Kaja Kallas sõnas, et opositsioonile ei meeldi umbusaldusavaldusi esitada. Samamoodi ei meeldi see, et valitsuses toimuv kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet. "Meie ei saa pealt vaadata, kui valitsusliige viib poliitilise kultuuri nii madalale tasemele," teatas Kallas. "Head kolleegid koalitsioonist, te saate ju ise ka aru, et asi on paha. Miks te muidu üritate aega võita ja avalikkust eksitada mingi tõekomisjoni loomisega," kutsus Kallas koalitsiooniliikmeid umbusaldamise poolt hääletama. "Minister Järvik ei saa aru ministriametiga kaasnevast vastutusest," lisas ta.

Kallas selgitas, et listerioosiskandaal võib mõjutada Eesti toidu eksporti. "Järvik ütles, et kuulis listeeriabakterist turul maasikareidil 18. juulil. Ometi on minister 9. juulil saatnud kirja VTA-le. Kirjas oli 19 väga põhjalikku küsimust, mis kõik olid otseselt seotud listeeriabakteri levikuga," tõi Kallas ühe Järviku vale välja.

Kallas küsis Kert Kingolt, kuidas tema end tunneb, kuna Kingo "ohverdati esimese vale peale", aga Järvik on seni ametis.

Mart Järvik ütles, et ta on sattunud skandaali tüli tõttu majas. "See algas sellest, et tahtsin algatada toiduohutuse auditit. Sealt meil kantsleriga enam koostöö ei laabunud ja sealt hakkas vastutöö minu vastu, mitte ainult tema, vaid ka ametnike poolt, mis on võimendanud läbi meedia selleni, et olen siin puldis ja mul on võib-olla au saada nende ministrite nimekirja, kellel on au saada nimekirja, kus ministreid on umbusaldatud," jäi Järvik sõnavõtus napiks.

Jürgen Ligi küsis, mis Järvik ise tagasi ei astu, kuna ta segab valitsuse tööd. "Ma ei jaga seda seisukohta ja kinnitan, et olen ausalt käitunud," vastas Järvik. Madis Milling küsis, miks Järvik korruptsioonivastasesse erikomisjoni ei ilmunud. "Ometi olete hetkel siin saalis. Miks minister võib kutset riigikokku tulla tõlgendada valikuliselt?" uuris Milling. Järvik selgitas, et valitsuse kabinetiistungile oli kutse saadetud varem ning seal oli üks Järviku teema. Kalle Grünthal sõnas, et tal on "rõõm tõdeda", et meedia avalikustas Järviku koolikaaslased. Grünthal märkis, et näiteks Jevgeni Ossinovski on õppinud koolis ühe natsiideoloogia edastajaga ning mida peaks tegema. Järvik nentis, et kool pole süüdi, et seal on teatud õpilased õppinud. "Need vihjed, mis olid eile Postimehes, ei pea paika. Ma tunnen küll Rein Soosaart kooliajast, aga ma pole ta sõber. Olen temaga paar korda kohtunud. See, et ma olen temaga hõimlane, ei pea paika," ütles Järvik.

Kalle Laanet tõstatas Saaremaa tööjõuprobleemi põllumajanduses, mida Järvik on eitanud. "Kas olete ka täna seisukohal, et Teile pole räägitud tööjõuprobleemidest Saaremaal?" küsis Laanet. "Ma ei mäleta, et oleks Saaremaal sellist küsimust arutanud," vastas Järvik.

Erkki Keldo uuris, kas Järvik pole tahtlikult kohtuprotsessei seganud PRIAle volituse mitteandmisega. "Justiitsministri kiri kinnitas, et PRIAl pole kohtusse minekuks minu volitust vaja," teatas Järvik.

Valdo Randpere uuris, kas Järviku hinnangul juhivad Eestit seni salajuudid. Järvik ütles, et on seda meedias kommenteerinud. Andres Sutt märkis, et Järvikul on kohustus vastata.

Riina Sikkut märkis, et ta ei teadnud ka ministriametist poolteist aastat midagi. "Mulle tehti selgeks, et riigikogu on minu tööandja ja kui mind kutsutakse, pean tulema," sõnas ta. "Need on need kutsed, millele tuleb vastata. Mis on Teie jaoks heade omadustega ametniku tunnused, sest mina hindan ausat ametnikku. Need ei pruugi minu vaadetega kattuda ja ma ütlen, et jah, sina pead ka ausalt rääkima ametnikuna," rääkis ta.

Reformierakonna otsus täna umbusaldusavaldus üle anda on vesi valitsuse veskile, et Järviku skandaal kiiremini vaibuks. Kaja Kallas ütles eile meedias, et loodab isamaalaste toetusele, ent Seeder kinnitas Delfile, et enne erikomisjoni otsuse selgumist nemad Järviku osas hoiakut ei võta ehk Reformierakonnal poleks lootust täna lisahääli saada. Ka sotsid olid eile pigem kõhklevad, nad eelistanuks, et umbusaldamisega oodataks hetkeni, mil peaminister Jüri Ratta loodud uurimiskomisjoni arvamus selge. Peale jäi aga Reformierakonna sõna.

Jüri Ratas teatas paar päeva tagasi, et kutsub minister Järvikuga seotud asjaolude selgitamiseks kokku komisjoni, mis uurib ajakirjanduses ja opositsiooni poolt esitatud väiteid.

Reformierakonna juht Kaja Kallas esitas riigikogule umbusaldusavalduse. "Maaeluminister Mart Järvik on viimase kuue kuuga tõestanud, et ta pole vääriline valitsuse liikme ametit pidama. Ta on oma tegevusega takistanud veterinaar-ja toiduameti tegevust, ta on eelistanud erahuve riigi huvidele. Kõik need on piisavad põhjused tema umbusaldamiseks," teatas Kallas.

Avaldame umbusaldamise tervikteksti muutmata kujul.

"Maaeluminister Mart Järvik on viimase kuue kuuga tõestanud, et ta pole vääriline valitsuse liikme ametit pidama. Minister Järvik valetab, ei tunnista eksimusi, mis on tehtud toiduohutuse tagamise valdkonnas seoses VTA kui sõltumatu ameti töö takistamises. Lisaks on minister sattunud huvide konflikti palgates oma nõunikuks, isiku, kes samaaegselt esindas kohtuvaidlustes osapoolt, keda süüdistatakse PRIA-lt raha välja petmises. Üleval on kahtlus, et minister on jätnud PRIAle andmata volituse kahjude väljanõudmiseks ehk pole otsuste tegemisel arvestanud riigi huvide esindamist ja on asunud kitsa erahuvi teenistusse.

Maaeluminister Mart Järvik on lasknud listeeriaskandaalil kerida kogu suve ja sügise ning pole astunud samme võimaldamaks VTAl tegeleda sõltumatu toiduohutuse järelevalve ning sellega seadnud ohtu Eesti elanike ohutu toidutarbimise. Maaeluminister ründas enda alluvuses olevat Veterinaar- ja toiduametit, soovitades amet kohtusse kaevata. Rõhutame, et sõltumatu, toiduohutuse eest vastutava ameti poliitiline ründamine võib tuua Eesti toiduekspordile katastroofilisi tagajärgi, eriti olukorras, kus Eestiga seondatud bakteritõvi on tuvastatud ka Eestist väljaspool.

Seoses listeeriaskandaaliga on minister Järvik jäänud vahele ka valetamisega. 9. juulil saatis Maaeluminister VTA-le põhjaliku kirja ning küsis 19 küsimust, mis on kõik seotud listeeriabakteri levikuga. Mitmed küsimused puudutavad otseselt ettevõtet M.V.Wool. Kiri adressaadini ei jõudnud, kuna aadress oli vale ja saadeti uuesti 26. juulil 2019. Samas väitis maaeluminister Mart Järvik ise, et kuulis võimalikust kalaskandaalist turul maasikareidil viibides. Sealjuures käis Maaeluminister Mart Järvik turul maasikate päritolu uurimas 18. juulil käesoleval aastal ehk peaaegu poolteist nädalat hiljem kui oli saatnud VTA-sse esimese kirja.

Listeeriapuhangust teada saamise kohta on Järvik ka öelnud: „13. augustil, kui ma õigesti mäletan, oli meil majas koosolek ja selle põhjuseks oli, et M. V. Wool pöördus ministeeriumi poole, sest polnud rahul veterinaar- ja toiduameti (VTA) poolt tehtuga.” Ka see Järviku väide on vale. Protokollidest selgub, et Minister Järvik osales kaks kuud varem ehk 12. juunil 2019 M.V.Wooli ruumides kohtumisel, kus peatuti põhjalikumalt listeeriabakteri teemal.

On selge, et maaeluminister Mart Järvik ei taju ministri sõna kaalu ning valetab tahtlikult aja kohta, millal ta esimest korda listeeriabakterist kalatööstuses kuulis. Tema tahtliku valetamist erinevate kuupäevadega kinnitab ka tõsiasi, et ta ei soovinud jagada protokolle ja kirjavahetust, kust oleks selgunud täpsed kuupäevad. 25. oktoobril Maaeluministeeriumisse saadetud vastavasisulisele teabenõudele otsustas minister mitte vastata, viidates 04. nov 2004 a. Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-55-04. Kusjuures 23. aprillil 2013 haldusotsuses nr 3-12-2548 on öeldud, et Riigikohtu lahend nr 3-3-1-55-04 pole Riigikogu liikme vaidluse puhul kohaldatav. Ehk sisulise vastuse saatmise asemel Mart Järvik keeldus riigikogule sisulise vastuse andmisest sisutühja põhjendusega. Kõik selle nimel, et varjata oma kahtlusi äratavat tegevust maaeluministrina.

Mart Järvik.

Lisaks ebakompetentsele tegutsemisele toiduohutuse valdkonnas on minister sattunud korruptsioonikahtlusega huvide konflikti. Täna on algatatud kriminaalmenetlus, kontrollimaks kas maaeluministri lepinguline õigusala nõustaja Urmas Arumäe on kallutanud ministrit tegutsema talle kuuluva advokaadibüroo klientide huvides, kellel lasub süüdistus PRIA toetuste väärkasutamises.

Maaeluminister Mart Järvik kuulas Arumäe nõu maaeluministri haldusalas oleva põllumajanduse registrite ja infosüsteemi (PRIA) tegevuse osas ajal, kui arumäe oli süüdistatava kaitsjaks kriminaalmenetluses, kus PRIA peab kannatanuna seisma avaliku raha kasutamise eest. Selliselt tegutsedes on minister ja tema nõunik käitunud riigi avalikku huvi kahjustavalt ja proovinud takistada õiguse mõistmist.

Maaeluminister Mart Järvik ei suutnud aru saada oma nõuniku kaheldava väärtusega nõust, kuigi huvide konfliktele juhtisid kuid tagasi tähelepanu nii maaeluministeeriumi ametkond kui ka PRIA. Huvide konflikti uurimiseks on Põhja ringkonnaprokuratuur alustanud maaeluminister Mart Järviku nõuniku Urmas Arumäe osas kriminaalmenetlust.

Peale huvide konflikti avalikuks tulemist ei tunnistanud maaeluminister toiminut, vaid hakkas valetama. Urmas Arumäe nõunikuks palkamise kohta valetas ta, et viimast tegi kantsler. Kuigi tegelikult digiallkirjastas riigi poolt lepingu Mart Järvik.

Kuid palju sisulisem ja olulisem on see, et maaeluminister valetas ka, siis kui põhjendas, miks ta ei andnud volitusele allkirja. Maaeluminister Mart Järvik ütles: „Mina ei andnud sellepärast volitust, kuna taheti tagantjärgi vanadele asjadele, eelmise ministri aegsetele asjadele, volitust.“

See on järjekordne vale, ka see volitus, millele Mart Järvik andis allkirja oli eelmise ministri aegne ehk siis motivatsioon, miks ta ei andnud allkirja oli teine. Ning on alust kahtlustada, see oli seotud sellega, et maaeluminister Mart Järvik eelistas riigi huvide kaitsmisele oma nõuniku erahuve.

Seoses eelnevaga oleme veendunud, et maaeluminister Mart Järvik ei saa jätkata maaeluministri ametikohal ja soovime avaldada ministrile umbusaldust."