BLOGI | Ratas lubas, et siseturvalisuses ja meditsiinis ei hakata töötajaid koondama. Reps plaanib õpetajate palgatõusuks hakata raha küsima

 (126)
Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu.
Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu.Foto: Rauno Volmar

Tänasel valitsuse pressikonverentsil üritasid valitsuse ministrid rahustada olukorda, mis tekkinud seoses kärpevajadusega riigiasutustes ning tahtsid rääkida hoopis investeeringutest.

Valitsuse iganädalasel pressikonverentsil küsiti peaminister Jüri Rataselt kõige enam kärpevajaduste kohta riigiasutustes ning eile palju arutletud teemal, kas politsei- ja piirivalveamet peab hakkama töötajaid koondama. Ratas sõnas, et sisejulgeoleku ja meditsiini arvelt ei ole valitsusel plaan koondamisi teha.

"Oleme korduvalt öelnud, et turvalisuses, meditsiinis, siis me ei lähe koondama. Me pole ka riigieelarve strateegias öelnud, et hakataks koondama. Meie sõnu, on see, et kokkuhoidu tuleb teha, aga teatud valdkondades me pole sellega nõus," sõnas Ratas. Konkreetsematele sammudele plaanib valitsus otsa vaadata septembris, kui hakatakse arutama järgmise aasta riigieelarvet.

Välisminister Urmas Reinsalu ironiseeris, et politsei- ja piirivalveametil on alati olnud efektiivsed meetodid eelarvearuteludel osalemisel

"Pean tunnustama PPA-d. Eriti, mis puudutab eelarve koostamist, neil on oma strateegia. Lõpptulemused on saavutatud, eelarved on kasvanud. Nad on panustanud meie sisejulgeolekusse, aga see on impressive, kuidas seda on aegade jooksul suudetud teha," märkis Reinsalu ning avaldas tunnustust eelmistele siseministritele.

Valitsus kiitis heaks põhikooli riiklikest lõpueksamitest loobumise eelnõu ning andis rohelise tule kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt saavad edukalt eesti keele ja ühiskonnaõpetuse eksami sooritanud taotleda Eesti kodakondsust.

Seotud lood:

Ühtlasi teatas haridusminister Mailis Reps, et olukorras, kus riigieelarve kontekstis räägitakse pigem üleüldisest kärpimisvajadusest, ei ole tema mures õpetajate palgatõusu pärast ning võtab olukorda rahulikul. Pigem plaanib ta valitsusele (ja riigieelarvele) esitada ambitsioonikaid taotlusi.

"Meil pole ministeeriumis olnud ühtegi koosolekut, kus arutaksime müstiliste numbrite kärpimist. Aga me oleme arutanud, et kuidas me ministeeriumis ja allasutustest saaksime olla oluliselt efektiivsemad ja dubleerimist vähendada. Võin kinnitada, et ma pole andnud sellist tööülesannet. Ma võtan väga rahulikult. Pigem on ministeerium tulemas välja väga ambitsioonikate taotlustega, mis ei jää alla sotsiaalsüsteemile. Me tahame, et meil oleks mitte-eestikeelsetes klassides kõrgema koefitsendiga õpetajad, säiliksid väikesed maakoolid, tahame õpetajate palgatõusuks raha ja õppejõud võiksid paremini teenida," sõnas Reps.

Valitsuse pressikonverents
küsimus: Peaminister, erakorralise pensionitõusu raha peaks tulema sellest, et osad inimestest loobuvad teise samba sissemaksetest. Kui palju neid inimesi on ja palju sealt säästetakse?Ratas: jah, kindlasti on, aga need arvutused veel käivad. See on oluline seda teada saada, et kui palju inimesi teisest sambast lahkub. Aga öelda, et see on ainus võimalik kate, seda öelda ei saa. Kokkuvõttes on eelarve tervik ja neid tuleb vaadata siis, kui eelarvet arutatakse. 
Reinsalu: pean tunnustama PPA-d. Eriti, mis puudutab eelarve koostamist, neil on oma strateegia. Lõpptulemused on saavutatud, eelarved on kasvanud. Nad on panustanud meie sisejulgeolekusse, aga see on impressive, kuidas seda on aegade jooksul suudetud teha. See on tunnustus eelmistele siseministritele.Pensionireformi osas peaks vajalikud sammud vastu võetud selle aasta jooksul põhjaliku eelnõula. Järgmisel nädalal toob rahandusminister põhipunktid ja siis küllap on neid võimalik ka pärast valitsuskabineti arutelu võimalik kommunikeerida.  
küsimus: Kuidas ikkagi kommenteerite viimaseid EKRE rünnakuid Elmar Vaheri aadressil?Ratas: Kõik eelarvelised küsimused, siis vastab tõele, et ka meie riigieelarve strateegia käigus me pole andnud ühtegi signaali, et me läheksime siseturvalisuse kallale või inimesi koondama. Ma ise ütlesin, et me ei saa seal koondada. 
küsimus: millal saame tutvuda lõpliku pensionireformiga?Ratas: siis, kui see dokument on ministeeriumite abiga koostatud. Usun, et see saab olema sügisel. Pingutame selle nimel, et riigikogu saaks seda oktoobrikuu lõpus arutama hakata. 
Reps: Pigem on HTM tulemas välja väga ambitsioonikate taotlustega, mis ei jää alla sotsiaalsüsteemile. Me tahame, et meil oleks mitte-eestikeelsetes klassides kõrgema koefitsendiga õpetajad, säiliksid väikesed maakoolid, me tahame õpetajate palgatõusuks raha, õppejõud võiks paremini teenida. Aga ootame ära septembri. 
küsimus: kus hakkab haridussüsteem oma kulusid? Kas palgatõusu võivad õpetajad ära unustada?Reps: Ei tasu hobustel ees joosta. Kui on kokku lepitud, et kohtume 5. septembril ja näeme majandusprognoose. Meil pole ministeeriumis olnud ühtegi koosolekut, kus arutaksime müstiliste numbrite kärpimist. Aga me oleme arutanud, et kuidas me HTM-is ja allaasutuses saaksime olla oluliselt efektiivsemad ja dubleerimist vähendada. Võin kinnitada, et ma pole andnud sellist tööülesannet. Ma võtan väga rahulikult. 
küsimus: kes on järgmine riigi peaprokurör? Kas seis on selline, et oodatakse EKRE ettepanekuid või mis graafikus edasi minnakse? Kas otsustuskoht peaks olema justiitsministri käes?Reinsalu: kindlasti on see koht vaja täita enne uue ametiaja alguse piiri. Seadusest tulenev ülesanne on seda teha justiitsministril. Siin on Eesti Päevaleht teda üritanud juba asendada ja temale tulid need nimed üllatusena. Reinsalu viitab sellele artiklile:https://epl.delfi.ee/uudised/operatsioon-peaprokuror-paasta-uhteaegu-ekre-nagu-ja-prokuratuuri-tulevik?id=87124109
küsimus: Eile tuli teade esptembrikuise digitaalse tippkohtumise osas. Teates võttis sõna ainult peaminister, mitte IT-minister Kert Kingo. Mis rolli minister Kingo sellel kohtumisel täidab?Ratas: 2017. aastal Eesti eesistumise ajal toimus esmakordselt tippkohtumine, kus arutati IT-valdkonda sellises haardes. Ja sealt edasi tekkis mõte, et riigikantselei võiks vedada digikonverentsi. See toimus ka 2018. aastal. Ma ei mäleta, kas eelmisel aastal oli IT-minister pressiteates sees või mitte, aga IT-minister on sellega kindlasti seotud. 
Reinsalu: küsimus oli selles, et miks sisekaitsereserv luuakse? See on kolaitsioonileppes sõlmitud põhimõte. Kuidas ta ideena realiseerub ja millised on siseministeeriumi ettepanekud, siis see on valitsuse tööplaanid ja peaksid tulema augustis-septembris arutelule ja kas see eeldab lisavahendeid, see ongi valitsuse otsustamise küsimus. 
küsimus: Kui eelarve on nii pingeline, siis miks on nii kiire selle 20 miljonit maksva siseriikliku reservüksuse loomisega?Ratas: ma ei tea, et oleks riigieelarves raha selleks ette nähtud, seega see info on paisutatud. Aga see, mis koalitsiooniläbirääkimistel oli, et sisekaitseakadeemias me rohkem panustame piirivalvurite väljaõppele, see on tõesti õige. Ja õige, et ka reserv luua. Aga 20 miljoni maksumust pole valitsus isegi arutanud ega otsustanud. 
küsimus: Kui nüüd anti kärpekäsud kätte ja öeldi, et inimesi ei koondata ja palkade kallale ei minna, siis paljudes riigiasutustes palgad on kõige suurem kulukoht üldse. Kui neid ei puuduta, siis kust üldse kärbitakse?Ratas: nagu ma ütlesin, siis sügisel tuleb vaadata ja tuleb tugineda riigieelarve strateegiale ja milline on suvine prognoos. Me ei saa nendest küsimustest ette rutata. 
Küsimus: Inimeste koondamist ei tule, samas Elmar Vaher rääkis, et eeldatavasti tuleb politseist 150 inimest koondata. Seepeale Martin Helme asus kohe rünnakule, et Vaher kasutab inimkilbina töötajaid ja siis europarlamendi liige Madison ründas samuti. Ratas: See on kõigile ju teada, et kui riigieelarves strateegiat kevadel arutasime, siis seal tuleb kokkuhoidu teha. Need summad on antud kõikidele valdkondadele. Me pole kordagi leppinud kokku, et me hakkame koondama inimesi siseturvalisuse ja meditsiini valdkonnas. Konkreetsete kärpekohtadeni tuleme septembris, kui on teada suvine majandusprognoos. 
Ratas: Tegime kinnisvara osas viis suurt otsust: üks on tõesti kaunite kunstide kooli ehitus, mis sai heakskiidu. Teine oluline põhimõte on see, et rahvusraamatukogu ja -arhiiv saab korda. Kolmandaks suureks investeeringuks pean ERR-ile investeeringute ehitamist ja uute stuudiote ja hoone ehitamise toetust. Neljandaks tegime otsuse, et üle Eesti PPA ühishooned ja Päästeameti komandod saaksid korda. Ja viiendaks on riigimajad maakonnakeskustes korda tegemine. 
Aas: loodan, et valitsus arutab septembris pikemat vaadet, mis puudutab põlevkivienergia tootmist. 
Aas: Jah, eile hommikul algas kohtumine Eesti Energia juhtkonnaga ja selle kohtumise järgselt kohtusime ametiühingutega, et neid kohtumise tulemustest teavitada. EE puhul kordasime üle riigi ootuse Eesti Energiale, et nende valmisolek energiatootmiseks oleks vähemalt Eesti keskmise energiatarbimise ulatuses. See on ääretult oluline energiajulgeoleku koha pealt. See tähendab, et Eesti Energia hoiab töös või valmiduses vähemalt kaht katelt, lisaks kolmele katlale, kus on võimalik kasutada hakkepuitu. Kui kevadel olid hirmutavad teated kondamistest Ida-Virumaal, enam kui tuhandest töötajast, siis nüüd on selge, et koondatavaid ei saa olema rohkem kui 350. 
reps: arutasime ka kinnisvaraobjektidest. Pärast 20 aastat tuleb Muusika ja balletikool Liivalaia tänava ja Pärnu mnt nurgale. 
Reps: Täna saab rääkida kolmest põhimõttelisest asjast, mille HTM tõi valitsusse ja mis nüüd teel riigikogu poole. Esimene on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus. Selle üldfilosoofia on see, et me usaldame oma koole, riik teeb pigem tasemetöösid.Põhikoolieksamite ärakaotamise mõte. Üheksanda klassi lõpetamise puhul on kohustuslik koolikohustus läbi. Edaspidi paneb iga kool ise eksamid kokku. Tuleb täpsustada, et gümnaasiumisse sisseastumise testid on läinud igal aastal aina raskemaks ja osad koolid on kehtestanud väga rasked eksamid. Ja kodakondsusega seonduvalt. Kodakondsusseaduse muutmine, mis on seotatud põhikooli lõpetamisega. Meie soov on, et tehtaks lõpetamisel ühiskonnaõpetuse test. Selle eesmärk on see, et meil saavad 16-aastased KOV valimistel valida ja põhikoolis on seni olnud ühiskonnaõpetus olnud pealiskaudne. Läbi selle saame neid ette valmistada. Ja teiseks, need noored inimesed, kes ei oma Eesti kodakondsust, saavad kahe eksami - eesti keele ja ühiskonnaõpetuse - eduakl sooritamisel taotleda kodakondsust. 
Reinsalu: valitsus arutas kaht olulist lepingu eelnõud, mis puudutavad välissuhtlust. Esiteks andis valitsus põhimõttelise toetuse sellele, et noortele 18-30 aastastele sõlmida kokkulepe Jaapaniga, sarnaselt Austraaliale ja Kanadele, et lühiajalise tööviisaga saavad noored inimesed töötada ja ringi liikuda Jaapanis. Ja see kehtib ka Jaapani kodanikele Eestis. Ja teine kokkulepe puudutab volituste andmist, et heaks kiita Euroopa Nõukogu konventsioon spordivõistluste turvalisuse tagamiseks. Varem kehtis 1985. aastal sõlmitud konventsioon ja nüüd töötati välja uus.
Järvik: olen siin täna sellises olukorras, et mul polnud valitsuses ühtegi teemat. Võin teile rääkida maast ja ilmast ja oma teemadest. Käisin Lääne- ja Ida-Virumaal ringkäigul ja käisin mitmetes majapidamistes külas. Pärastlõuna oli Toilas, kus toimus LEADER grupi aastaseminar, kus tehti kokkuvõtteid tehtust. Virumaal on palju tublisid tegijaid koondunud ühte piirkonda. Käisin külas ka Barutol ja üllatus-üllatus, seal elab kaks riigikogu liiget üsna kõrvuti ja nende vahel tublid tegijad! Need on need inimesed, kes viivad Eesti maaelu reaalselt edasi. Nad viivad külaelu edasi ja kaasavad noori oma tegevusi ja see annab lootust, et meil hakkabki maal paremini minemini, kui maaeluministeerium suudab kõiki neid tegevusi toetada!On tekkinud üks uus probleem põllupidajatel. Uued kombainid jäävad põllul seisma ja probleemiks on biolisand diiselkütuses. Seisma jäävad nad tihti siis, kui kombain on pikemat vihmapausi pidanud ja pikalt seisnud. Tähendab, et kütus on kehvasti seganud, biolisand ummistab filtrid. See on üks teema, mida peame koos MKM-i ja keskkonnaministeeriumiga kiirelt lauda võtma ja püüdma lahendada. Pigem vastan küsimsutele. Maasikahooaeg saab läbi. Pigem jään küsimusi ootama!
Ratas: Kavatseme töös hoida vanemaid katlaid Narva elektritootmises, mis ei tähenda, et me ttriivime kaugemale kliimaneutraalsusest. Need numbrid, et seal hakatakse koondama 1300 inimest, nendel alust ei ole. 
Ratas: põhikoolieksam jääb. Meie soov on see, et koolilõpetajad oleksid Eesti kodanikud ja headele tulemustele sooritatud eesti keele eksam ja ühiskonnaõpetuse test annab igale noorele inimesele õiguse saada ja taotleda Eesti kodakondust. Me astume ka järgmise sammu. Kui seni oli põhimõte, et kui sünnib halli passi omanikel ja kolmanda riigi vanematel laps, siis nad ei saa automaatset kodakondsust. 
Ratas: teine teema, et valitsus alustab koondamisi. Oleme korduvalt öelnud, et turvalisuses, meditsiinis, siis me ei lähe koondama. Me pole ka riigieelarvestrateegias öelnud, et hakataks koondama. meie sõnum on see, et kokkuhoidu tuleb teha, aga teatud valdkondades me pole sellega nõus. Konkreetse situatsiooni jõuame siis, kui suvine prognoos on käes ja septembris hakkame arutama riigieelarvet 2020. 
Ratas: 50% eakatest elab vaesusriskis ja 23% rahvastikust tervikuna. Meie soov on liikuda teise samba vabatahtlikuks muutmise osas edasi, oleme selles kokku leppinud, loodame, te sisulised arutelud leiaksid aset ka riigikogus. Kui sellest inimeste väljumisest riigieelarves vahendeid vabaneb, siis on selge, et see läheb tänaste eakate igapäevaelu parandamiseks.
Pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Mart Järvik, välisminister Urmas Reinsalu, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Eesootavatest kärbetest kirjutas täna ka Eesti Päevalehe juhtkiri.https://epl.delfi.ee/arvamus/juhtkiri-hea-minister-oskaks-inimkilpe-ennetada?id=87135637
Kevadel otsustas uus valitsus riigiaparaati järgmise nelja aastaga 286 miljoni euro võrra kokku tõmmata. Valmisolek esimeseks 84-miljoniliseks kokkuhoiuks on antud ning sügisel läheb kärpimiseks.https://epl.delfi.ee/uudised/tahelepanu-valmis-olla-karped?id=87134951