BLOGI | Jüri Ratas riigikogu infotunnis: minul pole mingit teadmist, et Hillar Tederi annetus Keskerakonnale oleks seotud Porto Franco otsusega

 (207)
Riigikogu infotund
Riigikogu infotundFoto: Rauno Volmar

Täna keskpäeval alanud riigikogu infotunnis vastasid parlamendiliikmete küsimustele peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning justiitsminister Raivo Aeg.

Jüri Ratas vastas küsimustele otsuste järjepidevuse, eelarvepoliitiliste valikute, riigieelarve, ministri pädevuse, õpetajate palgatõusu, valitsuse kommunikatsiooni, viiruse leviku tõkestamise ja investeeringute kohta.

Kõige tulisem debatt puudutas ettevõtja Hillar Tederi annetust Keskerakonnale, mida opositsioon seostab 30 miljoni euro suuruse laenuga Tederi poja arendatavale Porto Francole.

Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas ütles, et selliseid ettevõtteid, kes saavad riigilt nii suures ulatuses turutingimustest tunduvalt soodsamalt käibekapitalilaenu, ei ole. "Kas teil kellad ei hakanud helisema, mingid tuled ei läinud põlema, et kogu see selline skeem, kus antakse raha, teie otsustate, et anda maksumaksja raha tegelikult ühe ettevõtte käsutusse, ja pärast seda, kui see otsus on tehtud, tuleb teine annetus justkui selle täitmise eest, mitte ainult ei näe halb välja?"

Ratas heitis vastuses Reformierakonnale ette oma juurtest kaugenemist, ettevõtluse eest mitte seismist ja süüdistas parteid selles, et nad on valmis kõik poliitiliseks peenrahaks müüma. Ta rõhutas, et ka Reformierakond on Tederilt üle 650 000 euro annetusi saanud.

"Miks tehti Porto Franco otsus turutingimustest paremas suunas? Kõik need otsused, mis on seal üle 10 miljoni olnud, on tehtud turutingimustest paremas suunas, parema intressimääraga, see on olnudki selle põhimõte," sõnas Ratas ja lisas, et Porto Franco toob majandusse 20 miljonit eurot maksuraha tagasi.

Seotud lood:

"Minul pole mitte mingisugust teadmist, et antud ettevõtja võinuks teha toetuse MTÜ-le Eesti Keskerakond, mis on seotud Porto Franco otsusega. Ei, sellist seost ei ole," kinnitas Ratas.

Reformierakonna fraktsiooni liige Urmas Kruuse märkis, et osa Tederi annetusest oli tehtud põhjendusel, et valitsus rahastas rallit, mille otsust ei olnud veel. "Te ju saate aru, et riigikogu liikmetel, avalikkusel ja ka teistel ettevõtjatel tekib kahtlus, et asjad ei ole puhtad."

Ratas selgitas, et valitsus vormistas otsuse Rally Estonia toetamiseks 2. juuli istungil, kuid sellele eelnes kuu aja pikkune ettevalmistusperiood ning arutelud põhimõttelise otsuse ürituse toetamiseks langetas valitsus 18. juuni istungil. "Seal anti kultuuriministeeriumile ülesanne valmistada 2. juuli istungiks ette raha eraldamise taotlus ning samuti toimus siis pärast 2. juuli valitsuse istungit tehtud ametlikku otsust Stenbocki majas juba ka korraldusõiguse lepingu allkirjastamine," rääkis Ratas.

Mailis Reps vastas küsimustele koroonaaegse koolikorralduse ning välistudengite kohta.

Raivo aeg vastas küsimusele elatisega seonduva kohta.

Riigikogu infotund
Juske: Meie lõunanaabritel on ka väga sügav kriis, samal ajal Läti riik leiab õpetajate palga tõusuks ka järgmine aasta lisavahendeid. Suur hulk õpetajaid on lähiaastatel jäämas pensionile. Juba täna on väga paljudes koolides üle terve Eesti väga tõsine õpetajate kriis. Palun selgitage Eesti rahvale, kuidas õpetajate palkade külmutamine aitab seda kriisi, õpetajate puudust leevendada. Ratas: Tuleb võrrelda Läti ja Eesti elanike arvu, tuleb võrrelda Läti ja Eesti majandusi ja tuleb võrrelda Läti ja Eesti õpetajate palga alammäärasid ja tuleb võrrelda Läti ja Eesti õpetajate keskmist palka. Eesti õpetajate palga alammäär tänase hetke seisuga on, nagu ma ütlesin, tõusnud tublisti ja 2020 on 1315 eurot. Õpetajate keskmine palk on 1540 eurot. Jah, ma olen nõus, et õpetajate keskmine palk, mis moodustab riigi keskmisest palgast 108%, ei ole see veel, mida me oleme soovinud. Eesmärk on olnud ju, ma arvan, erinevatel poliitilistel jõududel vähemalt 120% ja ma arvan, et selle osas tuleb edasi liikuda. Aga ma arvan, et õpetajate palga tõus on olnud üsna tubli viimasel kolmel-neljal aastal. Kui mul on hetkel õige õige info, siis Läti õpetajate palga alammäär peaks olema 790 eurot. 790 eurot, meil on 1315 eurot. Me peame siis kõiki asju võrdlema, aga see ei ole mingi süüdistus või halvustas Läti poole. Teie tõite selle Läti, kogu aeg toote mängu. Aga see ei tähenda seda, et ma olen rahul sellega. Ei ole rahul. Ma ütlen veel kord, et õpetajate keskmine palk, see suund, et oleks 120% Eesti keskmisest palgast, on õige. Ma arvan, et siin kohe ma ütlesin teile, et on teised valdkonnad, kus tuleb vaadata palgatõusu samal ajal, aga ma arvan, et see automaatselt tõstatab ka tegelikult, mis on meie palgapoliitika meie kõrgkoolides. Täna prognoosida edasi 21. aastast on üsna prognoosimatu, aga ma luban teile, 21 aprillis see on laual väga tugevasti.
Jaak Juske uuris Rataselt õpetajate palgatõusu külmutamise kohta: Teie juhitud valitsus aga tegi meie õpetajatele õpetajate päeval väga toreda kingituse, teatades, et järgmiseks neljaks aastaks on Eestis õpetajate palgad külmutatud. Kui isegi võib mõista õpetajate palkade külmutamist järgmiseks aastaks, me tõesti oleme kriisis, siis neljaks aastaks, kui kriis ammu läbi on, jääb see täiesti arusaamatuks. Teie samm õpetajate palgad külmutada näitab selgelt, et tänane valitsus ei väärtusta õpetajate tööd. Miks te valitsus ei väärtusta õpetajate tööd külmutades neljaks aastaks õpetajate palgad? Miks? Ratas: Kindlasti on õpetajate sotsiaalsed garantiid, õpetajate palk, õpetajate töötingimused kõige laiemas mõttes väga tugev, selge prioriteet isiklikult minule, on olnud eelmisele valitsusele, tänasele valitsusele, on tänasele haridus- ja teadusministrile. Me oleme täna väga rängas majanduskriisis, me oleme täna ka tervishoiukriisis ja me oleme tegelikult kriisis, kus selline prognooside tegemine on väga keerukas. Ma kindlasti luban teile, härra Juske, et 2021 aprillis, kui me teeme riigieelarve strateegiat järgnevaks neljaks aastaks, on selgelt õpetajate palgatõus laual. Ma ei oska teile öelda täna, missuguseks kujuneb kevadine prognoos, aga ma usun, et me kõik töötame selle nimel, et hoida viirust võimalikult madalal, et me saaksime majandust taas stimuleerida.
Kruuse: Me ei rünnanud Hillar Tederit, me ründamiste Keskerakonda sellepärast, et see tegu, mis otsusena välja paistab, paistab nagu ühe maffiafilmis, kus pool raha makstakse enne tehingut ja pool pärast tehingut. Ehk seal on väga sarnased jooned mõjuvõimuga kauplemisega. See on see küsimus, sellepärast ka ajakirjandus seda on üles võtnud.
Võrklaev: Probleem ongi selles, et poliitilisel tasandil on jäetud ettevõtjatele ütlemata, et tegelik otsuse põhjus on olnud see, ärge arvestage, meil on jätkuvalt viirus, meil on kriis ja ärge sellest selles osas oma tööga jätkake. Neile on öeldud, et piiranguid pole, tegutsege edasi. Ja minu küsimus jätkuvalt on see, et kas te vähemalt vabandaksite nende ettevõtjate ees, kes on ikkagi kahju kannatanud selles osas, sellepärast, et valitsus on oma töö jätnud osaliselt tegemata, andnud segaseid sõnumeid ja kas te plaanite neile mingit kompensatsiooni? Ratas: Minu meelest see, et te toote nüüd parvlaeva "Estonia" siia poliitvõistlusesse, ma seda absoluutselt heaks heaks tooniks ei pea, mitte üldse, härra Võrklaev, ma mitte üldse ei pea heaks tooniks. Kui nüüd rääkida nendest otselendudest. Jah, tööalaselt tuleb neid otselendusid mõnikord teha nii Helsingisse kui Stockholmisse ja tuleb teha ka mõnikord Brüsselisse. Te küsite, kas kellegi ees vabandada või mitte, andke andeks, valitsus peab tegutsema, me oleme täna tegutsenud turismisektori heaks nii palju, kui me suudame tänaseni, me tegutseme ka homme ja tulevikus turismisektori heaks, nii palju kui me suudame. Me oleme täna öelnud välja konkreetsed sõnumid, ärge palun koolivaheajal Eestist välja minge, puhake Eestis, see on oluline ka Eesti turismisektorile siin Eestis sees.
Võrklaev: Minister Taavi Aas tühistas septembri keskpaigas erilendude piirangud, sealhulgas puudutas tšarterlendude keelu lõpetamist kolmandatesse riikidesse, millel põhjuseks, tagantjärgi tuleb välja, on see, et teil oli vaja käia Rootsis eralennukiga filmi vaatamas. Turismifirmad arvasid, et piirangud on kadunud ja asusid väljaspool Euroopa Liitu reise müüma. Samas oktoobri alguseks ehk et 10 päeva hiljem seati need piirangud uuesti ning see tõi turismifirmadele märkimisväärse kahju. Taavi Aas on öelnud, et jah, seda tehti ainult teie pärast ja sisuliselt peaks reisifirmad valitsuse otsuse osas ikka tervet mõistust kasutama ja kahtlema ning ei peaks oma põhitööga ehk reiside müümisega tegelema, sealhulgas ka juhul, kui nad on ministeeriumist piirangute kadumise kohta selgitust küsinud ja saanud kinnituse, et neid pole. Kas te ei arva, et valitsus eesotsas minister Aasaga on siin meie turismiettevõtete osas väga inetult käitunud? Kas te ei leia, et siin peaks valitsus või vähemalt majandus- ja kommunikatsiooniminister poliitilise vastutuse võtma? Ratas: Mina ei soovi Taavi Aasa tagasiastumist. Me käisime koos välisministriga seal ja olid veel Eesti mõned ametnikud kaasas. Käisime nii Helsingis kui Stockholmis ja tõesti, teemaks oli see sama, oli info, et Discovery film tuleb, oli info, mis on võib-olla, ja loomulikult, see oli meie hoolsuskohustus. Ma arvan, et kui me poleks seal käinud, te täna küsiksite, aga miks te seda ei teinud? See oli meie hoolsuskohustus, et teha oma partneritega, kellega meil on olemas hauarahuleping 1995. aastast, teha kõik selleks, et selles uues infovalguses saaks selle uurimisega minna nüüd edasi. Turismifirmad suhtlesid Eesti ametkonnaga ja öeldi neile, et täna see otsus on selline ja arutelud jätkuvad Vabariigi Valitsuses. Sel hetkel mina ei öelnud kuskil, et nüüd me avame kõik tšarterlennud igale poole üle maailma. Me oleme teinud konkreetse otsuse valitsustasandil ja me toetame siin tõesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekut ja mis see siis on. Mitte piirata Eesti, Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Schengeni konventsiooni liikmesriikide, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vürstiriigi ja Vatikani linnriigi ning Euroopa Liidu ühtses nimekirjas toodud riikide vahel tellimusreiside toimumist. Et see on väga konkreetne. Mma olen kohtunud ka liidu esindajatega, öelnud, et see on täna see mänguplaan, millega tuleb sõita.
Aivar Sõerd: Eelarves on häirivalt palju puuduolevaid asju. Uute investeeringute loetelu on häirivalt hõre, häirivalt lühike. Uued teedeinvesteeringud: lõpetatakse uued liiklussõlmed, mida alustati siis, kui Taavi Rõivas oli peaminister. Uued investeeringud: üks lõik Kärevere-Kardla vahel ja ristmik Tartu linnas. Aga rohkem ei ole. Võtame kahe aasta peale 4-5 miljardit laenu, aga mis me sellest vastu saame? Aga samal ajal räägitakse sellest, et investeeringuteks loodetakse raha saada Euroopa taaskäivitamis- ja taastekavast. Ja kõik need helikopterid ja maanteed ja Tallinna haiglad, kõik need on lükatud sinna taastekavafondi, aga see on rohe- ja digipöördeks mõeldud. Milles on asi? Ratas: si on selles, et hoida Eesti inimeste ja rahva tervist, stimuleerida majandust ja aidata, läbi majanduskriisi hoida võimalikult palju, nii palju kui võimalik tööhõivet. Me tahame teha tarku investeeringuid, mis annaksid meile peale kriisi tuule tiibadesse. Ega ometigi teie ei ütle, et teadusrahastus on halb mõte? Valitsussektori investeeringuid oli 1,9 miljardit. Jah, võtame loomulikult laenu? Teine võimalus oleks see, et ma kutsuksin teid appi ja hakkaksime krokodillide kombel seda eelarvet kärpima. Aga selle eelarvete taga – teie ju teate –, selle eelarve taga on Eesti külad, Eesti majandus, Eesti õpetajad, Eesti siseturvalisus. Ka needsamad helikopterid, mille üle te pahandate, ka need on nende taga. Ärge pahandage nende pärast! Ja kokkuvõttes tuleb ikkagi vaadata eelarvet tervikuna. Maksumaksja eelarve, Euroopa Liidu eelarve 21–27 ja taaskäivitamiskava. Eelarve pilti tuleb alati vaadata tervikuna.
Padar: Selge, et asja üks pool on aastast 2022 käivituv otserahastamine. Aga seal on vaheperiood, kaks aastat, kus on vaja meil tõesti erakorralisi meetmeid, sellepärast et kas või veiseliha puhul, ma olen väga optimistlik, et Türgi turg taastub ühel hetkel, et Türgi rahvas Eesti halal-veiseliha tarbimist ei lõpeta. Maaeluminister on ise olnud positsioonil, et tal on võimalik erakorralisi toetusmeetmeid läbi rääkida järgmise aasta Vabariigi Valitsuse reservi kontekstis. Kuivõrd tõenäoliseks te peate, et järgmise aasta eelarves Vabariigi Valitsuse reservi kontekstis on võimalik samades suurusjärkudes, mis Lätis-Leedus on toetatud, Eesti põllumajandust saaks toetada? Millist optimismi te annate? Ratas: Me täna töötame selle nimel, et üleminekutoetuste summat suurendada 2020. aasta kohta. Ma ei oska prognoosida Türgi turu potentsiaali, selle avanemist. Ma tean seda, et Aasia on täna kinni, kuid kui ta on Euroopale kinni, kui ta on Saksamaale kinni, see on automaatselt meie seakasvatajatele väga ränk hoop, väga ränk hoop. Siin tuleb kiiresti appi tulla. Aga see, et selle nimel töötada, see, et neid lahendusi leida ja väga kiiresti, ja ma ei arva, et mitte ainult järgmisel aastal, vaid juba sel aastal, kui rääkida üleminekutoetustest, kui rääkida siis sealihasektori toetamisest, siis minu meelest see on vajalik ja oluline. Sektor on saanud tegelikult kriisiabitoetusi läbi MES-i käenduste kuni 50 miljoni euro ulatuses, läbi käibelaenu siis kuni 100 miljoni euro ulatuses või maakapitali kuni 50 miljoni euro ulatuses. Ma tean seda, et maaeluminister on äsja allkirjastanud ka määruse, millega antakse erakorralist toetust, et lahendada COVID-19 tõttu põllumajandustooteid ja toidukaupa turustatavatel ettevõtetel välisturgudel tekkinud likviidsusprobleeme. Selle meetme eelarve peaks olema circa 1,5 miljonit eurot. Ma olen teiega nõus, et peame siit vaatama ka tulevikku. Ma arvan, et meil ei ole aega oodata järgmise aastani. Neid kriisiabimeetmeid tuleb ikkagi hinnata väga tõsiselt ja anda endast parim, et saada juba see aasta teatud sektoreid aidata siin, ma ütleksin, lähiajal
Ivari Padar: Kriisi mõjud on tänasel juhul põllumajandusse ja põllumajandussaaduste kokkuostuhindadesse. Olgu selleks siis piim, sealiha või veised, nii elusveised kui veiseliha, ja kriis on olemas ja hinnad on kukkunud õige dramaatiliselt. Selles kontekstis väga tublilt on tegutsenud nii Läti kui Leedu valitsused, kus on nii-öelda kriisiabimeetmed kõige otsesemalt kas väljatöötamisel või juba rakendatud. Ja selles kontekstis on õige jahmatav järgmise aasta riigieelarve, kus maaeluminister käis maaelukomisjonis rääkimas ligi 60 miljonist, isegi üle 60 miljonist lisarahast, mis meie arvates oli mõistlikele asjadele suunatud. Ja tulemuseks oli null. Välja arvatud see, et tõesti, et see, mis puudutab ühte protsenti SKT-st teadus- ja arendustegevusele, mis on väga tänuväärne asi, et läbi selle tuleb suurusjärgus 5,8 miljonit põllumajandusministeeriumisse. Mis on juhtunud? Kas see on mingi järjekordne kättemaks põllumeestele, et nad on julgenud selle valitsuse suhtes sõna avaldada? Turumajandus on turumajandus, aga kui turumajandusele tulevad otsa veel rumalad poliitilised otsused, siis see traumeerib kõige rohkem, alates tööjõutantsust, mis meil on olnud, kuni selleni, et järgmise aasta eelarvesse on lisataotlusele pandud reale selge null. Milles on olukord? Jüri Ratas: Meil on täna head sõnumid öelda otsetoetuste osas. Me näeme täna, et 2022 reaalne ühtlustamine toimub Balti riikide kasuks, kus tõesti see hektaritoetus tõuseb seal 176-lt – järgmisel aastal küll natuke langeb kõigile – 2022. aastaks 200 euroni. Teine on see, et maaelutoetused, see teine sammas, et sinna me suutsime läbi rääkida ikkagi väga keerulistel tervise- ja majanduskriisi läbirääkimistel suurusjärgus 60 miljonit eurot juurde. Aga ma olen nõus sellega, mis te tõite välja, et näiteks nüüd see COVID-19, me peame kõrvale vaatama põllumajandussektorit, me vaatame, mis toimub näiteks Poolas, Saksamaal. Saksamaal Aafrika seakatku küsimused on tegelikult sulgenud sealiha jaoks Euroopa, eeskätt Saksamaa turu ja see on tähendanud seda, et sealiha hind on ikkagi väga tugevas languses hetkel. Ja nüüd minu meelest valitsus peab siin väga kiiresti käituma, et ütleme, ma ütleksin, kahes kriisis korraga, näiteks kui me räägime sealihatootjatest, et siin neile abi anda ja toetust anda. Ma olen sektori esindajatega kohtunud, praegu valitsuse tasandil läbirääkimised käivad, me püüame leida parima ja kiire lahenduse.
Kersna: Kas haridus- ja teadusministeerium on andnud koolidele ja koolipidajatele kuidagi konkreetsemaid suuniseid ka erivajadustega laste õpetamise kohta? Reps: Osadele HEV‑õpilastele see koolikeskkonnast väljaspool, kodus omas tempos õppimine mõjus väga hästi. Ja vähemalt mõnes koolis on tulnud see otsus just sellepärast, et nad ütlevad, et umbes kolmandik nende HEV‑õpilastest on need, kes on andnud nii lapsevanemate kui ka oma tulemustega märku, et neile peaks see sobima. See on olnud üsna selline terav teemaga lapsevanemate poolt. Ma usun, et selle näite puhul, ütleksin nii, väga julge lapsevanemate tagasiside – see ei pea olema läbi hoolekogu, see võib ka otse olla –, kui antakse see ka kooli juhtkonnale, sest koolis on HEV‑koordinaatorid täna kohustuslikud, nendes koolides, kus õpilasi on palju, on nad väga vastutustundlikud inimesed, antakse signaal, et selline hübriidõppe näiteks tema lapsele ei sobi, siis on koolid andnud ka välja lubaduse ja see on antud tagasi me eile, et sellisel juhul neid lapsi kindlasti ka hübriidõppele ei suunata, välja arvatud, kui koolil on vajalik näiteks kahenädalane karantiin üleüldiselt. Ja mida ma julgeksin veel öelda, on see, ka osadele gümnasistidele, et gümnaasiumiklasse on siin üsna julgelt saadetud – mitte ennetava meetmena, vaid lihtsalt sellepärast, et kevadest tekkis osadel koolidel selline tõeline võlu selle distantsõppe vastu ja lausa, ütleksin niimoodi, et kiindumus, nad tahaksid, et sellist õpijuhtimist või ise vastutuse võtmist oleks rohkem – ja seetõttu gümnaasiumiklasse väga julgelt saadetakse sellistesse tsüklitesse iga teine nädal või iga kolmas nädal. Ja osad gümnasistid on juba öelnud, et see on neile äärmiselt suur koormus, sest õppekoormus on niikuinii väga suur, ja õpetajad võtavad uusi osasid tõesti ainult nendel nädalatel, kui koolis ollakse, aga meie kordamishulk meie õppemahus – Eesti Vabariigi õppemaht on väga-väga kõrge –, sellisel juhul see iseeneslik töö, mida siis oodatakse, on nii mahukas, et neile käib see üle jõu. Nii et ma usun, et ka seda vaimustust distantsõppe ümber, me peame veel rohkem analüüsima ja tagasisidestama koolidele.
Liina Kersna: Hiljuti saime taas PISA analüüsist kinnitust, et haridussüsteem tagab võimalikult võrdsed võimalused haridusele. Samas hoiatavad meid rahvusvahelised uuringud distantsõppest, mis võib hariduslikku lõhet suurendada. Need, kes saavad muidu koolis hästi hakkama, saavad ka distantsõppel, aga haridusliku erivajadusega õpilased võivad hätta jääda. Haridus- ja teadusministeerium ütles kooliaasta alguses, et kui koolis toimub nakatumine, siis esimese hooga läheb distantsõppele klass, kus nakatumine toimus, ja kui 10 protsenti kooliperest on nakatunud, siis läheb distantsiõppele kogu kool. Täna me näeme, et koolid lähevad distantsõppele ka siis, kui ongi üks-kaks nakatunut koolimajas. Tallinnas eelkõige on mitmed koolid ennetava meetmena läinud nn hübriidõppele, kus üks või kaks nädalat ollakse kontaktõppes ja siis distantsõppes. Kuidas teile haridusministrina tundub, kas riik on andnud koolidele ja koolipidajatele võimalikult selged ja arusaadavad juhised, kuidas tagada õpilastele võimalikult hea haridus, aga samas hoida ka koolipere tervist? Mailis Reps: Oli neid lapsi, kellel oli arvuti taga ja individuaalsem õppimine lihtsam ja samal ajal teine laps vaja tuge. Me nägime, et kevadel olid need protsessid vajalikud, meil oli ka tol hetkel vaja eriolukord välja kuulutada. Terviseamet koostöös PPA ja piirkondlike kriisijuhtimiskeskustega on suutnud väga hästi tegelikult tabada kontakte ja need lähikondsed nii kiiresti tuvastada, siis meil on ka see kindlustunne täna. Need otsused, et koole hajutada või koolides osad õpilased distantsõppele suunata, on siiski vajalikud tänase seisuga vaid kolmes Eestimaa piirkonnas olnud, seda siis Ida-Virumaal, Tallinnas koos Harjumaaga ja üks periood siin oli üsna pikalt ka Võru maakonnas. Selliseid nakatumisi, nagu me nüüd teame, on tulnud ka Tartus ja mujal ja just need koolikolded on tulnud juurde. Ja koolikolletest rääkides on oluline meil ka arvestada, et on nakatumine olnud õpetajate kaudu, sealt siis lähikondsete ring. Miks on tulnud osades koolidesse otsus, mitte ainult üks klass, see on puhtalt terviseametiga koostöös tulnud otsus, kui nad näevad, et ristkontakte, eriti seoses õpetajatega, on juba liiga palju ja nad ei oska kindlalt öelda, kas see 15 minutit on puudutanud suuremad hulka lapsi, kui osa õpilasi ja siis on tehtud see üsna keeruline otsus, aga ainult kaheks nädalaks. Aga ikkagi see on periood, mis tegelikult õppekvaliteeti suuremal määral pikas perspektiivis ju ei muuda.
Urmas Kruuse: Te ärritusite, et me refereerime ajakirjanduses avaldatud materjali. Nüüd, kui ma võtan lahti ajakirjanduse veel kord ja püüan seda tsiteerida, siis 18. juunil 2019: Harju maakohus rahuldas täna prokuratuuri taotluse ja lõpetas Keskerakonda varjatult rahastanud ärimees Hillar Tederi kriminaalasja oportuniteediga. Teil, peaministril, tekib tunne, et teid rünnatakse ebaõiglaselt või seda teemat käsitletakse ebaõiglaselt.Siis me kuuleme, et osa sellest annetusest oli tehtud, et valitsus rahastas rallit, mille otsust ei olnud veel. Siis te ju saate aru, et riigikogu liikmetel, avalikkusel ja ka teistel ettevõtjatel tekib kahtlus, et asjad ei ole puhtad. Ilmselt olete te kursis teiste kinnisvaraarendajatega, kes on seda otsust ka kritiseerinud ja kritiseerinud selle tõttu, et sellisel kombel majandust toetada ei ole väga mõistlik. See loob ebatervet konkurentsi ja teatud ettevõtjatele eelise, kelle riskid makstakse kinni. Kui lihtne on eraldada 30 miljonit, aga siiamaani ei ole suudetud teha otsust maasikakasvataja suhtes, kelle kaotused valitsuse otsese tegevuse tõttu majanduslikult on ju silmanähtavad. Et kas te oskate ja tahate seda kommenteerida? Miks see niimoodi on läinud?Ratas: Te nagu meelega soovite selle reha otsa astuda, mis annab Eesti majanduskeskkonnale hoobi. Teil on hambus Hillar Teder. Minu teada on see ettevõtja annetanud ka varem Keskerakonnale. Minu teada on see ettevõtja annetanud Reformierakonnale üle 650 000 euro ja mina ei heida seda ette. Valitsus vormistas otsuse Rally Estonia toetamiseks 2. juuli istungil, kuid sellele eelnes kuu aja pikkune ettevalmistusperiood ning arutelud põhimõttelise otsuse ürituse toetamiseks langetas Vabariigi Valitsuse kabinet 18. juuni istungil. Seal anti Kultuuriministeeriumile ülesanne valmistada 2. juuli istungiks ette raha eraldamise taotlus ning samuti toimus pärast 2. juuli valitsuse istungit tehtud ametlikku otsust Stenbocki majas juba ka korraldusõiguse lepingu allkirjastamine ja toona oli seal ralli MM-sarja promootor, kes samuti selle allkirjastas ja osales sellel pressikonverentsil. Teie väited, et näete, et ühed ettevõted ütlevad, et Porto Franco on halb, Eestis on mitmed ettevõtjad ja ettevõtted mulle öelnud, et Tallinki toetus oli halb. On olnud mitmeid ettevõtjaid, kes ütlevad, et kõik need seitse toetust on väga halvad olnud. Aga mina olen teisel seisukohal. Ma olen arvanud ja arvan jätkuvalt, et need toetused on aidanud Eesti majandust, on aidanud Eesti inimestele tööd ja leiba hoida ja tuua lauale ja on aidanud hoida tööhõivet ja mis siin salata, on ka tagasipõrge aitavad ka maksulaekumistes. Ja see ongi tänase kriisi lahendamise käekiri. Teistsugune.
Saar: Mina küsisin laste vaesuse kohta, aga te hakkasite rääkima pensionitest. Ma räägin riigieelarve seletuskirjas toodud tabelis, kus on toodud indikaatorid, mis ütlevad, et sel aastal laste vaesus hüppeliselt kasvab ja ta kahaneb sellise 0,1%-se sammuga kuni aastani 2024, aga jääb ikka kaks korda kõrgemaks, kui ta reaalselt 2018 oli. Kui ma vaatan eelarvet, siis ma ei leia sealt midagi sellist, mis tegeleks spetsiifiliselt absoluutses vaesuses laste aitamisega. Teil on kavas kulutada vähemalt 1,8 miljonit ühe referendumi jaoks. Kui igaühele neist raha laiali jagada, siis iga laps saaks 200 eurot. See aitaks laste laste absoluutset vaesust kindlasti vähendada. Võib-olla kaalute selle raha ümbersuunamist? Ratas: Selgitasin teile väga selgelt, miks need numbrid ei ole kooskõlas tegeliku reaalsusega. Ja ma usun, et te saite sellest aru. Riigi eelarvestrateegia ühtegi arengukava ei muuda. Ma ka vastasin teile, et laste absoluutse vaesuse sihttaseme määrad, mis on välja toodud heaolu arengukavas ja tulenevalt sellest ka riigi eelarvestrateegias, et sellisel puhul, kui meil pole uusi määrasid, siis riigi eelarvestrateegias tegelikult tuleks tuua nende sihttasemete täitmised välja. Tuleks tuua need sihttasemete täitmised välja. Tänane sotsiaalministeeriumi hinnang on, et laste vaesuse sihttase on 1,6, mis on viimane baas, mis meile on teada, et on juba tänaseks see number parem ja ta väheneb ka edasi tulevikus. Aga seda tehnilist viga tuleks, ma arvan, RES-is tõesti tulevikus korrigeerida. Ja siit tuleb võtta tarkusetera kindlasti kaasa, mida te tõstatasite, härra Saar. Esimese ja teise lapse toetus on tõusnud ja siin on olnud kindlasti teie erakonnal suur teene selle osas, aga ka toonasel koalitsioonivalitsusel ja riigikogu, kes seda otsustas. Mul on hea meel, et on tõstetud ka kolmanda lapse toetust, aga mis on minu arust väga tore, et ka lasterikaste perede toetused on tõusnud. Ja kui me võtame näiteks lasterikka pere toetus, kolmas kuni kuues laps, see on 300 eurot. Seitsmes ja enam laps, lasterikaste perede toetus on 400 eurot. Ma arvan, et ka need on positiivsed sammud. Nüüd, kui seda vaesust mõõta, siis ma arvan, et on oluline ka see, et sissetulekud on tõusnud. Ja, härra Saar, koos meie ju tegimegi selle tulumaksuvaba miinimumi. Mäletate? 500 eurot. See oli teile toona oluline, minule oli see toona ja on täna oluline. See on ka aidanud probleemi natuke lahendada.
Indrek Saar: Kui te 30. septembril riigikogule eelarvet üle andes, siis mina ei suutnud teie kõnest leida sõnu "vaesus", "ebavõrdsus" ja "õiglus". Meeldetuletuseks ütlen, et sotsiaaldemokraadid soleks võimalikult vähe neid lapsi, soovitavalt ei oleks Eestis üldse selliseid lapsi, kes peavad õhtul tühja kõhuga magama minema või ei saa oma võimeid välja arendada, sest perel ei ole vahendeid. 2014. aastal oli absoluutses vaesuses lapsi üle 9%. 2018. aastaks, need on nüüd viimased andmed, on neid 1,6% ehk ligi 20 000 last on absoluutsest vaesusest välja aidatud. Kui me vaatame riigieelarve seletuskirja, siis leheküljel 286 me võime näha, et ametisolev valitsus kavandab järgmiseks aastaks absoluutses vaesuses elavate laste arvu kasvu võrreldes aastaga 2018 ning isegi nelja aasta pärast on see arv peaaegu kaks korda tänasest rohkem ehk 1,94 korda tänasest rohkem. Me räägime siin nelja aasta pärast circa 4000-st lapsest täiendavalt, kes elab absoluutses vaesuses. Miks pole vaesuses elavate laste arvu vähendamine teie jaoks prioriteetne? Miks teil pole ambitsiooni isegi olemasolevat taset hoida, mis on aastatega saavutatud? Ratas: Minu jaoks on laste vaesuse vastu võitlemine prioriteet. See ei vasta tõele, et ma ei rääkinud oma kõnes vaesusest ja ebavõrdsusest. Ma rääkisin näiteks erakorralisest pensionitõusust, ma rääkisin sellest, et seaduse järgi pensionide indekseerimist 2021. aasta aprillist ei toimu, me soovime baasosa tõsta 16 eurot. Me soovime pensioni laste osakaalu suurendada ühe lapse kohta seal suurusjärgus 3,55 eurot kuu kohta ja ma rääkisin ka sellest, et rahvapensioni tõsta 30 euro võrra. Ma rääkisin kindlasti oma ettekandes ka regionaalsest toetusest, kohalike omavalitsuste toetusest, mis kindlasti sellist ebavõrdsust Eesti ühiskonnas vähendab. Suure tõenäosusega viitate vist heaolu arengukavale, mis on aastatel 2016–2023, selleks perioodiks kehtestatud ja need laste absoluutse vaesuse sihttasemed, mida te nimetasite, on tõesti õiged ja on seal arengukavas kirjas. Sellest tulenevalt riigi eelarvestrateegia ei muuda ühtegi arengukava ja see, mis te ütlesite, et laste absoluutse vaesuse sihttase, kui ta näiteks 2017 oli 3,2 protsenti, siis 2018, te ütlesite, see on 1,6 protsenti, on samuti õige. Ma olen isegi siin viimasel ajal, ka täna pidanud nõu sellel teemal ja võib julgelt öelda seda, et sotsiaalministeeriumi parim teadmine hetkel on see, et laste absoluutse vaesuse sihttase on hetkel vähenenud võrreldes 2018. aastaga, mis on viimane aasta, mis meile teada on, ja väheneb edasi. 2019, me saame teada 2020. aasta lõpuks, kui statistikaamet need andmed meile ütleb. Ei, kindlasti see ei näita seda, et laste vaesuse sihttase tõuseb, aga ma arvan, et teie küsimuses on küll üks väga õige põhimõte sees, mida tuleks parandada. Ja see põhimõte on see, et kui meil ei ole olemas neid uusi andmeid, me saame need teatud ajaviitega, siis selle sihttaseme täitmised minu meelest tuleks ka riigi eelarvestrateegiasse tulevikus sisse viia ja täna oleks juba võinud sisse viia. Nii et ma arvan, et siin saab teha järgmist riigi eelarvestrateegiat juba paremini. Aga need protsendid, mida te lugesite, võib selgelt öelda, et meil on positsioon juba täna parem kui 2016–23 heaolu arengukavas.
Mart Võrklaev: Te praegu ründasite Reformierakonda, et kas ta on oma põhimõtetest loobumas ja kas ta halvendab Eesti ettevõtluskeskkonda. Siis julgen öelda, et Reformierakond seda kindlasti ei tee ja Reformierakond just sellepärast muretsebki, et tänane valitsus seda kipub tegema. Sest et avalikkusele jääb selgelt mulje, et kui sa tahad olla ettevõtja, kui sa tahad edukalt äri teha, siis tuleb võib-olla kellelegi meelehead anda, sest sellised case'id, kus justkui võib ikkagi väga selgelt siduda ära selle, et riigilt on soodsat laenu antud ja järgmisel hetkel või siis enne seda annetus tehtud, tähelepaneliku opositsiooni jaoks ja ka Keskerakonna jaoks pahatahtliku ajakirjanduse jaoks tekivad. Kui lugeda ERR-i, siis joonistub sealt välja pilt, kus 1. juulil on annetatud Keskerakonnale 30 000 eurot, septembri alguses on KredEx teinud otsuse, millele te viitasite, et see on KredExi otsus, 3. septembril on valitsus kinnitanud ja siis on 9. septembril jälle annetus tehtud. Ehk et see loob mulje tahes-tahtmata, et need asjad võivad omavahel seotud olla. Kas te täna peaministrina, Keskerakonna juhina saate kinnitada, et Porto Franco laenu ja Keskerakonna annetuste vahel puudub igasugune seos?Kas te saate kinnitada, et Hillar Tederi annetuse ja Porto Franco vahel puudub seos? Ratas: Jah, saan kinnitada. Mina ei ründa kedagi. Mina kindlasti ei ründa kedagi, aga ma ütlen seda, mis on minu meelest fakt. Te peate oma valijate peale ka mõtlema. Teie kaugenete minu meelest oma aluspõhimõtetest. Ja hea küll, te võite kaugeneda, Reformierakond võib tulla ju vasakusse nišši Eesti poliitikas või kesknišši, kuhu te soovite tulla. Aga mis ma tahan öelda, et minu meelest see ei ole küll aus, et te kõik sellised aluspõhimõtteid ja selline ettevõtlusvabadus, ma ütleksin, ettevõtjate maine toetamine ja hea maine on olnud Eestile minu arust alati olulised, alati olulised. Ja nüüd mõnuga te seote selle asja ära. On öeldud, et siin ei ole seost. Loomulikult, see on poliitiline teie õigus ja te võite seda teha, ma mõistan ju, ma mõistan seda väga hästi, mis te teete, poliitilises mõttes. Aga ma ütlen, et minu meelest sellel on ka hind ühiskonda sisse. See debatt ei ole ainult siin saalis. Aga seda te ei maininud, te loete ära, eks ju, pika nimekirja ja toote välja, kuidas siis täpselt kuupäevad jooksevad kokku ja näete kui tugev seos on teie hinnangul, mis ma lükkasin ümber. Minu teada seesama ettevõtja on ka varasemalt toetanud erakondasid. Ma ütlesin ka proua Kaja Kallasele, et ka varasemalt on toetanud Keskerakonda, minu teada sel ajal, kui me isegi ei teadnud veel, mis asi on COVID-19, polnud mingeid otsuseid tehtud. Ju siis ettevõtjad eraisikuna toetavad erinevaid maailmavaateid, toetavad Reformierakonda, toetavad teisi erakondasid ja ka Keskerakonda. See on seadusega lubatud, see on seadusega lubatud. Minu meelest see, et tõesti vahetada see asi jälle taas peenrahaks ja öelda, et näete, et kõik laseme alla, et peamine on see, et see poliitiline pealkiri, et te saate jälle kedagi mustata või rünnata. Nüüd edasi. Nii et ega teie küsimusele vastates, et kas on siin seost, ma vastasin, siin seost ei ole, samuti on erakonna peasekretär seda öelnud, samuti on ettevõtja seda öelnud. Ja ma tunnen ennast selles mõttes täiesti vabalt ja täiesti kindlalt.
Kallas: Selliseid ettevõtteid, kes nii suures ulatuses saavad riigilt turutingimustest tunduvalt soodsamalt käibekapitalilaenu, neid lihtsalt ei ole. Ja Porto Franco üks selline ettevõte on. Ma ei saanud päris täpselt aru, et kas te siis teadsite seda enne valitsuse otsuse tegemist või ei teadnud, ja kui te teadsite, kas teil endal nagu mingid kellad ei hakanud helisema, mingid tuled ei läinud põlema, et see mitte ainult ei näe halb välja, kogu see selline skeem, kus antakse raha, teie otsustate, et anda maksumaksja raha tegelikult ühe ettevõtte käsutusse ja pärast seda, kui see otsus on tehtud, tuleb teine annetus justkui selle täitmise eest? Igal juhul kogumis see kõik hea välja ei näe. Ja kui te ütlete ka need seletused, mida me vähemalt ajakirjanduse vahendusel oleme lugenud, siis need ju pehmelt öeldes usutavad ei ole.Ratas: Mulle tundub juba väga pikalt, et Reformierakond on oma juurtest ja oma põhimõtetest kaugenenud väga kaugele. Ma mäletan Reformierakonda, kes tõesti on seisnud Eesti ettevõtluse eest, Eesti ettevõtluskliima vabaduse eest, majanduskeskkonna eest. Ja nüüd teie, hea ja lugupeetud Kaja Kallas, teete kõik selleks, et näidata, kuidas üks ettevõtja, kuidas üks ettevõte on kuidagi seotud mingite hämarate tehingutega. Aga loomulikult, see on teie valik. Mina ei pea muretsema Reformierakonna programmiliste põhimõtete pärast, aga minu meelest see, kuidas te olete kõik nõus müüma maha poliitiliseks peenrahaks, ma arvan, et see kõige õigem ei ole. Vähemalt ma usun, ma usun, et teie valijad annavad sellele hinnangu, et kõik, mida saab poliitikas müüa maha peenrahaks, ütlete, et näete, seos on seal, seal on jälle mingisugune hämar skeem. Ma ei tea, võib-olla teil on endal oma erakonnast tulenevalt sellised hämarad skeemid, kuidas te punute neid skeeme, et näed, siis annetas, siis oli otsus, siis jälle annetas. Esiteks, ettevõtja minu teada on enne ka annetanud erinevatele Eesti erakondadele, minu teada ka Eesti Keskerakonnale. Ma kordan veel kord üle: nende otsuste või selle seose vahel, mida te tahate ju jõuga tuua siia pilti, poliitilisse võitlusesse, sellega tegelikult halvendada ettevõtjate mainet ja kuvandit, seda ei ole. Miks tehti Porto Franco otsus, te ütlete, et turutingimustest paremas suunas? Kõik need otsused, kõik need valitsuse otsused, mis on seal üle 10 miljoni olnud, on tehtud turutingimustest paremas suunas, parema intressimääraga, see on olnudki selle põhimõtte. Ja see on olnud ju just nimme nii, et aidata kriisi ajal olulisi investeeringuid jätkata siin Eestis. Väga palju erinevaid ettevõtteid, noh, väga palju neid pole, kuu-seitse ettevõtet, kes on saanud need summad: Tallink, Alexela osas me oleme teinud esimese positiivse otsuse, MRO Magnetic ja nii edasi. Neid on kuskil kuus- seitse ettevõtet ja see on olnudki ju see põhjus, et aidata, et seal tööhõive oleks olemas, et investeeringud jätkuksid. Seesama Porto Franco, mis on olnud siis see vähemalt valitsuse tunnetus, mis oli oluline? Oluline oli tõesti see, et tegemist on suure kinnisvaraarendusega. Oluline on see, et minu teada seal ehitustandril või -platsil saab tööd igapäevaselt ligemale pooltuhat inimest, töötajat. Oluline on see, et see toob ka ca 20 miljonit igal aastal Eesti majandusse maksuraha tagasi. Ma arvan, et need olid peamised, need olid peamised argumendid, miks me seda otsustasime. Nii et tuua sellist kunstlikku seost jälle, ahah, nüüd saab selle ära siduda, ma arvan, et see lihtsalt halvendab Eesti ettevõtjate ja majanduskeskkonna mainet. Ma ei teeks Reformierakonnana seda.
Küsimustega alustas Reformierakonna fraktsioonijuht Kaja Kallas, kes uuris Hillar Tederi annetuse kohta Keskerakonnale: Palju õnne, et saate oma suurtele rahamuredele leevendust. Aga peab tunnistama, et see kõik ei näe sugugi hea välja. Nimelt saime ka ajakirjandusest teada, et esimene annetus, 30 000 eurot, laekus teile 1. juulil 2020 ja 30. juulil tegi siis valitsus otsuse anda Tederile kuuluvale Porto Francole alla turutingimustest või turutingimustest oluliselt soodsamalt käibekapitalilaenu 39,4 miljonit. Nüüd peale selle valitsuse otsuse tegemist annetas Hillar Teder veel 30 000. Kas teie peaministrina teadsite, et Hillar Teder on Keskerakonnale sellise suure annetuse teinud enne valitsuse otsuse vastuvõtmist?Ratas: Kõigepealt ma tahan öelda seda, et jah, valitsuse laua pealt tõesti käivad läbi ja see on olnud kriisimeetmete üks tingimus, et suured investeeringud, mis siis on üle 10 miljoni, või suured ka finantseerimisotsused, mis on, need käivad valitsuse laua pealt läbi, see vastab tõele. Kogu selle ettevalmistamise töö teeb ära ikkagi KredEx, teeb ära KredEx oma asjatundjatega, oma spetsialistidega. Minul ei ole mitte ühtegi infot ja selle on lükanud ümber ka nii ettevõtja kui ka Keskerakonna peasekretär, et neid kahte asja, mida teie soovite meelevaldselt kokku panna, et seal ei ole mingit seost. Mõlemad, nii Mihhail Korb kui ka Hillar Teder on selle lükanud ümber. Minul pole mitte mingisugust teadmist, et antud ettevõtja võinuks teha toetuse MTÜ-le Eesti Keskerakond, mis on seotud siis selle Porto Franco otsusega. Ei, sellist seost ei ole. See, kas peasekretär annab teatud regulaarsusega, ja meil on ka nüüd uus kord tulenevalt ühest eelnevast annetusest, mille me tagastasime, erakonnas sees, annab infot laekumiste kohta? Jah, annab küll. Kui te küsite kuupäeva, ei, mul ei ole tõesti täna kuupäeva teada, mis kuupäeval ta andis. Ja hoolimata sellest, kas see kuupäev on enne valitsuse otsust Porto Franco osas või peale seda, see ei mängi antud küsimuses mitte mingisugust rolli.
Parlamendiliikmete küsimustele vastavad peaminister Jüri Ratas, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning justiitsminister Raivo Aeg.
Riigikogu infotund algas. 36 saadikut on kohal, puudub 65 saadikut.