BLOGI | Ratas riigikogu ees: erakondade rahastamise järelevalvet saab tõsta veel kvaliteetsemale tasemele, Keskerakonda kontrollitakse edasi

 (167)
Valisuse pressikonverents
Peaminister Jüri RatasFoto: Rauno Volmar

Peaminister ütle täna riigikogu liikmete küsimustele vastates, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimine ja selle ülesannete andmine riigikontrollile annab parteide rahastamise järelevalvele uue kvaliteedi.

Sotsiaaldemokraatiliku Erakonna esimees Indrek Saar palus selgitada saadikutele ja Eesti avalikkusele, mis on tänase erakondade rahastamise kontrollisüsteemiga valesti, miks tuleks seda nüüd kriitilises olukorras muuta ja kulutada hulka Riigikogu töötunde ja avalikku diskussiooni just selle teema peale.

Ratas märkis, et on seda loomulikult kolme erakonna vahel arutanud. Tema isikliku tunnetuse kohaselt peab erakondade rahastamise järelevalve kvaliteeti veel rohkem tõstma. "See peab muutuma veel tõhusamaks, veel paremaks," põhjendas Ratas.

Ta lisas, et riigikontroll on seotud usaldusväärsuse, erapooletuse ja sõltumatusega ning ka ressursi ja kogemusega, mis annab erakondade rahastamise järelevalvele uue kvaliteedi.

"Ma arvan, et seda eelnõud tuleb menetleda väga tõsiselt," ütles Ratas. Tema arvates on väga põhjendatud riigikontrolli ettepanekud, kuidas eelnõu teha menetluse käigus veel paremaks.

Saar viitas, et ERJK likvideerimine ja erakondade rahastamise järelevalvereeglite muutmine näib olevat valitsuserakondade huvides ja et Keskerakonnal on siiani vaidlused ja nõuded üleval.

Ratas rõhutas, et erakondade rahastamise järelevalves plaanitavad muudatused ei tähenda, et Keskerakonda tulevikus enam ei kontrollita.

Seotud lood:

Plaanid viiruse teiseks laineks valmistumisel

Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas viitas asjaolule, et eriolukord on tõepoolest selleks korraks läbi ja nagu on juttu olnud, et võib-olla tuleb teine laine. Ta soovis teada, milleni on arutelude tulemusena jõutud, kuidas järgmiseks laineks valmistuda.

Ratase sõnul on see kindlasti väga tähtis ja oluline küsimus, ent vaevalt oskame öelda, missugune see teine laine saab olema. "Ma arvan, et rahva tervise aspekt on kõige tähtsam ja kõige olulisem, mida me peame kaitsma ja mille nimel peame tegutsema esimesena," rõhutas Ratas.

"Majanduse teatud sektorite ja ettevõtluse sulgumine on loomulikult õigustatud küsimus. Ma arvan, et kõige olulisem õppetund järgmiseks korraks on see, et kõiki neid piiranguid tuleb teha nii lokaalselt kui võimalik," ütles peaminister.

Ratas vastas veel Annely Akkermanni esitatud küsimusele turismimeetmete, Toomas Kivimägi esitatud küsimusele lennunduses toimuva, Aivar Sõerdi esitatud küsimusele kontrolli alt väljunud eelarvekulude, Urmas Kruuse esitatud küsimusele Tartu ümbersõitude ja Kristina Šmigun-Vähi esitatud küsimusele spordiklubide ja vabaajakeskuste jätkusuutliku töökorralduse kohta.

Rahvastikuminister Riina Solman vastas Helmen Küti esitatud küsimusele perepoliitika kohta.

Keskkonnaminister Rene Kokk vastas Ivari Padari esitatud küsimusele metsanduse arengukava kohta.

Riigikogus toimuvast arutelust saad ülevaate Delfi otseblogi vahendusel!

Riigikogu infotund 20. mail
Sotsiaaldemokraat Katri Raik: Hea peaministri, sinuga seostatakse aru korruptsioonivaba Keskerakonda. Kas ma saan aru, et olemasolevad kaasused menetletakse lõpuni praeguse korra järgi? Ratas: kui riigikontroll selle üle võtab, siis muidugi peab lõpuni menetlema.
Reformierakondlane Valdo Randpere: Jüri sa käisid kolm kuud ringi ja rääkisid, et mask on sotsiaalne norm, aga nüüd käid sa kolm päeva ilma maskita. Kas mask on sotsiaalne norm? Ratas: Eriolukord on lõppenud, epidemioloogiline olukord on läinud paremaks. Ma eeldan, et riigikogu liikmed on vastutustundlikud. Mask on sotsiaalne norm, kui ma lähen kaubandusse. Kui ma lähen toidupoodi, siis ma panen maski ette. Kui lähikontakti võimalus on suur, siis ma seda kannab. Soovitan ka sinul kanda.
Andres Sutt. Riigikontrolli hinnang on olnud hävitav ja minu meelest selle lati, et te ei ole teadlikult üle kulutanud, seadsite ikka väga madalale. Sellest jääb mulje, et peaministril puudub regulaarne ülevaade, millised on tulud ja kulud. Ratas: Mina olen olnud tugevalt olnud Eesti ametnike toetaja. See, mis te ütlete, et tuleb parandada infovahetust, see on õige.
Sõerd: mis eelmisel aastal juhtus, et nii madalale seatud latt ka maha joosti? Mis põhjusel selle aasta esimese kvartali miinus nii suur on? Kas julgete tunnistada, et ainult osa laenust läheb kriisimeetmeteks? Ratas: 2020. aastast. 12. märtsil hakkas eriolukord kehtima. Kuhu raha läheb? Kredexi meetmed: käendus, käibelaen, oluline on hoida teatud riigi kulud üleval. Maksude alalaekumine tuleb suur.
Reformierakondlane Aivar Sõerd: riigikontroll auditeeris 2018. aasta eelarvet. Eelmisel aastal pärast riigikogu valimisi avastas valitsus, et 2018. aasta puudujääk oli ootamatult osutunud suuremaks, kui oleks varem plaaneritud. Riigikontrolli sõnul on järelevalve puudulik. Eelmisel aastal öeldi, et mure seisnes alkoholiaktsiisi laekumises, aga selle aasta aprillis selgus, et eelarve puudujääks on 1,9 protsenti. Maksud laekusid hästi, majanduskasv oli ka suurem kui planeeritud, aga mis siis juhtus? Ratas: 2018 - jah, me oleme sellest rääkinud. Mul hea meel, et kinnitasite üle, et mina sain eelarve struktuurse positsiooni halvenemisest teada 2019. aasta aprillis. Riigikontroll järeldas, et on vaja märksa operatiivsemat teavet tegelikult tulude laekumisest. See viiteaeg on liiga pikk. Seda ütles ka eelarvenõukogu. Siin on probleem on olemas.
Reformierakondlane Jürgen Ligi: kas teie arvates inimtekkeline kliimamuutus toimub või on see vaieldav? Kokk: Puhas klassika, seda on minult ka enne küsitud. Jah, inimesel kindlasti on osa kliimamuutustes. Me näeme autosid, lennukeid, lendamas, tööstuste korstnaid. Arvestades seda, kui palju rahvast on maakerale juurde tulnud viimase saja aasta jooksul, siis kindlasti on inimestel oma osa kliimamuutustest.
Padar: Kas ma saan aru, et üks hindamine on tehtud, mille tegi Säästva Eesti instituut? Kas metsanduse Natura toetusi on planeeritud maaeluministeeriumist ära viia keskkonnaministeeriumi eelarvesse? Kokk: Stockholmi Eesti Instituut panustas, aga ta ei hinnanud.
Sotsiaaldemokraat Ivari Padar: Nagu ma loen keskkonnaministeeriumi kodulehelt, et metsanduse arengukava oleks pidanud olema juba riigikogus. Kui kaugel see on ja kunas see riigikokku jõuab? Keskekonnaminister Rene Kokk: Tõsi ta on, et metsanduse arengukava protsess on meil venimas. See protsess on olnud kõige suurem kasutusega protsess olnud. Tõsi on see, et kogu seda protsessi on läbi viidud väga suure kaasamise egiidi all, aga tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus kolm korda on läbi kukkunud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Peab tunnistama, et ei näinud ette. See eelnõu peaks valmis saama ja riigikogusse jõudma 2022 aasta kevadel.
Reformierakondlane Andres Sutt: Iga piirang on kasulik sel juhul, kui ta päriselus ka toimib. Kui te olete piiranud mõningaid otselende Tallinnast, aga ümberistumisega on võimalik ka lennata nendesse riikidesse. Miks selline piirang toimib ja kuidas toimib? Mis on plaan lendude taasavamisega? Ratas: Ega me Eestis pole kordagi keelanud väljaminekut. Mulle ei meeldi ka piirangud. Ma sooviksin, et oleks rohkem lende. Täna saab Tallinnast lennata neli korda vähematesse sihtkohtadesse kui möödunud aasta suvel.
Kivimägi: kas oli vaja sellist keeldu kehtestada? Kahenädalane karantiini nõue kindlustab mittelendamise. Me ei tohiks protektsionismi sõnumeid anda. Ratas: Küsimus on eeskätt olnud tõesti kaitsta viiruse levikut ja kui see läheb maha, siis liine me ka avame. Eesti ei ole siin ainulaadne. Terve lennundus on Euroopa seisnud. Minski abil saime palju meie inimesi koju tuua.
Reformierakondlane Toomas Kivimägi: Kas me magasime Taavi Aas lennukeeldudega midagi maha? Seda tagab kahe nädala karantiini kohustus. Ratas: peame vaatama epidemioloogilist olukorda teistes riikidest. See ei ole päris nii, et teised hakkavad avama ja meie sulgema. Päris nii see ei ole. Meie soov ka neid lennuliine avada nii palju kui võimalik. Aga me peame jälgime epidemioloogilist olukorda teistes riikides. Kokku on lepitud, et kumulatiivne nakatumine peab olema väiksem 25 inimest 100 000 elaniku kohta. Majandusminister ja sotsiaalminister on oma ametikaaslastega suhelnud ja püüdnud leida ühtset nurka, millal avada lende. iga päevaga muutub olukord paremaks. Hiljuti oli vaidlus Kopenhaageni osas, aga nüüd lendab.
Kaja Kallas: Turismisektor toob 8 protsenti meie SKP-st. Piirid on endiselt suures osas kinni, üritusi ei toimu, teatrid ja kinod ei tööta. Kui palju on mõistlik turismisektorit veel kiusata? Kui tuleb lätlane, siis midagi ei toimu ja ta ei saa õhtul pärast kümmet aega veeta. Teine asi - te ise rõhutate seda 2+2 reeglit. Kui on 1000 inimest lubatud, siis kuidas saab seda reeglit kasutada. Kas seda on võimalik täita reaalses elus? Ratas: Kutsute kurja välja selle näitega. Oletame, et meie lähme kontserdile. 1000 inimese puhul tuleb seda reeglit täita. Korraldaja peab reeglite täitmise eest vastutama. Viljandis Kirsimäel mahub võib-olla tuhat inimest ära. Ühel hetkel, ma loodan, et saame sellest 2+2 reeglist loobuda. Lätlased ei tule siia ainult restorani. Lätlane saab Eesti saartele minna, loodusesse, meil on matkarajad. Aga ma olen nõus, et toitlustussektoris võiks see reegel minna maha nii kiiresti kui võimalik.
Akkermann: see 25 miljonit on juba taotlustega kaetud või isegi ülekaetud. See kuu kriis turismisektoris ei lõppe. Kas teil on pikem plaan. Turismifirmad tegid lisakulutusi klientide enneaegsele tagasitoomisele. Ratas: 17. mai seisuga on 11 protsenti taotlustest otsustatud. Homme hakkame arutama, kas töötukassa meede jätkub ka juunis, aga nende aluseid tuleb muuta. Isegi nende aluste muutmisel, siis see vajab ikkagi 40-45 miljonit lisarahastust. Küsimus, mis saab väikestest reisiettevõtetest. On loodud võimalus, et reisiettevõtted saaksid pakkuda raha tagastamise asemel teenust.
Reformierakondlane Annely Akkermann: piirangud turismivaldkonna ettevõtele kehtivad - alkoholimüügipiirangud, distantsinõue. Kas te olete mõelnud pikemaid meetmeid turismisektorile. Kas kõne alla võiks tulla. Näiteks majutusasutuste käibemaksu alandamist viiele protsendile? Ratas: Jah teil on õigus, et turismisektor on tugevasti pihta saanud. EAS-i kaudu on eraldatud 25 miljonit eurot toetust, et nad suudaksid oma tegevust jätkuda. Majutusasutuste käibemaksu langetasime 3-4 aastat tagasi 9 protsendile. Eile rääkisin ka sektorite esindajatega ja nad päris seda ei maininud. Aga ma olen siin teiega kamraad. Käibemaksu me tõstma ei hakka.
Kristina Šmigun-Vähi: eriolukorras väljumise reeglid ei luba paljudel spordiklubidel toimida sajaprotsendiliselt. Lapsi ja noori on rohkem, kui mahub. Klubid jäävad poolest tulust ilma. Suvel on tulu väiksem. Kas valitsusel on plaanis välja töötada toetusmeetmeid spordiklubidele ja huvikoolidele jne Ratas: Ma olen nõus, et see probleem on olemas. Oleme ette näinud eraharidusele ja erahuvikoolidele ette näinud 15 miljonit eurot. Kui räägime spordiklubidest ja -trennidest, siis 25 miljonit eurot on kultuuriministeeriumi alt eraldatud, mis puudutavad nii kultuuri kui spordi valdkonda. 400 000 eurot läheb EOK-le, kes peab raha jagama. Lisaks oleme toetanud kaubanduskeskusi, kus on väga suur osa spordiklubisid. Koroonakriis on eeskätt rahvatervise kaitsmine, siis me teame, et sport ja liikumine on oluline. Lisaks on spordiklubid ja trennid lähedased kohalikele omavalitsustele, kes on saanud kriisiabi, ja nemad saavad ka toetada asutusi, mis asuvad nende territooriumil.
Läänemets: Ma ei usu, et nii tähtsa ja nii palju Keskerakonda ja Keskerakonna praegusi probleeme, mis on uurimise all, puudutava eelnõu esitamisest te ei olnud teadlik. See on minu arvates kõige jõhkramalt võimu enda kasuks kuritarvitav eelnõu, mida Eesti poliitikas üldse nähtud on. Erakondade rahastamise komisjoni likvideerimise eelnõuga tühistate ka kõik menetlused, mis Keskerakonna vastu on algatatud, ja ei võimalda nende edasist uurimist pärast seaduse vastuvõtmist. Selgitage palun mulle ja Eesti rahvale seda! Kas te Keskerakonna juhina ja peaministrina olete nõus lubama siin praegu, et te teete kõik, et veenda Keskerakonna fraktsiooni ja oma koalitsioonipartnereid, et see eelnõu tagasi võtta? Ratas: Kui kolm erakonda on selle sisse andnud, siis riigikogu liikmete, Riigikogu erakondade fraktsioonide-komisjonide üks oluline tööülesanne ongi ju seadusloome. Ma ei saa nüüd aru, et mis te siin kõva häälega minuga kärgite. Kui riigikogu soovib midagi menetleda, siis see on demokraatliku ühiskonna tunnus ja ma kindlasti seda toetan. Kui te ütlete, et te mind ei usu, no ma ei saa muud ju teha – usute või ei usu, see on ju teie küsimus. Nagu ma ütlesin, see ei ole valitsuse algatatud, punkt 1, see on riigikogu liikmete või riigikogu fraktsioonide algatatud. Punkt 2, siin pidada teiega detailset vestlust kõikide lõigete ja punktide osas, ma arvan, et see menetlus peab toimuma riigikogus. Nüüd, te seote selle kuidagi ära ainult Keskerakonnaga. Ma vastasin ka teile, et Keskerakond on saanud oma valusad vitsad, ma ei ole seda kunagi ju eitanud, me oleme need trahvid tasunud. See väide, et mingid asjad siis kukuvad ära. Ütleme, ma arvan, et need vaidlused, mis on täna üleval, neid vaidlusi ikka tuleb edasi pidada. Aga tuleviku mõttes, et kuidagi oleks oleks mingi ajaline piirang, andke andeks, aga ma mäletan, et seda on erinevad erakonnad öelnud, Rahvaliit ka on seda öelnud, et teatud ajas tagasiminekud, teatud menetlused tuleks ära piirata aastatega. Neid paralleele me võime tuua päris palju ka tänases seaduses, kus on mingid eksimused ära piiratud teatud aastatega, st tagasi rohkem ei minda. Selle üle, kas see on kolm või on see mingi muu arv, minu meelest põhiseaduskomisjonis ja siin täiskogus need debatid peaksid käima.
Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets palus Ratasel selgitada erakondade rahastamise muudatusi. Miks teie poolt juhitud Keskerakond toetab tõhusa viivisenõude kaotamist? Ratas: Nagu ma ütlesin, et see on riigikogu kolme fraktsiooni poolt algatud eelnõu, see ei ole valitsuse poolt algatatud eelnõu. Seda tuleb arutada. Kindlasti riigikontroll on minu silmis usaldusväärne, iseseisev ja autonoomne, aga me peame arvestama, et tema ressurss on suurem ja kogemused on pikemad. Ärge lugege sellest välja, et ERJK on kuidagi halb. Seda diskussiooni võiks siin riigikogus pidada. Järelevalve küsimus ei saa hägusamaks muutuda. See on uus tasand, uus kvaliteet.
Urmas Kruuse: Üritused liiguvad põranda alla. Jalgpallivõistlused on lubatud ja meie eelnevad peaministrid paistavad silma jalgpallilembusega ja mõned ja korvpalli, aga seal ei ole võimalik 2+2 reeglit täita. Kas te ka Eesti spordis plaanite hakkama saada Eesti sportlastega? Ja teine küsimus - miks maasikasvatajad lamavad maas ja korjavad maasikaid. Miks nemad ei võiks nagu korvpallimängijad toimetada? Ratas: Ma ei taha küll öelda, et juubelid on põrandaalused üritused. Juubelid ei ole põranda all. Need on erakogunemised ja neid ei ole reguleeritud. Väga paljud lähtuvad ka oma sõpruskondades sellest, et kokku ei saada, või saadakse väga väheste leibkondade vahel. Ei ole suuri erapidusid, kus vähe on distantsi inimeste vahel. Mul on kahjuks olnud kohustus raskel ajal käia peiedel. Seal hoiti distantsi, oli kohe näha, et vähem inimesi oli seal. Pulmasid ja juubeleid on ka edasi lükatud. Kui oleks neid klubisid, kes julgevad võtta koorma välismängijate palkamiseks, siis see teretulnud. Maasikakorjamist jalgpalliga võrrelda on päris keeruline.
Kallas: Need piirangud, mis kehtivad veel praegu pärast eriolukorra lõppu - millest need lähtuvad ja kuidas on nende sõnumite selgusega? Näiteks ürituste puhul, kuhu on lubatud 1000 inimest. Kas siis kõik peavad olema kahekesi eraldi? Kuidas toimub sportimine, kas kümnekesi või 2+2 reeglit täites? Kas viirus hakkab restoranides pärast kelle kümmet rohkem levima? Kas on mõtet teha reegleid, mis panevad inimest riiki petma? Inimestel küsitakse restoranides, kas te olete perekond ja inimesed vastavad, et "jah". Ratas: Teie näide, et inimesed hakkavad riiki petma. Ma arvan, et Eesti inimesed peavad neid oluliseks ja usaldavad riiki ja riik usaldab neid. Kui mina oleks restoranipidaja, siis ma usaldaks inimesi. Kontsertide kohta: Jah see peaks 2+2 põhimõtte alusel toimuma. Kui küsite, kes kontrollib, siis iga ürituse korraldajal on teatud reeglistik, mida ta peab täitma. Eks ta peab nende reeglite täitmist kontrollima. Vajadusel tuleb PPA. Sportida saab teha kümneses grupis. Üldfüüsilist ettevalmistust saab teha, ma ei näe siin mingit probleemi. Kas koroonaviirus tuleb õhtul rohkem külla? Aga mida rohkem me suudame neid kontakte vältida, seda rohkem see viirus levib. Aga ühel hetkel tuleb need piirangud maha võtta - nii 2+2 kui restoraninõue.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas uuris Rataselt koroonaviiruse teise laine tuleku kohta. Inimesi huvitab, et milliste piirangutega peavad inimesed arvestama? Mis on need asjad, mille kohta te ütlete, et sellised asjad tulevad, mida kavatsete ette võtta? Mis on need arutelud? Ratas: Vaevalt, et ka teie oskate öelda, missugune see teine laine saab olema. Selge on see, et selleks teise laine prioriteet on minul rahva tervis. See on kõige tähtsam ja olulisem. See on see, mida me peame kaitsma. Majanduse teatud sektorite sulgumise küsimus on õigustatud. Olulisem õppetund on see, et teha neid piiranguid nii lokaalselt kui võimalik. Üks oluline õppetund on see, et sulgeda lokaalselt teatud aadressid. Tartus Raatuse ühiselamus suleti üks hoone. Kui on puhang ühes nurgas, siis see ei peaks tähendama kogu Eesti sulgemist. Mida vastutustundlikumalt käitume, seda paremini selleks valmis oleme ja seda väiksem see olema saab.
Reformierakondlane Urmas Kruuse ütles, et valitsus on eiranud hooajatööliste vajadust põllumajanduses. "Mida peavad põllumehed tegema, et valitsus saaks aru? Kuidas on võimalik, et te lubasite maaeluministri puhkusele sel hetkel, kui lahendus on leidmata? Ratas: Ma ei tea, et ma oleks kordagi ühegi ministri puhkust allkirjastamata jätnud. Põllumajandusektoris on pikendatud inimeste töötegemise võimalust. Teiselt poolt on oluline ka see, et parandada suhtlus läbi siseministeeriumi ja töötukassa, et need inimesed, kes jäävad mingis sektoris tööta, et need viia kokku põllumajandussektoriga. Pingutame, et epidemioloogiline olukord paraneks ja saaksime ühel hetkel öelda, et piirid on taas avatud ja välistööjõud saaks siia tulla. Neljas nurk on see, et töötuid tuleb iga päev juurde. Töötukassa meetme mõte oli see, et ta hüvitab märtsi, aprilli ja mai ulatuses töötasu, aga nõukogu on teinud ettepaneku, et seda meedet pikendada ka juuniks.
Saar kordas oma küsimust, et mis on praegu valesti, et just nüüd tuleb erakondade rahastamise süsteemi muuta. ERJK on välja mõistnud suurte summade tagasimaksmist just teie erakonnalt. Kas teile ei tundu, et see jätab väga vale mulje, mis on praegu kõige olulisem teema? Ratas: Kui ma ütlesin, et erakondade rahastamise järelevalvet saab tõsta veel kvaliteetsemale tasemele, siis see ei tähenda seda, et Keskerakonda enam ei kontrollita, vastupidi. ERJK on teinud minu erakonnale ettekirjutusi. Me oleme trahvi maksnud ja ma loodan, et neid enam ei tule. See ei ole valitsuse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Ära tuleks kuulata ka riigikontroll. Kõik tuleks ära kuulata.
Sotsiaaldemokraatiliku Erakonna esimees Indrek Saar uuris peaminister Rataselt, mis on tänase erakondade rahastamise kontrollisüsteemiga valesti, miks tuleks seda nüüd kriitilises olukorras muuta ja kulutada hulka riigikogu töötunde ja avalikku diskussiooni just selle teema peale. Ratas: Minu isiklik tunnetus on see, et erakondade rahastamise järelevalve peab tõesti seda kvaliteeti veel rohkem tõstma, see peab muutuma veel tõhusamaks, veel paremaks ja kindlasti riigikontrolli mina nendes küsimustes, mis on seotud usaldusväärsusega, erapooletusega, sõltumatusega, ka ressursiga ja kogemusega, et mina nendes küsimustes kindlasti riigikontrolli kahtluse alla ei pane, vastupidi, ma arvan, et see annab ka erakondade rahastamise järelevalvele rohkem juurde ja annab uue kvaliteedi.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!