärgu avaistung
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sonapilv-vaata-milliseid-sonu-president-ja-spiiker-riigikogu-ees-koneldes-enim-kasutasid?id=87382093
https://epl.delfi.ee/arvamus/vilja-kiisler-polluaas-vaatas-minevikku-kaljulaid-tulevikku?id=87381659
https://epl.delfi.ee/arvamus/video-henn-polluaas-vihkamine-on-emotsioon-kahjuks-domineerivad-eestis-sageli-just-emotsioonid?id=87381427
https://epl.delfi.ee/arvamus/video-president-kersti-kaljulaid-tana-on-inimoiguste-ja-demokraatlike-vaartuste-eest-jatkuv-seismine-ebamugav-runnatav-halvustatav?id=87380861
Istung sai läbi.
Kohal on 89 saadikut, puudub 12.
Töösse läks 17 seaduseelnõu.
President lahkus ning istung jätkub. Kõigil on nüüd võimalik üle anda eelnõusid. 
Kaljulaid ütles riigikogu liikmetele, et nad on vabad kujundama, millised on vastused Eesti elu puudutavatele küsimustele. "Te olete oma otsustes vabad, aga siiski mitte täiesti – vastavalt põhiseadusele peate lähtuma kõigi Eesti inimeste ootustest, mitte vaid oma valija ootusest." "Te saate luua lootust ja kindlustunnet, aga ka küünilisust ja veendumust, et igaüks, ka siin saalis, seisab vaid iseenda või kitsa ringi huvide eest," jätkas ta.
Kaljulaid sõnas, et meil on kõige hea kõrval ka enesekindel rumaluse paraad. "See uhke ebakompetentsus ja üleolev suhtumine süvenemisse, teadusesse, haritusse – ka see on niidiots, mis näitab meile probleemi, murekohta, aga mille saame edukalt sikutades pöörata kultuurieduks, keeleuuenduseks, teadusuuenduseks, poliitikauuenduseks." "Täna on universaalsete inimõiguste ja demokraatlike väärtuste eest jätkuv seismine ebamugav, rünnatav, halvustatav. Aga tõeliselt selgubki just neil ajaloohetkedel, mis on pigem keerulised, milline siis on Eesti tegelikult?" jätkas president.
Kaljulaid: "Usaldame oma omavalitsusi rohkem! Suures osas neist on piisavalt oskusi, nutikaid inimesi ja pealehakkamist, et neile anda ka rohkem tegutsemisruumi ja -vabadust."
Eraldi tuleb pingutada ka laste suhtlemisoskuste ja ühiskonnana toimimise võime arendamise nimel, lisas president.
Kaljulaid: meie kool peab muutuma. Koolist peab õpetamise koha asemel saama toetatud õppimise koht, kus iga laps klassis saab tegeleda vajadusel veidi erinevate asjadega talle kättesaadavate õppematerjalide toel.
Ühtluskool on rahvuslik rikkus, mis ei tohi kaduda, rõhutas Kaljulaid. "See on sotsiaalse mobiilsuse tagatis, see on tuleviku ühiskonna sidususe kõige olulisem element, mille hoidmise eest me täna vastutada oskame."
Kolmas suur probleem on presidendi sõnul ühtluskool, milles ilmnevad kihistumise märgid, vaatamata sellele, et need on veel võrreldes enamuse maailma riikidega väheolulised.
Seest veidi pehkinud ja vanave e-riik, on murede allikas, rääkis Kaljulaid. "Peame mõtlema, kuidas me sellel hetkel omame kiiret ja eelarveliselt kättesaadavat ligipääsu uutele identimismudelitele, mida küll õnneks juba siinkandiski erasektoris arendatakse."
Rohelisemad alternatiivid tuleb muuta meie võrkudes teretulnuks, mida on lihtne teha seadustega, aga natuke keerulisem läbi roheliste kiirete reservide loomise, rääkis president. "Kõik on teie kätes!"
Kaljulaid sõnas, et energiatootmine peab muutuma roheliseks. "Põlevkivi ja energiatootmise teed lähevad lahku."
Sõna saab president Kersti Kaljulaid.  "Mind paneb muretsema silmapiir. Horisont. Täpsemalt öeldes – see, mis on horisondi taga," alusas riigipea. "Nii palju on niidiotsi, mida peaksime praegu sikutama. Niidiotsi, mis viivad meid uute võimalusteni. Uute leidudeni, mis aitavad tekitada kasvu ja edenemist. Ka niidiotsi, mis tekkinud me senistest püüdlustest, senistest lootustest ja tahtmisest neid lolootustest ja tahtmisest neid lootusi täita." Ta lisas: "Aga ka niidiotsi, mis täna tunduvad pigem viivat murede ja valukohtadeni meie ühiskonnas. Kuid ka neil on suur potentsiaal – kui me ei pelga ja hakkame kohe harutama – osutuda mitte mure lappimise ja häda leevendamise kohtadeks, vaid jätkuva eduni viivateks teetähisteks."
Spiiker avaldas lootust, et koostöö riigikogus saab olema koostööaldis ning parem kui varem. 
Põlluaas: "Me rahvusparlamendina seisma hea, et Euroopa Liidu immigratsioonipoliitika, traditsiooniliste euroopalike väärtuste diskrediteerimine ning varjatud föderaliseerumistendentsid ei ohustaks meie põhiseaduslikke imperatiive. Euroopa Liit peab olema ja jääma suveräänsete riikide liiduks."
Põlluaas kutsus kõiki erakondi üles vaoshoitumale eneseväljendusele: "Vastasseisu väljakuulutamine, koostöö ja diskussiooni välistamine, koalitsiooni ja valitsuserakondade suhtes valede ja hirmude levitamine ning Eesti maine rikkumine välismeedias ei tee opositsioonile ega ka peavoolumeediale au. Siinkohal tahan aga kutsuda ka koalitsiooni, sh enda erakonna esindajaid, enamale vaoshoitusele, et mitte ise anda võimalust enda sõnade teisitimõistmiseks või pahatahtlikuks ärakasutamiseks."
Põlluaas hurjutas opositsiooni ning rõhutas, et 2019. aasta riigikogu valimistel järgnesid Reformierakonnale Keskerakond, Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa ja kõige viimasena Sotsiaaldemokraatlik Erakond. "Läbirääkimiste tulemusena moodustati enamuskoalitsioon Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa vahel ning selle alusel formeeriti ka valitsus, eesotsas peaminister Jüri Ratasega. Koalitsioon esindab suurima osa Eesti valijate tahet. Tegemist on demokraatliku ühiskondliku protsessiga, millega tuleb kõigil mõistusepäraselt leppida."Spiiker jätkas: "Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile sada kriitikavaba päeva ja seda joont on seni püütud ka järgida. Seekord tavast kinni ei peetud. Ei olnud sadat kriitika- ega ammugi vihavaba päeva, kevadet ega suve. Seda tava rikkusid nii opositsioon, ajakirjandus kui ka president, kes kuulutas küll 24. aprillil välja sada vihavaba päeva, kuid teatas juba varsti välismeediale, et vihkab ühte rahvalt mandaadi saanud parlamendierakonda. Vihkamine on emotsioon. Riigi juhtimine ja parlamenditöö peab olema ratsionaalne tegevus. Kahjuks domineerivad Eestis sageli just emotsioonid. Kuhugi on kadunud arukus ja argumenteeritud diskussioon ning asendunud alusetute süüdistuste ja sildistamistega."Presidendi suunas kõlanud kriitika peale lahkusid saalist mitu reformierakondlast, üks neist oli Liina Kersna.
Põlluaas: "Kui kaob tasakaal, kannatab demokraatia."
Põlluaas alustas kõned Eesti parlamentaarse ajaloo kokkuvõttega. Tema sõnul pole me parlamentaarne ajalugu võrreldav tuhandeaastase Islandi omaga, kuid lisas samas, et meie parlamentaarne demokraatia algas samal ajal Soome, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola ja mitmete teise riikidega. Samuti rõhutas ta, et kui me põhiseadus sada aastat tagasi vastu võeti, oli see üks Euroopa demokraatlikumaid.  Pätsi-aegne diskussiooni puudmine oli kindlasti üks asi, mis viis Eesti nõukogude okupatsiooni, lisas ta.  Siin samas saalis taaskuulutati Eesti iseseisvus 28 aastat tagasi välja, rääkis spiiker. 
Järgmisena on kavas riigikogu esimene Henn Põlluaasa kõne. 
Sügisistungjärgu avaistung algab hümni laulmisega.