BLOGI | Jüri Ratas kinnitas, et Marti Kuusikul ühe tööpäeva eest lahkumishüvitise õigust ei ole

 (205)
Riigikogu infotund
Jüri ratas ja Urmas Reinsalu riigikogu infotunnisFoto: Ilmar Saabas

Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas kinnitas riigikogu infotunnis, et pärast ühte päeva ränga perevägivalla kahtluste tõttu ametist tagasi astunud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile Marti Kuusikule ei lubanud keegi lahkumishüvitist, mida mees nüüd kohtu kaudu riigilt nõuab.

Ehkki tänases riigikogu infotunnis polnud kohal ühtki Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ministrit, olid nende väljaütlemised jätkuvalt üks opositsiooni saadikute küsimuste teema. Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas vältis aga järjekindlalt koalitsioonipartnerite väljaütlemistele hinnangu andmist.

Reformierakonna esimees ja fraktsiooni juht Kaja Kallas küsis Rataselt, kes lubas Marti Kuusikule tagasiastumise korral üle 30 000 euro hüvitist olukorras, kus see seaduse järgi pole lubatud.

Ratas vastas, et tagasiastumise korral ministril tõepoolest pole õigust saada hüvitist. "Ma olin sellel hetkel ka nõupidamisel, kui ta ütles, et ta on otsustanud tagasi astuda. Seal oli juttu sellest paralleelist, mis oli toona Jaak Aabi puhul. Sellel kohtumisel keegi ei lubanud talle mingit hüvitist," kinnitas Ratas.

Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Liina Kersna meenutas, et kui opositsioon esitas umbusaldusavalduse siseminister Mart Helmele, siis sealtsamast riigikogu puldist ütles Helme: "Lugupeetud rahvasaadik! Ärge tahtke, et mu sõnad hakkavad teoks saama. Ärge tahtke! Kui väga tahate, võite haiget saada. Mine tea, mis võib juhtuda. Ärge tahtke!". Kersna soovis seejärel Rataselt teada, millisena ta mõistab enda kui valitsusjuhi vastutust oma valitsuse ministrite sõnakasutuse eest.

Ratas vastas Kersna küsimusele Arnold Rüütli tsitaadiga EKRE kongressilt 9. juunil: "Meediakanalite kaudu võimendatud sõnakasutus meie erakonna mõnede liikmete poolt teeb ka mind väga murelikuks. Aga igasuguste omadussõnade täiendav lisamine meie erakonna nimetuse ette on rohkem kui kurvastav. Tooksin ainult ühe näite. Meie erakonda nimetatakse "misogüünse palgega" erakonnaks. Minul võttis tükk aega, et teada saada, mida selline sõnakasutus tähendab? Selgus, et oleme "naissugu vihkav" erakond? Kuidas saab selline sõnakasutus käia meie erakonna kohta? Vanema põlvkonna esindajana julgen öelda, et mitte kunagi ei ole õigustust teise inimese või inimeste grupi alavääristamisel. See on moraali küsimus. See on meie lastetoa küsimus. Sisuliselt esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist on Eestil valitsus, kes suudab seista suveräänse Eesti eest. Siit ka see hüsteeriline vastasseis, vahendeid valimata püütakse lõhkuda tekkinud valitsuskoalitsiooni." Sisulist vastust Ratas aga Kersna küsimusele ei andnud.

Täpsustava küsimusena soovis Kersna teada, kui pikk on ühe koalitsioonipartneri, antud juhul siis EKRE kohanemisaeg. "Millal me võime eeldada, et need solvavad väljendid erinevate ühiskonnagruppide suhtes lõppevad? Kui pikk on kohanemisaeg teie valitsuses?"

Ka sellele küsimusele vastates jäi Ratas nii ebakonkreetseks, kui see vähegi võimalik oli. "Ma arvan, et see ajaline graafik minu jaoks on olematu, seda ei saagi olla, seda ei saa ka ühte sekundit olla, rääkimata ühest nädalast, kuust või aastast," sõnas ta. Ratas möönis siiski, et teiste inimeste solvamine ei ole vastuvõetav.

Reformierakonna peasekretär ja riigikogu fraktsiooni liige küsis Rataselt siseminister Mart Helme väljaütlemiste kohta, mille kohaselt peaksid riigiametid rakendama senisest rangemat kontrolli vene rahvusest inimeste suhtes. Keldo küsis, et kui valitsus toimib konsensuse põhimõttel, siis kas vene rahvusest inimesed on automaatselt oht ja Eesti julgeolekuasutustes peaks neid täiendavalt kontollima.

"Ma olen siin infotunnis täna korduvalt öelnud, et sõltumata inimese kodusest keelest või rahvusest kõik, kes siin Eestimaal elavad, on meie inimesed," ütles Ratas. "Riiklikku julgeolekut tuleb hoida nagu kullatera, selle nimel tuleb töötada, seda edasi ehitada, arendada ja mitte seda lõhkuda."

Riigikogu infotund
Riigikogu infotund on lõppenud. Vastuseta jäid peaminister Jüri Ratasele suunatud küsimused Eesti rahva tervisest, EKRE siseminister Mart Helme usaldusväärsusest ja Euroopa Liidu tulevikust.
Jüri Ratas vastas, et riigikogu saal avaldas siseminister Helmele usaldust, mitte umbusaldust ja lisas, et Mart Helme on öelnud, et kõik need, kes on Eesti julgeolekule ohtlikud, vajavad suuremat kontrolli. Riigireetmine on Ratase sõnul kindlasti väga ränk kuritegu, aga ei saa nõustuda sellega, et erinevatele rahvustele tehakse erinevad kontrollinõuded. Ta ütles, et kõik inimesed on võrdsed sõltumata päritolust või emakeelest.
Erkki Keldo tõdes, et ei saanud valitsuse ametliku seisukoha osas vastust ja küsis, kumb on valitsuse seisukoht, kas Helme või Ratase oma.
Jüri Ratas vastas, et rahvuse pinnalt kellegi süüdistamine pole vastuvõetav. Tema sõnul on riiklikku julgeolekut hoida ja seda edasi arendada, mitte lõhkuda. Ta palus Keldol aidata kaasa, et Eestis trollimine lõpeks ja meenutas, kuidas Reformierakonna noortekogu tegi temale 2. märtsi valimisdebati ajal kõnesid.
Erkki Keldo soovis peaminister Jüri Rataselt teada, kas Ratase sõnul on vene rahvusest inimesed automaatselt oht, keda peaks kontrollima, kui siseminister Mart Helme nii väidab ja valitsuses valitseb konsensus.
Urmas Reinsalu vastas, et see on kahesuunaline maantee, et nii valitsusest koalitsiooni kui ka vastupidi liikuda on raske. Valitsuses olijatel on tema sõnus näidata asju uhkematena, kui nad on ja opositsioonile maksab maksumaksja valitsuse kõigutamise eest palka.
Liina Kersna küsis, kes neid koduseid probleeme Eestist välja tassib, kas tal on selle kohta infot.
Urmas Reinsalu vastas, et üle võlli võimendamised omandavad välisruumis teise tähenduse, aga ka teiste riikide otsustajad oskavad objektiivseid hinnanguid anda.
Raimond Kaljulaid tõi välja alles hiljuti ilmunud The Economisti artikli, siis kuidas ikkagi ilmuvad Eestit negatiivsest küljest näitav artikkel välismeedias.
Urmas Reinsalu vastas, et sopakeerutamist sisepoliitikast on tassitud Eestist väljapoole. Tegelikkuses on ka uue koalitsiooni puhul olnud tema sõnul objektiivseid küsimusi, aga Eesti mainel pole oma olemuselt midagi häda ja valitsust tuntakse tema poliitika sammude tegevusest. Aktiivsem tuleb olla rahapesu teemadel.
Raimond Kaljulaid küsis välisminister Urmas Reinsalult, milliseid samme on ta seni asunud Eesti maine parandamiseks ja kas seda on õnnestunud teha.
Jüri Ratas vastas, et Eestis on võimude lahusus ja sellest tuleb lähtuda nii täna kui ka homme. Tema sõnul on riigikogu valitsusest kõrgem, aga soovitas küsida Mart Helmelt, kuidas tema seda näeb.
Andres Sutt küsis Jüri Rataselt, kas siseminister Mart Helme saab aru, et tema tööandja on riigikogu.
Jürgen Ligi palus peaministril mitte levitada kuulujutte, mis puudutab väidetavat Kalle Muuli sõimamist. EKRE puhul on aga asi sisus, mitte retoorikas.
Jüri Ratas vastas, et ajalist graafikut hinnata on üsna keeruline. Ta lisas, et ajaline graafik on olematu. Tema sõnul ei saa öelda teisele inimesele halvustavaid väljendeid.
Liina Kersna soovis teada, kui pikk on EKRE kohanemisaeg koalitsioonipartnerina ja millal solvavad väljendid lõppevad.
Jüri Ratas vastas, et ühiskonnas peab märkama kõiki inimesi ja lisas sellele kaks pikka Arnold Rüütli tsitaati. Ta aga ei vastanud sisuliselt Liina Kersna küsimusele.
Liina Kersna soovis peaminister Jüri Rataselt teada, kas ta hindab EKRE ministrite väljaütlemisi solvavateks ja halvustavateks või mitte.
Urmas Reinsalu vastas, et tema ei tee välisministrina kaugtööd. Klassikaline riigivisiit ei ole tema sõnul ainus kaasaegse diplomaatia formaat, vaid tuleb saavutada kontakt. Iga tööd tuleb teha tema sõnul südamega.
Jürgen Ligi soovis Urmas Reinsalult hinnangut väliskaubandussuhete arendamisele nii-öelda kaugtööna ja kas selle nimel tasub hoida väliskaubandusministri ametikohta.
Urmas Reinsalu ütles, et üks küsimus puudutab turismiturundusprojekti, mis on ülemaailmse gastronoomiakonkursi Euroopa konkurss, mida korraldab Eesti. Seda turismiprojekti tuleb tema sõnul valitsusel kindlasti teha. Välislepingud on tema sõnul välisministeeriumi vastutada.
Urve Tiidus küsis veel, milliseid soovitusi annab Reinsalu Kingole, kes on lubanud keskenduda siseriiklikele teemadele.
Urmas Reinsalu vastas, et tööjaotus on selgelt paika pandud ja Kingo koordineerib välisministeeriumis ka välismajanduse valdkonda. Ta ütles, et ka valitsuse istungitel on käinud "tants ja tagaajamine" keeleoskuse ümber. Ta viitas, et nii Edgar Savisaar kui ka Arnold Rüütel said oma asjad puudulikus inglise keele oskusest hoolimata aetud.
Urve Tiidus küsis välisminister Urmas Reinsalult EKRE väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kert Kingoga tehtud koostööplaanide kohta.
Jüri Ratas vastas, et teda jahmatas Laaneotsa hinnang, nagu oleks Keskerakonnale noa selga löömine õigustatud. Eelmises riigikogu koosseisus oli tal enda sõnul vabaerakondlase Andres Herkeliga juttu Keskerakonna rahaasjadest. Ta kinnitas, et Keskerakond on ametis oma rahaasjade kordaajamisega. Puustusmaa väljaütlemise kohta soovitas tal Laaneotsal küsida Puustusmaalt endalt.
Ants Laaneots küsis Jüri Rataselt põhiseaduskomisjoni uue esimehe, EKRE liikme Paul Puustusmaa hinnangu kohta, et Keskerakond tuleb laiali saata ning kas EKRE võib sobival momendil Keskerakonnale "noa selga" lüüa.
Jüri Ratas vastas, et ETV+ sai vabalevi tarbeks 300 000 eurot ja ta toetab ETV+ jätkamist.
Katri Raik tõi välja, et ETV+ venekeelne "Aktuaalne kaamera" on kõige usaldusväärne uudistesaade venekeelse elanikkonna jaoks ja tahtis teada, kas ETV+ jääb erastamata.
Jüri Ratas vastas, et sõnumid Eesti Energiast on väga murettekitavad, kuid valitsus töötab täie tõsidusega lahenduste leidmise osas ja seisab selle eest, et kedagi ei jäeta üleöö tööta ega saatuse hooleks. Tema sõnul oli rahandusminister Martin Helme eile Ida-Virumaal, samuti riigihalduse minister Jaak Aab. Probleem on olnud teada väga pikka aega ja täna on vaja kiiret tegutsemist, et ära hoida kõige hullemad stsenaariumid, aga võtta tarvitusele ka meetmed, mis annaks inimestele kindlustunnet. Energeetikapoliitika pikem vaade aga tähendab, et põlevkivielektri konkurentsivõime väheneb ja neid kõiki tegureid tuleb arvestada. Väljatöötamisel on nii lühiajalise, pikema kui ka pika perspektiivi lahendusi .
Katri Raik soovis peaminister Jüri Rataselt teada, kas ka tegelikult on praegust põlevkivisektori olukorda arvestades vastutustundlik lubada sundpuhkusel olevatele inimestele samas sektoris tööd.
Raivo Aeg vastas, et 65% nõuetest on riigi nõuded, 3/4 rahast on aga eranõuded. Kohtutäiturite büroosid on turul liiga palju. Riigi poolne hindamine, kui palju täiturite büroosid on optimaalne, on Aegi sõnul riigi kui regulaatori ülesanne. Elatusnõuete kohta ütles Aeg, et selles osas konsultatsioonid käivad ja riigil tuleb leida lahendused, kuidas täitemenetlustega toime tulla. Varasema ristsubsideerimise asemel toetataks seda riigi rahaga.
Toomas Kivimägi kordas, et põhiprobleem on täiturite töö vähenemine ja riigi kavatsus neilt tööd veelgi ära võtta ja see, et ära võetakse lihtsamad nõuded. Elatisnõuete puhul on aga menetluse kulud oluliselt suuremad kui täiturite tulud ja ka see soovitakse anda elatisasjade büroole. Ta küsis, kas Isamaa põhimõte erasektorit eelistada on jäänud minevikku.
Raivo Aeg vastas, et probleem on vabakutseliste kohtutäiturite süsteemi puhul see, et nad tegutsevad turumajanduse tingimustel. Kuna nõuete arv on langenud poole võrra, siis tulud on vähenenud poole võrra ja suur osa kohtutäiturite büröödest püsib riigi nõuete toel. Riigi nõuete andmine kohtutäituritele on aga kulukas ja neid kulusid on võimalik oluliselt vähendada, kui anda kõige lihtsamad nõuded maksu- ja tolliametile. Keerukamad nõuded jäävad aga endiselt kohtutäituritele. Praegu pole rahul ei riik, kohtutäiturid ega nõuete esitajad. Nõuete maksu- ja tolliametile minek läheb ka võlgnikele odavamaks.
Toomas Kivimägi soovis justiitsminister Raivo Aegilt teada, miks on asutud lõhkuma toimivat vabakutseliste kohtutäiturite süsteemi.
Jüri Ratas vastas, et õigust hüvitisele Kuusikul ei ole, sest ta astus tagasi omal soovil. Tema sõnul oli Kuusiku tagasiastumisel juttu paralleelist Jaak Aabiga, aga keegi mingit lubadust Kuusikule ei andnud. Ta tunnustas Aabi, kes on lubanud alusetult saadud hüvitise tagasi maksta. Ratas ise ühe päeva töö eest hüvitise nõudmist õigeks ei pea.
Kaja Kallas küsis Marti Kuusiku nõude kohta riigi vastu. Ta küsis, kes lubas Kuusikule, et tal on õigus ametist lahtmudes 31 000 eurot hüvitist saada ja kas Ratas peab selle hüvitise maksmist õiglaseks.
Jüri Ratas vastas selle peale, et viina tuleks juua vähem. Ta arvas, et viina hind on oluline komponent rahva tervise seisukohast. Samas peab valitsuses vaatama alkoholi aktsiisi teemat tervikuna ja piirikaubandus on jätkuvalt Eestile probleem. Alkoholiaktsiisi langetamine võiks piirikaubandust tunduvalt vähendada. Ta kinnitas, et toetab igal juhul alkoholi kättesaadavuse vähendamist.
Riina Sikkut märkis, et alkoholiaktsiisi vähendamise eelnõu on nõrgad ja ta küsis, kas viin peaks olema odavam
Jüri Ratas vastas sellele, et valitsus arutab alati Eesti positsioone eelnevalt ja eelmisel neljapäeval oli Euroopa Stabiilsusmehhanismi teema kabinetis arutusel. Ta ütles, et usaldab Martin Helmet kui Eesti esindajat Ecofini arutelul.
Riina Sikkut soovis peaminister Jüri Rataselt teada, kas ta saab Martin Helmet rahandusministrina Ecofinil usaldada.
Raivo Aeg ütles Kuusiku juhtumi kohta, et detailide osas jääb ta vastuse võlgu ja poliitiliselt pole ilus sellesse kriminaalmenetlusse sekkuda. Riigi peaprokuröri ametissemääramine on tema sõnul seaduses paika pandud ja praegu on tema esitanud Lavly Perlingu kandidatuuri ega ole alustanud läbirääkimisi ka ühegi teise kandidaadiga. Ta on kindel, et lõpuks saavutatakse konsensus.
Jürgen Ligi küsis Marti Kuusiku kriminaalasja väidetava kokkukukkumise kohta, prokuratuur aga esitas Kuusikule kahtlustuse. Teine küsimus puudutab peaprokuröri kandidaati, kellele on teravalt vastandunud EKRE siseminister Mart Helme. Ta küsis, kas peaprokuröri pannakse paika parteiliste huvidega või selle järgi, keda justiitsminister peab ise parimaks.
Raivo Aeg vastas, et selline lähenemine on ratsionaalne ja nendele küsimustele tuleb lahendus leida. Laps ei tohi kaotada sidet kummagi vanemaga.
Signe Riisalo küsis veel, kas vanemad peaksid saama teha hooldusõiguse muudatusi vabal kokkuleppel.
Raivo Aeg vastas, et arutelu võimaliku raamisitiku ümbertegemise osas on pideval arutelul. Eesti kohus on tema sõnul Euroopa võrdluses sellistes küsimustes üks kiiremaid ja seega ei saa öelda, et inimesed ei saaks kohtus abi või oleks see liiga koormav.
Signe Riisalo tahtis justiitsminister Raivo Aegilt teada, kas vanemad võiks hooldusõiguse kuuluvust vaidluse puudumisel kokku leppida kohtu väliselt ja ka perelepituse protsessis lahendatavate vaidluste kohta.
Urmas Reinsalu vastas selle peale, et esiplaanile tuleb seada oma rahvusriigi huvid ja seda ka välismaal ning tõi selle näiteks enda vastuseisu Venemaa hääleõiguse taastamisele Euroopa Nõukogus. Rahvuslikke huvisid ei pea tema sõnul rahvusvahelistes suhetes häbenema. Enda retoorikat ta ei häbene.
Jürgen Ligi tahtis teada, kas Urmas Reinsalu esineb ka välismaal samamoodi nagu riigikogu ees, kus ta rõhutab vaid "rahvuslikke" huve.
Urmas Reinsalu vastas, et otsust muuta Eesti saatkonna asukohta Iisraelis ei ole, ega ole ka kavas sellist otsust langetada.
Jevgeni Ossinovski küsis seepeale Mart Helme kohta, kes ütles hiljuti, et Eesti peaks viima oma Iisraeli saatkonna Jeruusalemma, kui EKRE saab peaministri koha. Ta tahtis teada, milline on praeguse valitsuse positsioon selles küsimuses ja ka Reinsalu enda eelistus.
Urmas Reinsalu ütles seepeale, et ränderaamistiku suhtes peab Eesti lähtuma oma konservatiivsest migratsioonipoliitikast ja ränderaamistikust distantseeruma. Eesti esindaja Euroopa Liidu ühist positsiooni tema sõnul ei toeta.
Jevgeni Ossinovski soovis välisminister Urmas Reinsalult teada, kas on teele pandud kiri, et Eesti taganeb ÜRO ränderaamistikust nagu Reinsalu varasemalt lubas ja kui ei ole, siis millal see kiri teele läheb. Ta küsis ka, et ega see polnud Reinsalu poolne valimiseelne hüsteeria üleskütmine.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas juhtis tähelepanu, et Maris Lauri lahkus pärast küsimuse esitamist saalist ega kuulanud vastust ära.
Jüri Ratas vastas, et tuleb astuda samme seismaks vastu rahapesule ja hoida ära nende juhtumite kordumise. Valitsus kindlasti lähtub eelarvenõukogu soovitustest, kinnitas ta. Säästmise osas tuleb vaadata, milline on konjunktuur ja kui see soosib säästude kogumist tuleb seda teha.
Maris Lauri küsis eelarvenõukogu hinnangu kohta, mis oli väga kriitiline ja ka Eesti Pank andis soovituse säästa ning tahtis teada, kas Ratase valitsus kavatseb neid soovitusi kuulda võtta.
Jüri Ratas vastas sellele, et ka head uudised on vaja Eesti ühiskonnas välja öelda. Valitsus pole tema sõnul kuidagi otsustanud ERR-i või selle osade erastamist. Kui võtta mingi investeering ära ja sellega katta palgatõusu, siis seda ei saa õigeks pidada. Eurorahade kohta ütles Ratas, et tuleb pingutada selle nimel, et eurorahad saaks võimalikult kiiresti võtta kasutusele perioodi alguses.
Jürgen Ligi juhtis tähelepanu, et Ratase vastus ei puudutanud absoluutselt küsimust. Tema nimelt soovis teada, millised on need trikid, kuidas raha riigieelarvesse saada. On juttu olnud, et raha saab Eleringilt või Eesti Rahvusringhäälingu erastamisest. Ta tahtis ka teada, kuidas on kavas vähendada sõltuvust eurorahadest, nagu on välja hõigatud.
Peaminister Jüri Ratas vastas, et positiivne uudis on Eesti saamine ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks ja teine positiivne uudis see, et eesti riigireiting kinnitati jätkuvalt kõrgel tasemel. Kolmas hea uudis aga olevat see, et eelmisel aastal ümbrikupalga maksmine vähenes, mis tähendab, et uus tulumaksusüsteem ei toonud kaasa maksudest kõrvalehoidmist. Ratase sõnul ei saa vahetada riigieelarves investeeringuid ja töötasusid.
Jürgen Ligi soovis peaministrilt teada, kui palju on innovaatilis mõtteid eelarve täitmiseks, millest on rääkinud EKRE ministrid Mart ja Martin Helme.