BLOGI | Mart Helme: kriisireserv tuleb niikuinii. Vaidlused kaitseministeeriumiga käivad vaid detailide üle
Möödunud aasta augustis tuli teade, et kuivõrd siseminister Mart Helme pidi koalitsioonikõneluste tagajärjel loobuma sõjaväestatud piirivalve taastamisest, hakkab ta looma uut üksust, kes kriisiolukordades pakuks politsei- ja piirivalveametile abi. Nüüd on jõutud esimese linnukeseni – siseministeerium on saatnud esimesele kooskõlastusringile politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse. Kui see seaduseelnõu praegusel kujul vastu võetaks, saaks PPA peadirektor piltlikult öeldes sama suured õigused nagu presidendil ning võiks kriisireservi kokku kutsuda ükskõik mis ajal ja mis tahes ürituse ohjeldamiseks.
Helme ütles täna, et vaidlused kaitseministeeriumiga on üksnes detailide üle ja kuna kriisireservi loomine on koalitsioonilepingus olemas, siis põhimõttelist vastuseisu selle osas kaitseministeeriumil olla ei saa, sest muidu mindaks ümber vaatama ka koalitsioonilepingut.
„Eesti riigikaitse on üles ehitatud laiapindsele riigikaitsele – see tähendab, et igal ministeeriumil on riigi kaitsevalmiduse tagamisel oma ülesanded. Siseministeeriumi ja valitsemisala ülesanne on tagada siseturvalisus ja sisejulgeolek igas olukorras, sh kriiside ajal, millest võib kujuneda hädaolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Nagu koalitsioonilepingus kokku oleme leppinud, loome selliste olukordadega toimetulemiseks politsei ja piirivalve kriisireservi,“ selgitas siseminister.
Ministri sõnul on reservis oluline roll spetsiaalse väljaõppe saavatel abipolitseinikel, kes on osa politseiorganisatsioonist sarnaselt nagu kaitseliitlased on osa kaitseväe süsteemist. „Kaitseliit teeb oma tööd igati hästi ja ma pean kaitseliitlastest väga lugu. Kaitseliitlased on siseturvalisuse tagamisse palju panustanud. Samas peame endale aru andma, et kaitseliitlased peavad täitma eelkõige nende esmaseid kohustusi ning politsei ja piirivalve kriisireservi liikmed oma kohustusi. Asi on spetsialiseerumises – mõlemad on olulised ja peavad olema tasemel oma ekspertiisi osas. Teisisõnu on meie eesmärk riigikaitsele juurde anda,“ märkis siseminister Helme.
Selleks on Siseministeerium koostanud politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseinike seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis aitab Politsei- ja Piirivalveametil kriisiaja ülesandeid paremini täita ning tänu suuremale hulgale abipolitseinikele ja politseiametnikele laiendada oma võimekust kriisiolukordades kiiresti reageerida.
„Politsei ja piirivalve kriisireservi jaoks tahame nelja aasta jooksul õpetada kriiside lahendamiseks välja kuni 1200 inimest, kes abipolitseinikena kriisireservi kuuluvad. Seadusandlust on vaja muuta, et tagada nende inimeste õiguspärane kaasamine politseiorganisatsiooni, viia läbi vajalikud koolitused ja tagada sotsiaalsed garantiid,“ ütles siseminister.
Koalitsioonileppes kokku lepitud kriisireservi loomine juhindub julgeolekupoliitilisest olukorrast ja soovist tagada reaalselt siseturvalisus ja elanikkonnakaitse kõikides oludes. „Lõppeesmärgina nähakse Siseministeeriumi valitsemisalana, mille ametid oma ülesehituselt ja varustatuse tasemelt on võimelised senisest enam kandma võrdselt vastutust nii rahu-, kriisi- kui sõjaolukorras,“ sõnas Mart Helme.
Eelnõu esimene kooskõlastusring on lõpusirgel. Saabunud ettepanekud töötab Siseministeeriumi läbi ning soovib leida neile koostöös lahendused.
