BLOGI | Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil värskest Estonia dokumentaalist: me kõik kolm otsustasime, et tuleb see ära vaadata, ka edasised sammud tuleb teha kolmekesi koos

 (82)

Tänasel valitsuse pressikonverentsil tuli jutuks ka Estonia katastroofist järgmisel nädalal ilmuv dokumentaal, mille tõttu Eesti Päevalehe andmetel oli Eesti, Soome ja Rootsi peaministritel eile äkki planeeritud kohtumine.

Peaminister Jüri ratas kinnitas pressikonverentsil, et rootslaste dokumentaalfilm tuli tõepoolest jutuks, ent arutati ka muid asju.

Ratas ütles, et peaministrid otsustasid, et dokumentaalfilm tuleb ära vaadata ja kui seal on mingid uued asjaolud, siis vastavalt sellele leida ühine seisukoht.

Urmas Reinsalu ütles, et antud kohtumine polnud üldsegi mitte ootamatu, vaid juba varasemalt planeeritud.

Valitsuse pressikonverentsil tuli kindlasti jutuks ka tänane otsus karmistada piiranguid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.

Siseruumides toimuvatele avalikele koosolekutele, üritustele ja spordivõistlustele lubatakse alates 29. septembrist praeguse 1500 asemel maksimaalselt 750 külastajat. Ürituste korraldajad peavad tagama distantsi hoidmise, kinni pidama kuni 50-protsendilise täitumuse nõudest ning tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise.

Külastajate arvu senisest madalam ülempiir kehtib ka konverentsidele, teatrietendustele, kontsertidele, kinoseanssidele ning teistele avalikele üritustele ja koosolekutele, kus on statsionaarsed istekohad.

Loe lähemalt blogist või vaata videost.

Valitsuse pressikonverents 24.09
Pressikonverents on lõppenud
Delfi küsib Rataselt USA rahalise abi kohta - 110 000 Marylandi osariigile. Kust tuli see mõte ja miks just neile. Reinsalu: Me ei anna raha, vaid isikukaitsevahendeid, maske mida nad palusid. Eesti ettevõttes toodetud varustust anname. Marylandiga on meil eraldi koostööleping ja head suhted. Tegemist oli nende palvega ja meie saatkond on suhelnud. Küsimus pole selles, et aitame probleemi kohe lahendada, aga sellel on sümboli väärtus, sõbrad toetavad üksteist.
Arvo Allerilt küsitakse, kuidas kokandusvõistlusele kokad riiki sisenevad. Aller: Mina ei saa erisust kellelegi teha. See taotlus on kabinetis laual, asi on menetluses. Kui leiame riigieelarve vahel mahti võtta muid teemasid lauale, siis see kindlasti on olemas seal.
Ratas: Täna tutvustas kultuuriminister seda taotlust. Arutelusid tuleb pidada. See ons eotud eelarvega, kui seda muudatust teha. Kiik: Eneseisolatsiooni lühendamisest - Balti riigid on läinud erinevate leevenduste teed. peame arutame seda valitsuse tasandil
Reinsalu: viiruse kasv paratamatult toob kaasa piiranguid. Kanal2: kas ja millal plaanib valitsus arutada Eesti muusikaorganisatsioonide ettepanekut langetada kontserdipiletite käibemaks 9 protsendini. Ja kas plaanib valitsus ära otsustada karantiininõude vähendamine 14lt 10le päevale.
Kiik: Kui vaadata ürituste pioiranguid maailmas, meil on olnud väga liberaalne kord. Oluline on, et me ei ootaks ära nakkuskoldeid ja reageeriksime ennetavalt.
TV3 küsib, kas piirangute asemel võinuks hoopis maskikohustuse luua. Ratas: maskid on jätkuvalt vabatahtlikud. Isiklikult ma ütlen, et avalikes kohtades siseruumides kannan maski.
ERR küsib uute reisipiirangute kohta, kas otselende piiratakse veelgi. Ratas: Seda lähiajal arutame.
Reinsalu: Kohtumine oli planeeritud ja ei olnud äkitselt. Ratas: Meil ei ole rohkem praegu infot, mida kommenteerida. Need kaadrid peaksid tulema välja järgmisel nädalal. Mis seal täpselt tuleb, ma ei ole seda näinud.
Ratas: Jah, vastab tõele, et kohtukaasuseid on olnud kadunukeste lähedastega. Jah, meil on täna kohustus valitsuse poolt sellele vastata, teeme seda kindlasti. Et seda põhjalikult teha, sai ka töörühm moodustatud. Usun, et lähiajal tuleb Estonia küsimus ka valitsuskabineti lauale. Kas seal võivad olla uued asjaolud või mitte, dokfilmis, ma ei ole näinud neid episoode. On oluline tegutseda kolme riigiga. Minu arust ei ole hauarahu lepingut vaja täna avada.
Kanal 2 küsib, kas selle filmi tõttu just toimuski see kohtumine? Ja kas on teil infot, et filmis võiks olla uusi tõendeid?
Ratas: Jah, arutasime kahe riigi koostööd, covidi situatsiooni ja eelseisvat Ülemkogu. Digitaalne pööre, et meil oleks andmete vaba liikumine. Dokumentaali osas: see traagiline ja kurb päev tuleb taas 28. septembril kui möödub 26 aastat Estonia hukust. Jah, sellest oli juttu. Oli ka juttu sellest võimalikust dokumentaalist, mis on tulemas. Me kõik kolm otsustasime, et loomulikult tuleb see ära vaadata, mis seal siis on need uued asjaolud, uued kaadrid, kui need on seal üldse. Ja et edasised sammud tuleb teha kolmekesi koos. Väga oluline on, et nad peavad olema kooskõlas 1995. aasta hauarahu kokkuleppega.
EPL küsib Rataselt Rootsi visiidi kohta, kus arutasid Estonia katastroofi dokumentaali. Küsitakse, mida räägitakse. Ratas: Ekspress on kirjutanud mitu nädalat, kuidas üks keskerakond tuleks hävitada. Kui saaksite oma lugejatele edastada, et Eesti jääb demokraatlikuks õigusriigiks ja ma ei pea õigeks, et kedagi hävitakse ja tapetakse.
Reinsalu reisipiirangutest: Eesti nakatumisnäitaja on üle 30, võib eeldada, et tuleb muudatusi ka Leedu otsuses. Meie kaks keskset huvi Soome kui Leedu suunal on, et säiliks tööränne ja vabadus transiidiks
Reinsalu: Eesti ja USA kavatsevad kahepoolselt tehnoloogia turvalisuse koostööprojekte arendada.
Urmas Reinsalu: eilne võltsinaguratsioon Minskis. Eesti hinnang on endiselt see, et ei pea valimistulemusi ega ka Lukašenka mandaati legitiimsks.
Kiik: covid sümptomitega esimene asi on teha kõne perearstile. Ärge minge EMO-sse.
Kiik: tervisevaldkonna mõttes täna ei ole veel haigla töövõimekus ohus.
Tanel Kiik: See nädal on olnud mitmeid koosolekuid Balti ja Soome ministritega, doktor Popoviga ja haiglatega. Olukord liigub halvemuse suunas. Valitsuse erinevad otsused ja elanikkonna teadlik käitumine annavad võimaluse hädaolukorda jõudmist ära hoida.
Solman: rahvastikuregister on meie riigi teenuste süda. Teenused ei tohi katkeda, need peavad olema kiired ja mugavad. Oleme esitanud lisataotlusse riigieelarvesse. Eelmisel nädalal liikusid andmed Eesti ja Soome vahel X-teel, milelga tagame rahvastikuregistris olevate andmete õigsuse.
Riina Solman võtab sõna perepoliitikast ja ütleb, et noored soovivad maale elama minna.
Maaeluminister Arvo Aller rääkis ka oma tegemistest ja taimekahjurite tõrjest.
Ratas: 30. septembril anname riigieelarve üle riigikogule. Oluline on teha kõik selleks, et anda majandusele taas hoogu juurde. Oli ka kohtumisel Soome ja Rootsi peaministritega juttu nende eelarvemenetlusest lühidalt. Raha eraldused: 100 000 Valgevene kodanikuühiskonnale, 110 000 eurot USA Marylandi osariigi võitlusele koroonaviirusega. Ja 50 000 eurot, et leevendada Kreeka pagulaslaagri põlengu tagajärjel peavarjuta jäänud põgenike olukorda.
Leviku laienemisega seoses on muudetud seda, et alates täna õhtust alkoholimüügi piirang üle riiklikult on kella 00:00st.
Ratas: Testimisega on meil soov jätkata. Eraldasime 15,27 miljonit eurot, et tagada testide kättesaadavus aasta lõpuni. Arvestades koroonaviiruseleviku kasvu, kutsun inimesi olema ettevaatlikud, kasutama kõiki abinõusid leviku pidurdamiseks. Järgmisest teisipäevast võib siseruumides osaleda senisest 2x vähem inimesi ehk maksimaalselt 750 külastajat.
Ratas ütleb, et hajutamise tõttu ongi kolitud teadmata ajaks pressikonverentsidega Stenbocki majast ühisministeeriumisse.
Alustatakse. Esimese sõna võtab peaminister Jüri Ratas.
Valitsuse päevakord: 1. Riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande heakskiitmine Esitaja: rahandusminister Martin Helme Tüüp: Riigikogu otsuse eelnõu Rahandusminister esitab riigi 2019. aasta majandusaasta koondaruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta. Riigi 2019. aasta tulud olid 2019. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot – kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on 31.12.2019. aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, hooned, masinad). Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra. 31.12.2019. aasta seisuga on riigil kohustusi kokku 9,6 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot. 2. Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruande 2019. aasta kohta kinnitamine Esitaja: rahandusminister Martin Helme Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu Rahandusministeerium esitab valitsusele kinnitamiseks „Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruande 2019. aasta kohta“. Tegemist on iga-aastase aruandega, mis teeb ülevaate riigi äriühingute ja sihtasutuste numbriliste näitajate ja tegevuste kohta. Möödunud aastal oli riigil osalus 29 äriühingus ja 67 sihtasutuses. 3. Riigi liikmesusega mittetulundusühingute koondaruande 2019. aasta kohta kinnitamine Esitaja: rahandusminister Martin Helme Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu Rahandusminister esitab riigi liikmesusega mittetulundusühingute koondaruande 2019. aasta kohta. 4. Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määruse nr 186 "Keskkonnaministeeriumi põhimäärus" muutmine Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk Tüüp: Määruse eelnõu Eelnõuga viiakse keskkonnaseire nõuniku ametikoht keskkonnakorralduse osakonnast asekantsleri otsealluvusse, nimetatakse ümber Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond ning täpsustatakse eelarve- ja strateegiaosakonna ülesandeid. Keskkonnaseire plaanitakse keskkonnakorralduse osakonnast viia merekeskkonna kaitse, veekaitse ja -kasutamise ning välisõhu kaitse ja kiirguskaitse poliitika väljatöötamise ja elluviimise korraldamise eest vastutava asekantsleri vastutusvaldkonda. Seirevaldkonna ja seirenõuniku ametikoha üleviimine asekantsleri alluvusse aitab valdkonda paremini ja sisukamalt juhtida ning teemavaldkond hakkab koosseisu mõistes loogilisemas kohas paiknema. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond nimetatakse välissuhete osakonnaks. Uus nimi edastab lühidalt ja tabavalt vajaliku informatsiooni selle kohta, millega täpsemalt osakond tegeleb. Välissuhtlus hõlmab nii Euroopa Liiduga seotud tegevused kui ka suhtluse ja koostöö teiste riikidega. Eelarve- ja strateegiaosakonna ülesannete hulka lisatakse teadus- ja arendustegevus, et tagada valdkonna efektiivsem ja ühtlasem areng. Muudatus on täpsustavat laadi ja põhimõttelisi muudatusi osakonna senistes funktsioonides ei toimu. Määrus jõustub 1. oktoobril 2020. 5. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2016. a määruse nr 79 "Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele" muutmine Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab Tüüp: Määruse eelnõu Määruse muutmise eesmärk on ühtlustada regulatsioon erinevate põllumajandusmaa kasutuslepingute turupõhise kasutustasu määramiseks nii maareformi seaduse kui riigivaraseaduse alusel. Samuti on vajalik täpsustada kasutustasu hindamise regulatsiooni aktiivse turu puudumisel, eristades sealjuures hoonestatud ja hoonestama kinnisasja tasumäärad. Täpsustatakse ka muid ajakohastamist vajavaid määruse sätteid. Määrus jõustub üldises korras. 6. Nõusolek Keskkonnaministeeriumile riigivara otsustuskorras võõrandamiseks Kehtna vallale (Järvakandi alevis 7 kinnistut) Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk Tüüp: Korralduse eelnõu Keskkonnaministeeriumile antakse nõusolek otsustuskorras võõrandada Kehtna vallale Rapla maakonnas Kehtna vallas Järvakandi alevis asuvad kolm kinnistut tasuta avalikuks teeks ja neli kinnistut müügihinnaga 65% vara harilikust väärtusest, s.o 45 565 euro eest ettevõtluskeskkonnaks. 7. Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks Maardu III uuringuruumis Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas Tüüp: Korralduse eelnõu Valitsus annab nõusoleku geoloogilise uuringu loa andmiseks Paekivitoodete tehase osaühingule Maardu III uuringuruumis. Paekivitoodete tehase osaühing taotleb uuringuluba tarbevaru tasemel ehituslubjakivi uurimiseks Maardu III uuringuruumis. 8. Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi piiride määramine Esitaja: majandus- ja taristuminister Taavi Aas Tüüp: Korralduse eelnõu Eelnõu kohaselt määratakse Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi piiripunktide koordinaadid. Sadamaseaduse kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel ja akvatooriumi piirid avalikul veekogul määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. Narva-Jõesuu sadam asub Narva jõe kaldal Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas ning avaneb Narva jõkke. Narva-Jõesuu sadama maa-ala koosneb kahest katastriüksusest. Sadamat kasutavad kohalikud elanikud ja külalised. Narva-Jõesuu sadama pidaja, Narva-Jõesuu Linnavalitsus esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile sadamaregistri kaudu taotluse Narva-Jõesuu sadama akvatooriumi piiride määramiseks. Sadama akvatooriumi piiripunktide asukohad on kooskõlastatud Veeteede Ametiga. 9. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist 1) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Terviseametile koroonaviiruse testimise korraldamiseks Esitaja: rahandusminister Martin Helme Tüüp: Korralduse eelnõu Valitsuse reservist eraldatakse terviseametile 15 269 911 eurot koroonaviiruse testimise korraldamiseks. 2) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamiseks USA Marylandi osariigis Esitaja: rahandusminister Martin Helme Tüüp: Korralduse eelnõu Valitsuse reservist eraldatakse välisministeeriumile välispoliitika tulemusvaldkonna välispoliitika programmi 110 000 euro eraldamiseks, et toetada USA Marylandi osariiki COVID-19 pandeemia tagajärgede leevendamisel isikukaitsevahendite soetamise ja nende transpordiga. 3) Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse reservist Välisministeeriumile Kreeka Vabariigi toetuseks Moria pagulaslaagri põlengu tagajärjel peavarjuta jäänud põgenike olukorra leevendamisel Esitaja: rahandusminister Martin Helme Tüüp: Korralduse eelnõu Valitsuse reservist eraldatakse välisministeeriumile 50 000 eurot, et toetada Kreeka Vabariiki Moria pagulaslaagri põlengu tagajärjel peavarjuta jäänud põgenike olukorra leevendamisel. 10. Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile ja Rahandusministeeriumile aadressiandmete korrastamiseks tehtud töödeks Esitaja: riigihalduse minister Jaak Aab Tüüp: Korralduse eelnõu Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatakse tagastamatu toetusena rahandusministeeriumile 580 786 eurot ja 96 000 eurot maa-ametile maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud registrites aadressiandmete korrastamiseks tehtud tööde kulude katmiseks. Alates 2013. aastast on korrastatud üle 546 000 objekti andmed, 2020. aasta juuli alguse seisuga tuleb korrastada veel ligi 50 000 objekti andmed. Maareformi käigus kogutud aadressiandmete probleemiks on tihti see, et erinevate registrite aadressiandmed ei sobi omavahel kokku (nt katastriüksusel ja sellel asuval hoonel on erinevad aadressid) jmt. Koha-aadresside tarbijateks on kõik ettevõtted kellel on vaja suhelda klientidega nende asukohas (sh saadetiste kohale jõudmise, teenuste osutamise vajadusel jmt), mistõttu on oluline, et aadressiandmed on korrektsed. Aadressiandmeid korrastavad rahandusministeeriumi valitsemisalas kohalikud omavalitsused, kellele makstakse toetust kord kvartalis vastavalt esitatud taotlustele. Taotluste õigsust kontrollib maa-amet. Maa-amet nõustab ka kohalikke omavalitsusi ja valmistab ette menetlusi aadressiandmete süsteemis. Selleks on vaja palgata lisaks olemasolevatele spetsialistidele kuni 4 andmekvaliteedi spetsialisti 2021. aastaks. Nende tähtaegsete spetsialistide ülesandeks on pakkuda omavalitsusüksustele kasutajatuge, valmistada ette korrastamist vajavate objektide tabelid, nõustada ametnikke aadressiandmete menetlusrakenduse kasutamisel ning andmete korrastamisel. Valitsuse omandireformi reservfondi vaba jääk enne raha eraldamist on ligikaudu 30,94 miljonit eurot. 11. Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ muutmine Esitaja: riigisekretär Taimar Peterkop Tüüp: Korralduse eelnõu Valitsus arutab korralduse eelnõu, millega vähendatakse koroonaviiruse leviku tõkestamiseks siseruumides toimuvate avalike ürituste ja koosolekute osavõtjate piirarvu. Külastajate arvu vähendamist siseruumides toimuvatel avalikel üritustel toetavad nii terviseamet kui teadusnõukoda. 12. Eesti kodakondsuse andmine Esitaja: siseminister Mart Helme Tüüp: Korralduse eelnõu Siseministeerium teeb ettepaneku anda erandina Eesti kodakondsus isikule, keda on kriminaal- ja väärteokorras karistatud, kuid kelle karistatus on kustunud. Kodakondsuse seadus võimaldab anda erandina kodakondsuse korduvalt kuritegude eest karistatud isikule, kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. 13. Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokolli eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Esitaja: välisminister Urmas Reinsalu Tüüp: Korralduse eelnõu Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse teadus- ja tehnoloogiakoostöö kokkuleppe muutmise ja pikendamise protokoll ning volitatakse haridus- ja teadusministrit sellele alla kirjutama. Protokollile on kavas alla kirjutada 2020. aasta 24. septembril Tallinnas. Kokkuleppe eesmärk on arendada rahvusvahelist koostööd kahe riigi teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste vahel. Kokkuleppe järgi edendatakse teaduse ja tehnoloogia vallas ühiste eesmärkide saavutamist, toetatakse avaliku ning erasektori teadus- ja arendusasutuste ning tööstusettevõtete koostööd ja kaasatakse teaduspõhiseid ettevõtteid sellistes valdkondades nagu teaduspõhise otsustamise edendamine, keskkonna ja loodusliku mitmekesisuse kaitsmine, merendus, energia, kosmos, globaalne terviseohutus, globaalne ressursikasutus, HIV/AIDS ja muud terviseküsimused, teadus- ja tehnoloogiaharidus, inseneriteadused, küberturvalisus, tehisintellekt, finantstehnoloogiad ning digitaalne valitsemine. Tegemist on raamkokkuleppega, mis eeldab eraldi läbirääkimisi teadusasutuste vahel konkreetsete projektide ja programmide teostamiseks. Protokoll pikendab kokkuleppe kehtivuse ning laiendab ja täpsustab selle rakendamist. Protokolli rakendamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarvest. Protokoll vajab Riigikogus ratifitseerimist. Välissuhtlemisseaduse kohaselt võib Vabariigi Valitsus välislepingut pärast selle heakskiitmist ja enne selle jõustumist ajutiselt kohaldada tingimusel, et sellega ei piirata isiku põhiõigusi ega -vabadusi ning välislepingu ajutine kohaldamine on ette nähtud välislepingus. Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ajutiselt pärast alla kirjutamist, kuna see on protokolli artiklis IV ette nähtud. 14. Ministri kehtestatava toetusmeetmeid käsitleva määruse eelnõu heakskiitmine Esitaja: rahvastikuminister Riina Solman Tüüp: Protokolli märgitava otsuse eelnõu Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt esitatakse koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamise meetmete ministri määrus enne kinnitamist heakskiitmiseks valitsusele. Rahvastikuminister esitab valitsusele heakskiitmiseks määruse eelnõu, usuühendustele suunatud taotlusvooru kohta. Uus taotlusvoor usulistele ühendustele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele kuulutatakse välja COVID 19 põhjustatud sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks ja uue võimaliku viiruspuhanguga toimetulekuks. Taotlusvoor on jätkuks esimesele taotlusvoorule ja seal ettenähtud vahendite jäägi täies ulatuses kasutamisele. 15. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu taastepaketi kohta Esitaja: rahandusminister Martin Helme Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta Euroopa Komisjon esitas 24.07.2020 kapitaliturgude liitu käsitleva majanduse taaskäivitamise paketi, mis käsitleb COVID-19 pandeemiast taastumiseks vajalikke kiireloomulisi muudatusi väärtpaberistamise, finantsinstrumentide turgude, finantsinstrumentide võrdlusaluste ja väärtpaberite prospektide kohandamise õiguslikke ettepanekuid. Pakett sisaldab meetmeid väikese kapitali osalusega aktsiate ja energiasektori tuletisinstrumentidega kauplemise hõlbustamiseks ja erandeid, et vähendada koormust seal, kus see pole praeguses majandusolukorras tingimata vajalik ja edendada ELi taastumist pandeemiast. Paketi eesmärk on vabastada kapitali ja anda investoritele pandeemia mõjudest taastumiseks aega. Muudatused on eelkõige suunatud väikeettevõtete rahastamise ja väikeinvestorite turgudele ligipääsu parandamisele. Samuti peaks ettepanekud mõjuma soodsalt finantsinstrumentidega kauplemisele, kus alusvääringuks/võrdlusaluseks on euro (nt EURIBOR) ja seega tugevdama maailmas euro rolli. Viimases küsimuses tuleneb praktiline vajadus muudatuse tegemiseks ka BREXITist ja kuna Ühendkuningriigi finantsjärelevalve asutus lõpetab 2021. aasta lõpuks Londoni pankadevahelise intressimäära (LIBOR) väljaandmise toetamise ja see tekitab kiirendatud vajaduse muuta ELi õigustikus LIBOR kolmanda riigi võrdlusaluseks. 16. Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta Esitaja: keskkonnaminister Rene Kokk Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta Elurikkuse strateegia peaeesmärk on peatada elurikkuse kadu ning tuua loodus Euroopas inimeste ellu tagasi. Tegevuskava raames on Euroopa Komisjonil perioodil 2020-2024 plaan esitada mitmeid algatusi, protsesse ja strateegiaid soovitud eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskavas kirjeldatakse meetmeid, kuidas Euroopa Liit kavatseb aidata neid eesmärke ellu viia. Strateegia hõlmab meetmed elurikkuse kao põhjuste peatamiseks ja elurikkuse säilitamiseks. Selleks tuleb tõhustada kaitsemeetmeid kaitsealadel, soodustada ökosüsteemide ja elurikkuse säilimist ka väljaspool kaitsealasid, taastada kahjustatud ökosüsteeme (sealhulgas on eriti olulised suure süsinikuvaruga ökosüsteemid) ning aidata kaasa linnaökosüsteemide, metsanduse, kalanduse ja põllumajanduse jätkusuutlikumaks muutmisele. Elurikkuse strateegias seatud lahenduste hulgas saab olulisematena välja tuua kaitsealade võrgustiku toimimise tagamise ja looduse taastamise kava. Looduskaitse valdkonnas seatakse mh EL tasandi kvantifitseeritud eesmärke, näiteks kaitsealuse maismaa- ja mereala pindala suurendamise, sh tuginedes nii Natura 2000 võrgustikule kui ka muudele elurikastele ja looduslikult väärtuslikele aladele. Liikmesriikidelt oodatakse ka piiriülese koostöö tugevdamist, et tagada sidusa ja vastupanuvõimelise loodusvõrgustiku toimimine, luues selleks mh ökoloogilisi koridore, ja taastada rikutud ökosüsteeme. Komisjon plaanib kindlaks teha, millised meetmed, sealhulgas õigusaktid, aitaksid liikmesriikidel parandada kahjustatud ökosüsteeme (tähtsad on seejuures suure süsinikuvaruga ökosüsteemid) ja taastada nende head ökoloogilist seisundit. Elurikkuse strateegias esitatakse ka ettepanekud Euroopa linnade rohelisemaks muutmiseks ja elurikkuse suurendamiseks linnaruumis. Komisjon planeerib looduse taastamise kava koostamist ja uurib rahastamisvõimalusi, et liikmesriike nende eesmärkide saavutamisel aidata.