BLOGI | Ratas: ERJK algatatud menetlusi Keskerakonna suhtes ei kaotata
Riigikogu infotunni avanguks olid täna arupärimised Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni (ERJK) kaotamise kohta, mille kohta jagas selgitusi peaminister Jüri Ratas.
Kaja Kallas küsis alustuseks, kas peaminister ei pea moraalselt õigeks seda, et enne kui parteiga seotud nõuded ei ole lahendatud, ei minda ERJK-d ära kaotama. Ratas selgitas, et ERJK puhul on tema meelest õhus väga palju valeinformatsiooni selle ärakaotamisega.
“Kõigepealt, see on Riigikogu poolt algatatud eelnõu. Teiseks on see, et minu meelest see tõstab erakondade rahastamise järelevalve taset. Ja see on tähtis, et kvaliteet on kõrgem. Kolmandaks see, mida te küsisite, see on ka, ütleme, selline õhku visatud pall, minu meelest väga valesti, et kui see Riigikogu peaks nii otsustama ja erakondade rahastamise järelevalve liigub ERJK alt kõrgemale, uuele tasemele, Riigikontrolli alla, et siis mingisugused menetlused langevad ära. Ausalt, ma ei kujuta seda ette. See on ju väga loogiline, et on õigusjärgsus või et siis järgmine organisatsioon võtab need üle, menetleb neid edasi,” selgitas ta.
Riigikogu liige Andres Sutt päris peaministrilt näiteks, mis on ikkagi valitsuse seisukoht Euroopa Liidu toetuspaketi osas. ” Valitsusest on kõlanud seisukohti, et ilmselt ei oleks Eestil võimalikust fondist midagi võita, sest turult saab laenu odavamalt ning ilma tingimusteta, mida Euroopa Liit võib seada. Või siis, et otsuse selle üle, kas sellist fondi toetada või mitte, selle otsuse peaks panema rahvahääletusele. Või siis, et see on üks positiivne ja jõuline samm. Härra peaminister, milline siis on valitsuse seisukoht?” uuris Sutt.
Ratas ütles seepeale, et temale teadaolevalt koostatakse õiguslikku analüüsi selle osas, kas see tuleks panna rahvahääletusele või mitte.
“Esialgne hinnang on, et ei tule, ei tule panna seda rahvahääletusele. Mina olen öelnud välja küll aga, kui sellest saab nüüd, sellest taaskäivitamise fondist, saab ka villa, et see saab reaalseks, siis igal juhul tuleb tulla seda luba küsima Riigikogu ette. Riigikogu peaks selle loa või mitteloa andma,” selgitas Ratas.
“Aga ikka meie elame demokraatlikus vabas ühiskonnas, kus igalühel on oma sõnale õigus. Sõna on vaba, nagu presidentki, mäletate, ütles siin, kui valitsust kinnitati. Sõna on vaba. Nii et mulle väga meeldib see teie lähenemine. Ja mulle tundub, et ka valitsuse ministrid tunnevad, et ütlevadki oma arvamuse välja — nii peabki olema ju, eks. Ja ma loodan, et see ka nii jääb. Ma ei tea, kas teie vihje on, et see kunagi nii ei olnud, aga igal juhul selle eest me peaks seisma,” selgitas ta, miks valitsusest on erinevaid seisukohti selle osas kõlanud.
Jüri Ratas vastas veel ka küsimustele põhiseaduse toimimise, kriisimeetmete, Euroopa Liidu abipaketi, alushariduse ja laste võrdse kohtlemise, koalitsioonilepingu, valitsuse seisukohtade, täiendava tööjõu, teiseks laineks valmistumise ning kriisist väljumise kohta. Nende kohta saab lähemalt lugeda infotunni stenogrammist.
Infotunnis oli valitsustegemisi kajastamaslisaks peaministrile ka sotsiaalminister Tanel Kiik ja kaitseminister Jüri Luik.
Tanel Kiik vastas küsimustele töökorralduse ja Terviseameti tegevuse kohta. Jüri Luigele infotunnis küsimusi ei esitatud.
