BLOGI | Ratas ja Helme olid Freeh' palkamise osas riigikogulaste turmtule all

 (636)
Martin Helme ja Jüri Ratas
Martin Helme ja Jüri RatasFoto: Fotokollaaž

Reformierakond kavandab rahandusminister Martin Helme umbusaldamist. Tänases riigikogu infotunnis andsid saadikud talle ja peaminister Jüri Ratasele veel võimaluse selgitada USA advokaadi Louis Freeh' advokaadibüroo palkamise tagamaid.

Teravalt oli täna riigikogus päevakorras USA advokaadi Louis Freeh' advokaadibüroo palkamine. Käsitleti nii lepingu sõlmimise põhjusi, asjaajamise käiku kui ka advokaadibüroo usaldusväärsust.

Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles nädala alguses Delfile, et erakonnal on materjal koos Helme umbusaldamiseks. Toona märkis ta, et opositsioon annab riigikogu infotunnis Ratasele ja Helmele veel võimaluse USA advokaadibürooga sõlmitud õigusabi lepingu teemal selgitusi jagada. Kas umbusaldus tuleb või mitte, pidi sõltuma ministrite antud vastustest.

Ratas: büroo kinnitas, et huvide konflikti neil ei ole

Advokaadibürooga sõlmitud lepingu kohta ütles peaminister, et EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsuskoalitsioon otsustas oma kabinetinõupidamisel see lepinguprojekt heaks kiita. „Loomulikult ei olnud siis teada, kellega see leping sõlmitakse. See ülesanne jäi rahandusministrile ja laiemalt rahandusministeeriumile. Nüüd, kui te küsite, et mis on selle lepingu eesmärk, siis lepingu eesmärk on tõesti toodud, milleks on pakkuda Eesti valitsusele õigusteenust, mille eesmärk on sõlmida USA pädeva asutusega kokkulepe sissenõutavate trahvisummade osaliseks ülekandmiseks Eestile,“ rääkis Ratas.

Seotud lood:

Leping lõpetatakse Ratase kinnitusel siis, kui üks osapool seda enam ei täida, või kui on huvide konflikt. „Huvide konflikti puhul peame arvestama seda, mida ütles advokaadibüroo. Nad on kinnitanud, et seda huvide konflikti neil ei ole. Ja me saame hinnata seda, mida ütleb rahandusminister. Ka tema on öelnud, et seda konflikti ei ole. Eestil on vaja partnerit, kes kaitseks meie huve Ameerika Ühendriikides.“

Lepingu hinna kohta – kolm miljonit eurot – ütles Ratas, et tema meelest on see turul valitsev hind ja üsna selliste summade peale neid lepinguid tehakse

Kallas päris, miks peaminister ei usalda Eesti ametiasutusi, vaid usaldab USA advokaadibürood. Tema sõnul on välisluureamet, välisministeerium, ka Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides kokku pannud memo, mis ütleb üheselt, et Freeh' advokaadibüroo pole heas kirjas ja tal on sidemed Venemaa rahapesijatega.

Peaminister vastas, et usaldab Eesti ametiasutusi. Eesti USA saatkonna koostatud taustakirjelduses soovitatakse valik teha kahe büroo vahel, kuid need ei teinud peaministri kinnitusel huvide konfliktile viidates pakkumist. Ratase hinnangul on ka välisministeeriumi ja välisluureameti hinnangud teineteisele veidi vastukäivad.

Ka rahandusminister, kellel tuli samuti oma otsuste kohta aru anda, kinnitas, et kogu asjaajamine on olnud õiguspärane ja avalik. „Kõik paberid, mida on küsitud, olete te saanud. Ja sellest paberireast on väga selgelt näha, et on olnud valitsusse viidud teema, valitsuses on olnud arutelud, on olnud kabineti otsus, sellele on järgnenud valitsuse otsused. Selle volituse alusel ja selle volituse piires olen ma tegelenud hanke ettevalmistamisega, kaasanud sinna justiitsministeeriumi, kaasanud sinna välisministeeriumi, kaasanud sinna läbi välisministeeriumi välissaatkonna ja ka välisluureameti,“ rääkis Helme.

Rahandusminister lisas, et Eesti riik on sõlminud päris palju õigusabilepinguid ja ta ei usu, et neist lepinguist tehakse peaministrile jooksvaid ülevaateid.

Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) küsis välisminister Urmas Reinsalult, kas ta on valmis avalikustama advokaadibüroo kohta tehtud hinnangu.

Reinsalu vastas, et välisministeerium ei avalikusta oma memosid. „Selle loogika on tegelikult seotud sellega, et ka kolmandad isikud oleksid valmis usaldusväärselt Eesti diplomaatidega infot jagama. See on pretsedendi küsimus,“ sõnas välisminister.

Infotunni lõpus nentis peaminister, et tema hinnangul on Freeh'st tehtud väga osavalt poliitiline argument ja malakas, mis viib fookuse olulisemalt - rahapesuvastastelt võitluselt - eemale.

Vaata lähemalt riigikogu infotunni blogist.

RIIGIKOGU INFOTUND
Riigikogu infotund on lõppenud. Lõpusõnades ütles peaminister, et Freeh' teemast on saanud poliitika malakas ja fookus nihkunud olulisemast kõrvale - tegelik probleem on rahapesu.
Jevgeni Ossinovski (SDE): kes nimeliselt Eesti riigi nimel võttis ühendust kolme advokaadibürooga enne, kui nende poole pöördus Eesti saatkond Washingtonis? Eelmisel aastal käisite USA-s ja kohtusite ühe advokaadibürooga, kas see oli üks kolmest? Helme: üks neist asutustest oli see, mida külastasin möödunud aastal USA-s. Ühega neist võttis ühendust Londonis olev Eesti päritolu isik nimega Ragnar Meitern ja kolmandaga võttis ühendust minu nõunik Kersti Kracht. Tegime kontakti, et küsida, kas nad on huvitatud Eestiga sellisesse lepingusse minemisest. Eeltöö käis muidugi enne seda, kui tegime lõpliku valiku ja lisaks taustakontroll.
Liina Kersna (Reformierakond): Hollandis on Eesti kodanikust ema ja tema 5-aastane tütar lahutatud. Kuidas riik sellises olukorras saab oma kodanikku kaitsta? Mida olete teinud ja plaanite teha, et tema huve kaitsta? Reinsalu: kõige olulisem on seada esikohale lapse huvid. Mul oli täna hommikul viimane vestlus Hollandi konsuliga, kes osundas, et konsulaat on tegelenud mitu kuud juhtumiga, on suheldud põhjalikult lapse perekonnaga, ema ja Eestis elava vanaemaga, lastekaitsega ja ema advokaatidega. Neid otsuseid menetletakse praegu Hollandi kohtus. Konsul on kinnitanud Hollandi võimudele, et Eesti on valmis panustama ja peab oluliseks selle humanitaarküsimuse lahendamist, et lapsel oleks võimalik jääda ema juurde või tulla Eestisse vanaema juurde.
Läänemets: kas büroode valiku protsessi vedas mõni teie poliitiline nõunik või rahandusministeeriumi ametnik? Helme: seda protsessi vedas rahandusminister Martin Helme.
Lauri Läänemets (SDE): palun selgitage, kas need kolm bürood, kelle kohta küsisite taustahinnangut, anti teile ette või jõudsite ise nendeni? Kui jah, siis kuidas? Helme: see on häbiväärne, kuidas on ette võetud väga teeneka, väga targa, heade sidemetega tipptegija isik ja teda Eesti konnatiigis jõhkralt laimatud. Ta tänasel päeval teeb süstemaatiliselt lepingulist tööd Ameerika justiitsministeeriumile suurte finantskuritegude vallas. Freeh' läbis Ameerika julgeolekukontrolli, kui ta oleks mõjuagent, siis poleks seda läbinud. Kuidas me büroodeni jõudsime? Tegime kõigepealt konsultatsiooniringi Eestis. Edasi tegime järgmise taustauuringu firmadest, kellel on rahvusvaheline ligipääs. Seal jäi sõelale kümme firmat, pärast jäi alles neli-viis firmat. Nendest kolmele tegime pakkumise.
Ligi (Reformierakond): mida olete rahapesu uurimise jaoks teinud? Helme: minister ei ole detektiiv. Kui küsite, mida olen teinud ministriks oleku ajal rahapesuvastases võitluses, julgen öelda, et rohkem kui kümne aasta jooksul enne seda. Oleme oluliselt tugevdanud finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebürood raha ja inimestega. Oleme muutnud mitut seadust, ka krüptovaldkonna karistusi karmistanud. Oleme karmistanud karistusi ka rahapesus.
Jaak Juske (SDE): kas te valitsusjuhina olete veendunud, et Helme on Freeh'ga lepingu sõlmimise osas käitunud õigesti? Kas usaldadate teda täielikult? Ratas: ta on sõlminud kindlasti selles raamistikus lepingu, mis oli kabinetis arutlusel. Kellega leping sõlmiti, see on rahandusministeeriumi pädevuses. Vastuseks küsimusele, kas usaldan oma valitsuse liikmeid, siis jah, usaldan.
Jürgen Ligi (Reformierakond) küsis Reinsalult, kas on õige praegu tagantjärgi ette heita tegematajätmisi neile, kes 2014. aastal rahapesu vastase võitluse eest vastutasid. Reinsalu ütles, et saab leppida ainult tõega ja tuleb olla erakondade kemplusest üle: "See on meie ühine asi ja peame leidma lahendused." Ta märkis, et praegu ei keskenduta enam päris probleemile, mis on rahapesu, vaid probleem on saanud rahapesu uurijast.
Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) küsis välisministrilt, kas Freeh' bürool on riigisaladuse luba ja kas ta on valmis avalikustama välisministeeriumi büroo kohta antud taustauuringu. Reinsalu vastas, et riigisaladuse luba kellelegi Freeh' büroost antud ei ole. Välisministeeriumi memo osas ütles ta, et sisuliselt on parlamendi saadikud seda piisavalt avalikult tsiteerinud ja eraldi seda avaldades sealt faktilist lisateavet saada ei ole.
Urmas Kruuse (Reformierakond) ütles Helmele, et tal on võimalus komisjone ignoreerida tänu sellele, et Ratas ei kutsu teda korrale. Freeh'ga sõlmitud lepingu kohta küsis Kruuse: miks te mängite tulega? Helme vastas, et Freeh' huvide konflikt on pöörane vale, sest tegu pole sama asjaga ja samade pooltega. Praegu räägitakse tema sõnul mitme aasta tagustest seostest Venemaaga, mida enam ei ole. Komisjonide ette ilmumata jätmise osas rõhutas ta jälle, et pole seda teinud.
Turmtule all on nüüd Martin Helme. Riina Sikkut (SDE) küsis talt, miks on ta Freeh' palkamise osas avalikult nii salalik ja kidakeelne on olnud, tehes isetegevust, jättes tulemata komisjonide ette, ignoreerides ajakirjanikke. Helme alustas sellest, et komisjonide ette pole ta tulemata jätnud ja valeks nimetas ta ka seda, et ta on oma tegevust Freeh' palkamisel valitsuse, riigikogu ja avalikkuse eest varjanud. "See on jõhker laimamine," ütles ta. Helme jätkas, et on selge, et opositsioonile ei meeldi praeguse valitsuse tegevus, sest varasemalt pole neil võimul olles õnnestunud rahapesu vastases võitluses midagi ära teha.
Järgmisena jätkab Jevgeni Ossinovski (SDE) samal teemal. Ta tõi välja, et Eesti ametkonnad kahtlustasid, et kõigil rahandusministeeriumi väljakäidud büroodel on huvide konflikti oht. Kaks taandasid end ise, kuid Freeh' büroo eitas huvide konflikti ja esitas siiski pakkumise. "Kas see on kõige loogilisem järeldus, et neil siis huvide konflikti pole?", küsis Ossinovski. Ratas vastas, et neid tuli uskuda selleks, et leping sõlmida. Ta märkis, et tema seda lepingut ei sõlminud, vaid see oli rahandusministeeriumi otsus.
Kallas küsis edasi, et kas Ratas võiks tegudes näidata, et ta usaldab Eesti ametkondi rohkem kui suvalist USA bürood. Ratas rõhutas taas, et Freeh' büroo kinnitas, et neil ei ole huvide konflikti, kuid nendega sõlmitud leping saab lõpetatud siis, kui seda ei täideta.
Reformierakonna juht Kaja Kallas küsis Rataselt, miks ta ei usalda Eesti ametiasutusi, vaid USA advokaadibürood. Ratas kinnitas, et usaldab Eesti ametiasutusi ja valikul lähtuti sellest, et ametite soovitatud kaks bürood ütlesid ise, et neil on huvide konflikt.
Jürgen Ligi (Reformierakond) uuris peaministrilt, kas ta on lugenud, mida kirjutasid välisministeerium, välisluureamet ja USA senati välisluure raport selle kohta, et Freeh' on teinud koostööd Kremliga. Teile pole teema üldse kohale jõudnud ja tundub, et pole ka huvi, sõnas Ligi. Ratas vastas, et USA senati luureraportist ei leia kinnitust väitele, et Freeh'l oleks praegu Eesti esindamisel huvide konflikti, kuigi varasemalt on tal olnud sidemeid Venemaaga. Peaminister kinnitas, et on tutvunud ka välisministeeriumi ja välisluureameti hinnangutega, kuid nende väited on osati vastukäivad.
Saar nentis, et Ratas ei vastanud tema küsimusele ja päris, mida arvab peaminister sellest, et Helme ei ilmunud riigikogu komisjonide ette Freeh' palkamise tagamaadest rääkima. "Kuidas ja millal kavatsete panna oma ministri täitma seadust ja vastama riigikogu küsimustele?," küsis Saar. Ratas vastas, et leping Freeh'ga lõpetatakse siis, kui seda enam ei täideta ning see võib olla mõlemapoolne. Huvide konflikti saab Ratase sõnul hinnata lähtuvalt sellest, mida on Freeh' büroo kinnitanud ja mida ütleb rahandusminister.
Ratas alustab sellega, et rahapesu teema osas peab Eestis alati valitsema nulltolerats, sellega on vaja tegeleda. Ta märkis, et valitsuskoalitsioon otsustas märtsis lepingu projekti heaks kiita, aga siis ei olnud teada, kellega leping sõlmitakse, vaid see otsus jäi rahandusministeeriumile. Õigusabilepingu maksumususe osas ütles Ratas, et see on selliste teenuste puhul tavapärane.
Esimesena küsitakse USA advokaadi Louis Freeh'ga sõlmitud õigusabilepingu kohta, mille maksumus on kolm miljonit dollarit. SDE esimees Indrek Saar tegi otsa lahti ja küsis Rataselt, miks sai leping sõlmitud advokaadibürooga, kellel on huvide konflikt ja millal on kavas see lõpetada.
Opositsioonil on kavas rahandusministrit umbusaldada. Helme ja Ratase tänastest vastustest aga sõltub, kas plaaniga minnakse edasi või mitte. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erisaade-kaja-kallas-materjal-martin-helme-umbusaldamiseks-on-koos?id=91036195
Tänane riigikogu infotund algab kell 12.