BLOGI | Jüri Ratas riigikogu infotunnis: eelarvestrateegia ei näe ette politseinike, päästjate, sotsiaaltöötajate ja õpetajate palgatõusu

 (393)

Peaminister Jüri Ratas ütles täna riigikogu infotunnis, et päästjate, politseinike, kõrgharidusega kultuuritöötajate ja õpetajate palga tõusu riigi eelarve tulevaks aastaks ette ei näe. Erakorraliseks pensionitõusuks võib lisaraha tulla teisest sambast.

Infotunnis osalesid peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ja kaitseminister Jüri Luik.

Ratas vastab küsimustele eelarve tasakaalu, eelarvevalikute, eelarvestrateegia, karistusseadustiku, valitsuse tegevuse, II pensionisamba, riigieelarve prioriteetide, jalgrattataristu arengu toetamise, sõnapidamatuse, piiri ehituse ning valitsuse ühtsuse kohta.

Helme vastab küsimustele riigi eelarvestrateegia ning aktsiiside langetamise mõju kohta.

Luik vastab küsimusele kaitsekoostöö kohta.

Riigikogu infotund 29.05
Infotund sai läbi. 
Omastehooldajate olukord paremaks ei muutuHelmen Kütt: eelmisel nädalal oli Mart Helme teie kohusetäitja. Siis ta ütles, et nende olukord muutub paremaks, . Kas te nüüd võiks öelda, kuidas nende elu muutub paremaks? Ratas: teate ju väga hästi, et rahaline seis Eesti riigis 2018 detsembris versus 2019 aprill on prognoosid väga tugevasti muutunud. "Täna on oluline see, et saavutada struktuurne tasakaal, ja oluline on ka see, et nendes valdkondades ei toimuks näiteks inimeste palga kärbet, mida me oleme samuti otsustanud, mida me ei tee."
Erakorralise pensionitõsu kate võib tulla teisest sambastRatas: neid ohte hakkab ministeeriumid hindama. Mul ei ole hetkel ühtegi konkreetset seaduseelnõu siia lauale panna. "Kui sealt peaks raha vabanema, siis kas see võiks olla üks katteallikas esimesse sambasse ehk tänaste pensionäride erakorraliseks pensionitõusuks, siis ma arvan, et jah, selle üle võiks tõsiselt kaaluda. Aga kas me oleme täna kuidagi konkreetselt arvestanud tänases riigi eelarvestrateegias neid summasid sisse, siis ei, selleks pole veel see etapp küps."
Kruuse: kui sul on kindel hoius, siis on pikaajalisem tootlus kõrgem. Kui nüüd väike grupp tahab oma murede leevendamiseks raha välja võtta, siis võib juhtuda, et kaotab siiski kogu ühiskond, sest fondi valitsemine muutub hüplikuks. "Kas te saate öelda, et seda ei juhtu? Kas te saate öelda seda, et see, et seda pensionifondi lammutama hakatakse, on hoopis probleem sellelesamale eelarve tasakaalule, kus te olete liiga palju raha ära raisanud ja teil enam kuskilt seda raha võtta ei ole? "
Ratas: oluline on see, kuidas inimesed investeerivad. Tänaste eakate osas olen seda meelt, et nad vajavad erakorralist pensionitõusu. Keegi ei ole öelnud välja täpset summat. Pensionitõus tuleb, rahaliselt on see võimalik üle vaadata suve lõpus. Siis valmivad mõjuanalüüsid. See tuleb ära oodata ja siis saab hinnata, mis summa selle reformi juures saaks erakorralise pensionitõusu juures katteks panna. 
II pensionisammaAndres Sutt: rahandusinimesena on mul raske mõista, kuidas raha tõstmisel ühest taskust teise raha juurde tekib. "Kui täna läheb tööjõumaksudest nende puhul, kes on teise sambaga liitunud, 16% esimesse sambasse ja 4% teise, siis 16 pluss 4 on 20. Kui nüüd teise sambasse enam makseid ei tehtaks, siis 20 pluss 0 on endiselt 20." See töhendab, et raha erakorraliseks pensionitõusuks leitaks tulevaste pensionäride taskust raha tõstmisega tänaste pensionäride tasku. "Kas te peate seda õiglaseks ja kuidas te seda selgitate nii tänastele kui tulevastele pensionäridele?"Ratas vastas, et see on üks valitsuse prioriteet. Sügiseks peaks valmima analüüs reformiks ning seejärel jätkuvad arutelud valitsuskabinetis.
Pikhof:  oskate anda hea põhjuse, miks usaldada ministrit, kellel puudub tööks vajalik keeleoskus, kes ei soovi pingutada välisinvesteeringute Eestisse meelitamiseks ning kes tegelikult avalikkusele valetab? Ratas: ma ei ole teie väitega päri. Arvan, et ta soovib pingutada ja palju. 
Ratas: Kingo mõistab oma kohustusiHeljo Pikhof: kas Kert Kingo saab aru, millisele ametikohale ta on sattunud, kas ta saab aru, et ministriametiga kaasnevad ka kindlad kohustused?Ratas: "Kert Kingo saab sellest täielikult aru, saab aru oma vastutusvaldkonnast, saab aru sellest, kui oluline on aidata Eesti ettevõtjatel kaasa väliskaubanduse ehk ekspordi osas, mis annab ka Eesti majandusele olulist lisaväärtust. Meil on olnud päris pikad ja, ma ütleks, asjalikud jutuajamised."Ta lisas, et Euroopas ja maailmas palju poliitikuid, kes suhtlevad oma emakeeles, teevad seda tõlgi vahendusel. "Peamine on see, et inimene teeks oma tööd südame ja pühendumisega."
Ratas toonitas, et perevägivald on tõsine teema ning inimesi, kes sel teemal julgevad rääkida, ei tohiks ühes või teises suunas lükata. Helmet puudutavat küsimust ta ei kommenteerinud. 
Jürgen Ligi: me ei oota teilt küsimuse ja küsija kommenteerimist, vaid vastust. Ka tema esitas küsimuse Mart Helme sobilikkuse kohta siseministri ametisse. Ligi tõi näitena selle, kui peaministri ülesandeid täitnud Helme luges eelmise IT- ja väliskaubandusministri kriminaalasja teemal ette tunnistajatele suunattud ähvarduse. "Teie nimel ähvardati tunnistajaid - kuidas te seda hindate?"
Ratas: eeskuju on oluline.  Opositsiooni asi ongi koalitsiooni lõhkuda. Nii et siis Riigikogu saab ju seda hinnata, kas Mart Helme peab tagasi astuma või ei pea. 
Keldo: politseiuurimisest olulisem on ministri või ministrite eeskuju ja kuidas nad eeskuju annavad oma ametkonnale.. Kas teie arvates ei oleks mõistlik, et siseminister astuks tagasi, et valitsus saaks oma tööd jätkata? 
Ratas: kõik ministrid peavad seadusele alluma. Politsei on mentlust alustanud. Oma hinnangut ta selles küsimuses ei andnud. 
Järgmine teema on karistusseadustik. Erkki Keldo (Reformierakond) pärib peaministrilt Mart ja Martin Helme pühapäevase valimisagitatsiooniseaduse rikkumise kohta: kumbki minister ei ole seda rikkumist kahetsenud ega selle eest vabandanud. Kuidas te seda kommenteerite. Kas te ei näe probleemi, et siseministrile alluv asutus peab tema suhtes läbi viima menetlust? 
Kruuse: kuidas saab teid peaministrina tõsiselt võtta, kui teie allkiri ei kehti? Ratas: olen seisukohal, et avaliku sektori panus teadusesse peab olema 1%. Ma ei ole seda allkirja ja põhimõtet tagasi võtnud. Saate ju aru, et seda küsimust on mugav ja õige küsida. Selle allkirja hind tähendab, et 1 % on hinnanguliselt 590 miljonit. Seda võimekust riigil praegu ei ole. Teadus- ja arendustegevuse rahastust ei vähendata. 
Riigieelarve ei näe palgatõusu etteRatas: muutunud on see, et rahaline mõju on eelarveneutraalne. Alkoholiaktsiisi tõstmine ei ole näidanud üks ühele, et inimesed tarbiks alkoholi vähem. Eelarvele on see olnud kaotus. "Politsei, päästeametnikud, sotsiaalhoolekandes töötavad inimesed, kindlasti õpetajad, kõrgharidusega kultuuritöötajad – nende palka oleme me püüdnud jõudu mööda viimastel aastatel tõsta. Järgneval aastal tänase riigi eelarvestrateegia kohaselt me ei näe ette palgatõususid."
Riina Sikkutil on küsimus eelarve kohta: mis on need uued argumendid, mis panevad sind alkoholipoliitika osas meelt muutma? Oled öelnud, et aktsiistõus peab olema kõrgem palgatõusust, sest muidu muutub alkohol liiga kättesaadavaks? Kuidas ühiskondlikud kahjud, mida alkohol põhjustab, on väärt selle riski võtmist?  
Ratas: sa selle esimese tunni jooksul tood nii palju võrdlusi sisse ja tahad ennast võrrelda nii paljudega. Mis on siis juhtunud? Selge on see, et majanduskonjunktuur, mis oli aastaid, see ei rahuldanud ja seal oli vaja värskendust. Võib vaielda, kas majanduskasv oli üle meie võimete. Meile kõigile on oluline riigi efektiivsemaks tegemine. Praegu on hea moment seda teha. 
Rõivas: 2005-2007 ei lähtutud ei Eestis ega Euroopa Liidus struktuursest tasakaalust. On täiesti ebamoraalne heita ette midagi sellele valitsusele, kes toona eelarvet plussis hoidis. 2014-2016 sai ka eelarve plussis hoitud. Kui tasakaalus eelarve ja positiivne eelarve on dogma, siis ainult selliseid dogmasid me vajakski. 
Ratas: tore, et teil emotsiooni jätkub ka sellesse koosseisu! Loomulikult pean hindama seda praeguse situatsiooni järgi. Ma ei saa seda teisiti teha. Teate ise ka, mis hetkel tasub reserve koguda ja mis hetkel raha oma väärtust kaotab. Praegu on targem maksta osa oma võlga tagasi. Eesti ühiskond on tugevalt numbriusku. Oleme lähtunud tugevalt eelarve struktuursest tasakaalust. Tänane valitsus teeb nüüd seda tööd, et eelarve taas struktuursesse tasakaalu tuua. 
Sõerd: 2005-2007 oli eelarve ülejäägis. See, et te toona mitte kehtinud meetodiga annate vale hinnangu, ei ole kohane. Toona koguti reserve. Kuidas teil on jultumust ette heita toonasele valitsusele, et oleks pidanud rohkem reserve koguma? Te ise olete ära kulutanud kõik reservid ja viinud eelarve struktuursesse ja nominaalsesse miinusesse. Te ei kogu sentigi reservidesse! 
Ratas: Kui teha praegu väga järsk kärbe, see oleks kogu riigi toimimisele ja erinevate sektorite jaoks väga keeruline. Aktsiisid ei laekunud eelmise aasta lõpus samas suurusjärgus ning mitmed kulud olid suuremad, kui oodatud, nt sotsiaalvaldkonnas. 
Järgmise punktina on päevakorras eelarvestrateegia. Aivar Sõerd pöördus Ratase poole: palun selgitage seda olukorda, et piirikaubanduse tõttu on vaja hakata majandust maha jahutama. 
Eurorahadest väljumise plaan on töösHelme: majanduskasv on vähenemas, seda kõik analüüsid ütlevad. Eurorahade kasutamisest väljumise strateegia on töös. Kas ma olen nelja nädala jooksul jõudnud end kõigega detailselt kurssi viia? Põhiaur on läinud RESi tegemise peale. 
Kruuse: kas olete ministeeriumitelt välja nõudnud eurorahadest väljumise strateegia? 
Rahandusminister Martin Helme alustab kriitikaga opositsiooni ja meedia suunas: kui algul räägiti, et me raiskame raha, siis nüüd süüdistatakse, et oleme koonerid, kes mitte kuskile raha ei jaga. "On arvestatud, et eurorahade kasutuselevõtu kaasfinantseerimine meil järgmisel perioodil suureneb, ja see on eelarvestrateegiasse sisse kirjutatud."
Päevakorda tuli riigi eelarvestrateegia. 
Luik ütles, et liitlassuhe on lahingus sepistatud. Koalitsioonileppes ei ole tema sõnul öeldud midagi, mis võiks seda kahjustada. 
Rõivas: kui räägime sellest, et iga riik olgu enda eest väljas ja Euroopa Liit on paha, siis mulle jääb mulje, et võib tekkida oht, et mõni meie liitlane võib ka arvata, et olgu Eesti siis enda eest väljas. Kuidas vältida seda?
Luik: Eesti maine hoidmine on meie kõigi töö. Kui tahame probleeme tulevikus vältida, siis peame probleeme täna vältima. Partneritega suheldes ei ole probleeme. 
Urmas Kruuse: lepingud, mis te laual, on jõudnud sinna inertsist eelmiste valitsuste tööle. Praegune olukord on hoopis teine. Olete varem öelnud, et peame oma kaitse rajama partnerlussuhetele. Kuidas te saate väita, et meie kaitsekoostöö pole ohus, kui näeme soovi neid asju muuta? 
Luik ütles, et julgeolekualane koostöö toimib probleemideta ja temal on süda rahul. 
Heiki Kranich küsimus on suunatud kaitseministrile. Ta ütles, et Eesti kaitsevõime sõltub suurel määral läänepartneritest, kuid viimati on ajakirjanduses ilmunud üsna palju kirjeldusi sellest, kuidas on üks koalitsioonipartner käitunud või midagi välja öelnud. "Kas meie koostöö meie läänepartneritega on saanud kuidagi kahjustada, kas seal on tekkinud probleeme või olete siiani suutnud oma selgituste ja vabandustega probleemid ära hoida?"
Ratas: "Läti käitumine mõjutab selgelt piirikaubandust Eesti-Läti vahel." Ta lisas, et rääkis sellest teemast naabritega eile Brüsselis. 
Ratas: kui räägime alkoholipoliitikast, siis igal juhul tuleb teha kõik selleks, et vähendada õnnetusjuhtumeid ja surmasid. Tarbimine on jäänud samale tasemele. Piirikaubanduse probleem on. Loodame, et see lõuna poolt see väheneb ja põhja poolt vaadates tarbimine suureneb. 
Ratas: olen lugenud, et Läti kaalub seda. Kui palju nad seda teevad, seda ei ole öeldud. Ei vasta tõele, et alkoholiaktsiisi langetamise tõttu jääb mõnes valdkonnas palgatõus ära. 
Ossinovski: ootuspäraselt tuli uudis, et Läti ka langetab alkoholiaktsiisi. Mõlema riigi eelarvetulud vähenevad, mõlemas riigis alkoholi tarbimine kasvab, tõenäoliselt piirikaubanduses suurt muutust ei tule ja tervisekahjud suurenevad, "Ega see ometi sinule üllatusena ei tulnud, et Läti aktsiisi alandab? Ja teiseks, mis tundega sa võtad vastutuse nende täiendavate alkoholisurmade eest, mis nüüd tõenäoliselt kaasnevad?"
Ossinovski: strateegiliste investeeringute kontekstis pole te suutnud mitte midagi. 
Esimene otsus, mille valitus tegi, on Ratase sõnul see, et teadus- ja kaitsekulude pealt ei hoita kokku. 1% pole veel loobutud, toonitas ta. 
Algatuseks tunnustas Ratas Ossinovski huumorimeelt. "See ei ole opositsioonis kuskile kadunud." Kumb valitsus on parem , sellelel annab peaministri sõnul arutust aeg. "Seda ei saagi praegu hinnata." 
Jevgeni Ossinovski: "Hea Jüri, ma olen sinuga nõus. Eelmine valitsus on praegusest palju parem." Midagi nii piinlikku, kui praegune eelarve, pole ta oma sõnul varem näinud. "Ma kõrvalt vaatan, et see rehavars käib iga päev vastu pead sulle suure hooga, kahju on vaadata. Kas sa ei suuda neid EKRE mehi vaos hoida või miks sa nii teed?" 
Ratas: kulusid tuleb kärpida sammhaavalRatas: "Tasakaaluni me jõuame sammhaaval. Kui eelmisel aastal oli 1,4% puudujääk, see väheneb sel aastal 0,9%-ni, järgmisel aastal –0,4%-ni ja siis jõuab tasakaalu. Selline etapikaupa liikumine on majandusele parem kui järsk kulude kärpimine."
Urmas Kruuse: kas teie uus kaval trikk eelarvedistsipliini leevendada on see, et veel kaks aastat oleme miinuses, aga siis kolmandal aastal hakkame iga aasta hoidma tasakaalu? Kuidas te nende väljaütlemistega suudate ka enda kõrval istuvale rahandusministrile põhjendada tegelikult konservatiivset eelarvepoliitikat? Ei ole mõtet jätta muljet, et kui me laseme eelarve sügavasse miinusesse, siis see õnn pikas perspektiivis kogu ühiskonna jaoks on suurem, kui minna samm-sammult ja järk-järgult parema tuleviku poole. 
Ratas ütles, et on alati seisnud eelarve tasakaalu eest. 
Rõivas: "Kahtlustan, et tegemata jäävad asjad nüüd, kui hakkate kärpima."
Peaminister Jüri Ratas toonitas, et valitsus jätkab konservatiivse majanduspoliitikaga. Eelarve puudujäägid olid suured ka Rõivase valitsuse ajal, ütles Ratas. 
Esimene küsimus tuleb Taavi Rõivaselt: kuidas me nüüd oleme ikkagi jõudnud sellisesse olukorda, kus kesk kasvavat majandust on järsku eelarve juba ette veerand miljardiga keskmiselt igal aastal miinuses ja valitsus räägib sellest, kuidas antud lubadusi ei ole kohe üldse võimalik täita? Kui me vaatame natukene ajalugu, siis 2014–2016 oli eelarve 300 000 miljoniga summaarselt plussis ja 2017–2019 700 miljoniga miinuses.
Kell sai 12, algas riigikogu infotund. Kohal on 51 rahvasaadikut.