BLOGI: Mis saab arstiabi kättesaadavusest maakonnahaiglates?

 (30)
Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivneFoto: Andres Putting

11 Eesti haiglat leiavad pöördumises, et Haigekassa lepinguga väheneb ravi kättesaadavus elukohajärgsetes üldhaiglates. Riik soovitab haiglatel teha rohkem koostööd.

Selle üle, kas haiglate suurem koostöö vähendaks järjekordi eriarsti juurde ning kuidas leida rohkem raha tervishoiuteenustele, arutlesid "Foorumis" tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Monika Haukanõmm (Vabaerakond), perearst Diana Ingerainen (IRL) ja Marika Tuus-Laul (Keskerakond) ning Lõuna Eesti Haigla juht Arvi Vask ja Riina Sikkut Praxisest.

Peamiste ideedena kõlas, et Eestis peaks ka tervishoiuteenust rahastamisel looma suurema pildi. "Me ei saa teha soovipõhist tervishoidu, vaid patsiendikeskset ja vajaduspõhist. Kui varem mindi hästi kitsalt spetsialiseerumise teed, siis nüüd on meil vaja rohkem üld- ja siseosakondi. Tuleb hinnata geograafiliselt, kus mida täpsemalt vaja," leidis Ingerainen.

Ossinovski sõnul on Eesti tervishoius vaja struktuurseid muudatusi, kuidas oma ravikindlustust rahastada, kui tahame kasvõi tänast standardit hoida. Ossinovski plaanib juba märtsikuus edastada valitsusele ettepanekute kava, mida võiks muuta tervishoiu rahastuses, keskendudes nii tervishoiutöötajate palkadele, ravimite maksumusele, tervishoiuteenuse mahule - mis oluliselt puudutab järjekordasid - ning eriarstiabi geograafilisele kättesaadavusele. "Lisaks sellele, et me lisaraha on vaja, võtaks pigem sellest lähtudes, et hindaks ära, mis on meie reaalne vajadus ja see on koht, kus võiksime arutada sisuliselt," ütles Ossinovski.

FOORUM: Mis saab arstiabi kättesaadavusest maakonnahaiglates?
"Foorum" on tänaseks läbi!
Haukanõmm: üldhaiglate esindajatel ei ole kindlustunnet, sest lepingud Haigekassaga tehakse üheks aastaks. Lepingud võiksid olla pikemaajalised. Haigekassa on oma lepingutega hakanud kujundama regionaalpoliitikat. See võiks Haigekassast liikuda ministeeriumisse. Ministeerium kui vastutav on enda rolli käest ära andnud. 
Ossinovski: loodame, et Tuus-Lauli idee Ameerika näitel ei realiseeru. Parem ennetus: alkoholi-, tubakapoliitika, rohkem liikumist. Lisaks uute perearstikeskuste rajamine, eesmärgiga ära hoida, et inimene peaks haiglasse minema peaks. 
Tuus-Laul: kas tegime õige valiku, et valisime arstiabisse ärimudeli. Võtame maksumaksjate raha, anname läbi Haigekassa selle eraõiguslikku süsteemi. Ettepanek: sotsiaalmeditsiin ja riiklik süsteem - ehk annab tagasi võtta, nagu me tegime apteekidega? Obama pani põhiküsimuse valimistel, aga me oleme jätnud selle viimasejärguliseks. 
Hirm: meditsiin nihkub inimesest kaugele. Ingerainen: see on paratamatus teatud piirkondades. Kõigepealt on sealt inimesed ära nihkunud... 
Sikkut: on teemasid, mida on korduvalt iga valitsuse tegevusprogrammis analüüsitud, nüüd on tegude aeg. 
https://twitter.com/reimoraja/status/692445010889961472
Vask: meil praegu saavad eakateks põlvkonnad, üle 65-aastase arstiabi tarbimine on umbes kolm korda suurem kui tööealistel. Seega saame 15 000 vajadust igal aastal juurde, rahvastik vananeb. 
Vask: hea, et me jõudsime ennetuste juurde. Ehk see päästab meid. Kui haigushüvitised töötukassase jõuaks, õnnestuks sellega päris palju paremaks muuta. Tuleb ka süsteemi seest otsida kokkuhoiu kohti. Täiesti selge on asjatundjatele, et Kagu-Eestis ei peaks olema kolmes haiglas sünnitusosakond, kuna tänaseks on meil kõigil sünnituste arv alla 300. Kui võtta hospitaliseeritute arv, keskmine voodis viibimise arv, need on Euroopa keskmised näitajad. Peenhääletamisega on võimalik teatud kohtadest teatud raha leida, aga sellega ei päästa suurt pilti. 
Sikkut: üldhaiglate mure juurest jõudsime suuremate muredeni: järjekorrad, raha. Tõesti tuleb "Foorum" kahetunniseks teha, sest lahendusteni me ei jõudnud. 
Ossinovski: ei tea, mis pabereid Marika Tuus-Laulile ette pandud. 
Ingerainen: meil on kuni 18-aastastele hambaravi tasuta ja 35% sõjaväkke minevatest poistest on hambad korras. See on tervislike käitumiste ja ennetamiste koht. 
https://twitter.com/annakarolin/status/692443650580725761
https://twitter.com/HeleryL/status/692443730855510017
Tuus-Laul: järjekorrad on pikemad ja pikemad. See on reaalsus. Kui juba perearst ei saa seda kiirelt kinni panna, siis... WHO tegi meile märkuse, et mõne aasta pärast oleme kuristiku äärel. Inimeste omaosalus tervishoius tõuseb, see on ligi 24%. Riik on koguaeg tervisehoidu vähem raha pannud. 1996. aastal maksis riik 16,6% tervishoiule juurde. Võrgustumine on masterplan, kus suured haiglad hakkavad väikesi haiglaid enda alla neelama. 
Kas juhtum, kus perearst 5 päeva jooksul otsib eriarstiabi, on näide, et süsteem on vildakas? Ingerainen: Kahjuks ei ole see ühekordne näide, seda esineb üsna tihti. Aja ja koha otsimine võtab väga palju mõttetut ressurssi perearstitöös. Eesti Perearstide Seltsi seisukoht on, et andmed läheksid alati eriarstile ette ja tema annab otsuse prioriteetsuse osas. Et kui patsient tõepoolest jõuab Hiiumaalt Tallinnasse, siis see visiit läheks asjaette. 
https://twitter.com/kkrahv/status/692443001134669825
https://twitter.com/imrekaas/status/692443016804589568
Ingerainen: me ei saa teha soovipõhist tervishoidu, vaid patsiendikeskset ja vajaduspõhist. Kui varem mindi hästi kitsalt spetsialiseerumise teed, siis nüüd on meil vaja rohkem üld- ja siseosakondi. Tuleb hinnata geograafiliselt, kus mida täpsemalt vaja. 
Haukanõmm: Eesti meditsiin on alarahastatud. Sotsiaalmaksu alandamine tähendab, et Haigekassa saab vähem raha. Peame selle teistest kuludest katma. Teame, et sotsiaalministeeriumis arutatakse uut tervisemudelit: kust saame kokku hoida, meditsiiniteenuse pakkumise loogika ühtseks. Me ei ole täna rääkinud õendusabist. Meil on tegemata plaan. 
https://twitter.com/toomasmattson/status/692441625520377856
https://twitter.com/RainerLakovits/status/692441529517002755
https://twitter.com/papsaarepaasu/status/692441541160341504
Ossinovski: haigekassa eelarve pikk perspektiiv on selgelt miinuses. On vaja struktuurseid muudatusi, kuidas oma ravikindlustust rahastada, kui tahame kasvõi tänast standardit hoida. Märtsikuuks saab minupoolt esitatud valitsusele esitatud ettepanekute kava, mida võiks tervishoiurahastuses teha: raha on juurde vaja, loomulikult, aga eks eelarve kokku traageldame on üksjagu oluline kunst. Selle sama miljardi sees on väga palju valikuvõimalusi: tervishoiutöötajate palgad, ravimid, tervishoiuteenuse maht, mis oluliselt puudutab järjekordasid, geograafiline kättesaadavus. Lisaks sellele, et me lisaraha on vaja, võtaks pigem sellest lähtudes, et hindaks ära, mis on meie reaalne vajadus ja see on koht, kus võiksime arutada sisuliselt. 
https://twitter.com/jarmosiim/status/692441040230465536
https://twitter.com/OliverLomp1/status/692441264277622790
Ossinovski: haigekassa eelarve on viimase 5 aasta jooksul kasvanud märkimisväärselt 70%. Sel aastal on selleks arvuks umbes miljard. 
Vask: kui tahaksime, et meil oleks tervishoiuks 9,5% SKP-st kaetud (Euroopa Liidu keskmine), siis oleks vaja meil 350-400 miljonit täiendavalt investeerida. Kust seda raha võtta? 
https://twitter.com/kadrisimson/status/692440472921468928
https://twitter.com/leemetmuna/status/692440132729856004
Sikkut: iga-aastasest uuringust selgub, et hinnang arstiabi kättesaaduvus on halvenenud. Eelkõige Põhja-Eesti ja Tallinna inimeste seas... Ideed: rohkem raha ja üleriigilne e-registratuur. 
Mis on elementaarne teenuste miinimum inimese kodukohas? Vask: maakondades on täna 15-16 arstliku eriala, mille ambulatoorsed vastuvõtud toimuvad. Täiesti põhjendatud on neid sama palju alles hoida. Eestis on täna 37 arstliku eriala. Kui vaadata suurt pilti, ei saa kuskilt otsast öelda, et eestlased käivad palju arsti juures. Prioriteet e-tervisekeskkonna arendus! 
https://twitter.com/RainerLakovits/status/692439666042245120
Vask: Lõuna-Eesti haiglal ei ole väga suuri probleeme järjekordadega, oleme saanud noori arste, jaganud töökoormust. Aga siin on tõepoolest haiglatel seisund erinevad: saartel ja Narva piirkonnas on probleemid suuremad. 
Sikkut: minister oli plaani selgitamise osas veenev, nüüd on küsimus, kuidas seda vormistada? Haigekassa andmete kohaselt 30-40% inimestest aastas on neid, kes käivad eriarsti juures nii maakonnas kui ka keskhaiglas. Kui ka osa neist saaks ära jätta, vabastaks see väga palju kohti järjekorras seisjatele. 
Vask: kui raha reaalselt peale ei tule, peab arste koondama. Selleks praegu vajadust ei näe ja loodan, et läbirääkimised toovad selgust. Lõuna-Eesti haigla on TÜ Kliinikumiga täielikult võrgustunud ja meil ei ole lahkarvamusi. Tervishoius on strateegilist juhtimist ja pilti vaja. See on ministeeriumi pärusmaa. 
https://twitter.com/marekjaakson/status/692437971543408642
https://twitter.com/karuj6mm/status/692438036374802433
https://twitter.com/andresillak/status/692438165710376961
Ingerainen: hetkel valitseb järjekordades väga suur segadus. Mis on nende järjekordade taga? Need, kes on perearstide poolt ära hinnatud, vajadus on arstide poolt kaardistatud, peaks saama teatud prioriteedid. Meil on vaja suuremat pilti, asjad ei ole korras. 
Tuus-Laul: kui räägime järjekorrast arstiabile, siis eelmise aasta lõpus on 184 000 inimest arstijärjekorras. Iga seitsmes inimene on arstijärjekorras. Tegelikult võime seda arvu mitmekordistada. Määruse kohaselt peaks inimest registreerima juba esimesel pöördumisel. Järjekorrad üha suurenevad, inimesed ei saa arsti juurde. 
Haukanõmm: üldsisehaiguste voodikohtade arv on probleem: mahud ei võimalda inimesi nii palju mahutada. Haiglad teead lepingumahust rohkem juhte. Aga see kompenseeritakse neile koefitsendiga 0,3.
https://twitter.com/PHaugas/status/692436877559861249
https://twitter.com/HeinRob/status/692436336842776576
Ossinovski: selle aasta Haigekassa eelarve, kus 30 miljoni osas eriarstiabi kasvab, ravijuhtude hulk jääb samaks. Kellelgi kokkuvõttes ei jää ravimahtu vähemaks. Regionaalsest kättesaadavusest rääkides: tõepoolest on meil mitu paralleelset probleemi: regionaalpoliitiline taandareng tähendab seda, et kohtade peal on lihtsalt inimressurssi oluliselt vähem, arstide keskmine vanus üha tõuseb. Narva haiglas ei ole silmaarsti: raha on, patsiendid on, aga ei ole arsti. Selle lahendamiseks on Haigekassa pakkunud välja võrgustumise arendamise. Tahaksime näha, et Ida-Viru keskhaigla teeks rohkem koostööd või tuleb arst kohapeale ja annab neile kvaliteetset silmaarsti teenust. 
Marika Tuus-Laul: asi ei ole kehvas kommunikatsioonis. Ravijuhtumeid oli vähem. Rakveres üle 2000, Põlvast rääkimata. See 2%, mis haiglatele juurde tuleb, ei hakata ära neid kollektiivlepinguid, et saaks arste töös hoida. Arste tuleb koondada: poole kohaga arstid ei ole nõus jääma. Näiteks Põlvas: ravijuhte on vähem, 35 arsti tuleb koondada. Öeldakse, et patsiendid käivad näiteks Põlvast Tartusse, aga näiteks Põlvas on olemas oma enda arstid kohapeal ja ei ole mõtet hakata viima patsiente Tartusse, kui on Põlvas sobivad arstid kohapeal. Kui vaatame tänases päevalehes juhtumit, kus arst tahab oma patsiendile vastuvõttu kokku leppida, ei ole tal see võimalik. 
https://twitter.com/MadisJarvekulg/status/692435265583976449
https://twitter.com/imremyrk/status/692435840694390790
Diana Ingerainen: me vajame muutusi, aga me ei tea suurt pilti. Kõik muudatused, mis on kommunikeerimata, tekitavad asjatut turvatunde auku.
Haukanõmm: kõik osapooled tunnistasid, et ka üldhaiglate juhid tunnevad seda, et nüüd nendega ka räägitakse. Varasemalt saadetakse lepinguprojekt ja läbirääkimistesse väga ei laskuta. Nüüd on surve olnud läbirääkimisteks väga suur ja need on läbirääkimised on endiselt pooleli, lõpu saavad veebruarikuuks. Kõikidel haiglatel ambulatoorsete teenuste ravijuhud vähenevad palju. Öeldakse, et vähenev arv kompenseeritakse sellega, et kõrgema taseme haiglas teenindatakse inimest. Kui 18 ambulatoorsest 10 kaotatakse ära ja inimene peab sõitma nt 50 kaugusele, siis see on lahendamata. Inimese vaade: kas inimene läheb teenuse? See paratamatult ei tee teenust kättesaadavamaks. See võib olla kvaliteetsem, kuid aja- ja transpordikulu... see on läbirääkimata, kuidas inimene teenuseni jõuab. 
https://twitter.com/jannosaar/status/692434904383143936
https://twitter.com/andresillak/status/692433935721177088
https://twitter.com/toomasmattson/status/692434339414544386
https://twitter.com/Taksomeeter/status/692434382859194369
Ossinovski: ma möönan tõepoolest seda, et kommunikatsioon selles asjas oli tõepoolest erakordselt halb. Tervishoid ja selle regionaalne kättesaadavus on oluline teema, hakkab pihta lumepalli veeremine, mis tekitab hirmusid. Seda muudatuste protsessi oleks saanud oluliselt mõistlikumalt teha. Esmaspäeval sotsiaalkomisjoni istungil saime enamvähem selgeks, mis on eesmärk ja kuidas võiks kolmepoolses koostöös edasi liikuda, et paljudes üldhaiglatest võiks arstiabi kättesaadavus paraneda.
Sikkut: küsiks, kuidas siis üldhaiglatele luua rohkem kindlust tuleviku osas, et väravata inimesi, teha investeeringuid, vaadata 20 aasta suunas? 
Vask: tundub olevat Haigekassa soleerimine... Ootan poliitikutelt hinnangut, kust Eesti tervisehoiu arenguks täiendavalt raha saada? SKP-st kuulub häbematult väike osa SKP-st (6%), selle rahaga ei ole võimalik ette võtta suuri muutusi. 
https://twitter.com/raymondvaldma1/status/692433173645500417
Riina Sikkut: tegelikult olukord on mõneti ootuspärane (mõtlen Haigekassa lepingupakkumist), arvesatakse aktiivse haiglavõrguga. Haiglad on jõudnud koostööni, teevad koostööd piirkondlike haiglatega, mis on viinud võrgustumiseni. Haigekassa poolt on arvestatav soov võrgustumist arvesse võtta on ühelt poolt ootuspärane. Asi tundub olevat kehvas kommunikatsioonis, ehk ei oleks kirjani jõutud, kui oleks rohkem taustainfot jagatud. 
Arvi Vask: Haigekassa on teiseks poolaastaks pakkunud oluliselt vähem ravijuhte ambulatoorse arstiabi puhul, oluliselt rohkem maakonnahaiglaid jäävad suure osa arstiabita. Esmaspäeval kinnitas Haigekassa, et jõuliselt muudatusi ei tehta, vaid ootab kolmepoolset kokkulepet. Kui kolmepoolset kokkulepet ei tule, siis muudatusi jõuga ei realiseerita.  
"Foorum" algas! 
https://twitter.com/feministeerium/status/692329327506165760
Pool tundi enne "Foorumit" jõuab läbi lugeda Kärt Anvelti loo: https://epl.delfi.ee/news/eesti/visa-hing-ehk-perearstil-on-patsiendi-jaoks-uliraske-eriarsti-aega-saada?id=73518523
Arstiabi rahastamisele pöörast tähelepanu ka Eesti Päevalehe tänane juhtkiri: https://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtkiri-peenhaalestamisest-haiglatele-ei-piisa?id=73518917
Mullu novembris tegi Maaleht probleemist põhjaliku ülevaate: https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/raha-ja-tervis-haiglad-on-plindris-arstid-nutavad-ja-patsiendid-on-pahased?id=72915955
https://twitter.com/sotsdem/status/692328519267909633
Tänase "Foorumi" külalised on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE), Monika Haukanõmm (Vabaerakond), perearst Diana Ingerainen (IRL) ja Marika Tuus-Laul (Keskerakond) ning Lõuna Eesti Haigla juht Arvi Vask ja Riina Sikkut Praxisest.