BLOGI JA VIDEO | Kaja Kallas: vaktsineerimisega on olnud probleeme, lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused

 (534)

Kaja Kallas tegi täna riigikogus poliitilise avalduse koroonaviiruse olukorrast. Ta tunnistas ka, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem, kui oleks tahtnud.

Kallas kritiseeris samas eelmise valitsuse viivitust, öeldes, et vaktsineerimiskava oleks pidanud koostama juba suvel, mitte alles sügisel.

Kallas kinnitas, et endiselt on plaan, et alates maikuust saavad vaktsineerida kõik soovijad ning praegustele vaktsineerijatele - perearstid, haiglad, meditsiiniasutused - lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused. Ta pidas oluliseks ka seda, et nädalavahetuseti vaktsineeritaks senisest enam inimesi.

Peaminister Kaja Kallas selgitas riigikogu ees, et üks tähtsamaid näitajaid, mida jälgida piirangute kehtestamisel, on haiglate võimekus. Ta lisas, et haiglas viibivate inimeste arv on kõrge, kuid juhitaval hingamisel olevate patsientide ja surmajuhtude arv väike, kuid märkis, et meditsiinisüsteemi tuleb kaitsta ülekoormuse eest.

"Me pole teinud lausalisi piiranguid, vaid rakendame vältimatuid piiranguid, seal, kus oht nakatuda on kõige suurem," sõnas Kallas. "Püüame vältida vigu, mis tõi eelmine koolivaheaeg."

Kallas ei väsinud rõhutamast, et kõige tõhusam meetod viiruseleviku piiramiseks on igaühe vastutustundlik käitumine.

Tänasest hakkasid kehtima valitsuse kehtestatud piirangud seoses koroonaviiruse levikuga. Praegu on küll koolivaheaeg, kuid nädala pärast tohivad koolis viibida vaid 1.-4. klassi õpilased. Teiste klasside õppijad võivad koolis viibida juhul, kui nad vajavad hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul õpitulemuste saavutamiseks konsultatsioone, sooritavad praktilist õpet, eksameid või teste või osalevad olümpiaadidel.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates tohib järgmisel kahel nädalal teha üksnes sporti, kui järgitakse sportimisele kehtestatud reegleid.

Laste, noorte ja täiskasvanute huvihariduses, huvitegevuses, täiendkoolitusel, täiendõppel, noorsootöös ning sportimisel ei ole rühmaviisiline tegevus vähemalt kahel järgmisel nädalal lubatud.

Kaja Kallase poliitiline avaldus
Kallas: Seda me arutanud ei ole.
Lauri Läänemets: Haiguspäevade kompenseerimisest: hüvitis on 70% eelmise aasta keskmisest töötasust. Kas see võiks olla 100%?
Kallas: Vakstineerimise positiivne kampaania tuleb. Soov oli tuua see kampaania varasemaks. Osad ütlevad, et meil ei ole mõtet teha kampaaniat enne seda, kui vaktsiine pole piisavalt. Tegelikult peaksime arutama seda kampaaniat varem, et vaktsiinide tulles oleks tung vaktsineerimise vastu.
Riina Sikkut: Kriisijuhiks on valitsus, kellel on eesmärgid. Kuidas on valitsus plaaninud saavutada seda, et vaktsineeritud saaks vajalik osa ühiskonnast?
Kallas: Valitsus teeb otsuseid, mille tulemusi me peame hindama tulevikku suunatult. Täpselt nii, nagu eelmine valitsus leevendas piiranguid 15. jaanuarist.
Urmas Reinsalu: Üksnes haiglate suure koormuse ära hoidmine ei ole piisav. Kas valitsus on valmis muutma eesmärki, et viiruse plahvatuslik levik saada kontrolli alla?
Kallas: Doos on 2000 eurot, aga see on väga kallis. Kõigile me ravimit osta ei saa. Remdesivir oli ka kallis, aga läks odavamaks ja ostsime seda.
Leo Kunnas: Itaalia ravimiamet kiitis heaks koroona ravimi - antikehade kokteil. Seni on olnud selle ravimi kõrge hind, aga nüüd on see odavam. Kas teil on rohkem infot selle ravimi kohta ja kavatsus Eestis seda rakendada?
Kallas: Kui vaktsiine tuleks sujuvalt peale, siis peaks aprilli lõpuks olema kõik vaktsineeritud. Praegu on seatud eesmärgiks, et aprilli lõpuks saame riskirühmad vaktsineeritud.
Indrek Saar: Kroonviirus on kõige ohtlikum riskirühmadele. Mis ajaks jõuame sinna, et riskirühmad saavad vakstineeritud? Mis on nakatumisnäitajad, mida peame ühiskonnas hoidma?
Kallas: Soome algatas eelnõu, mis lubaks riiki sisenemise eeldusena nõuda negatiivset testi. See peaks jõustuma 1. aprillil.
Üllar Saaremäe: Küsimus Soome kohta. Eelmisel nädala tuli teave, et Soome valitsus otsustas pikendada piiranguid. Milline oli teie sõnum Sanna Marinile? Kuidas kulgevad lahenduse otsingud?
Kallas: Me ei ole kiirtestide kasutuselevõttu arutanud.
Helir-Valdor Seeder: Vaktsineerimise tase on alla EL keskmist. Mitmed Euroopa riigid on võtnud kasutusele ka kiirtestid. Kasutatakse neid koolides ja lennujaamades. Need on odavad ja annavad kiire vastuse. Neid kasutatakse ennetava seirena. Kas valitsus on arutanud, et ka Eestis neid rakendada?
Kallas: Oleme arutanud, kuidas vaimse tervise muresid mõõta. Me ei ole arutanud seda, et psühholoogi juurde pääseks tasuta. Aga vaimse tervise muresid peame silmas, kui arutame piiranguid.
Maria Jufereva-Skuratovski: Äkki võimaldada inimestele tasuta psühholoogilist asbi?
Kallas: Venemaa kasutab Sputnikku selleks, et kasvatada oma mõjuvõimu. Kui vaatame neid, kes on Sputnikut võtnud, siis nad on hädas, siis tegelikult ei ole seal taga tootmisõigust. Kõik vaktsiinid, mis Euroopa ravimiameti loa saavad, me kaalume selle ostmist. Sputnik luba saanud ei ole.
Eduard Odinets: Mure Ida-Virumaa kohta. Suhtarv on üle 900. Murekoht üle Eesti on vaktsineerimine. Inimesed on põhimõtteliselt vaktsineerima, aga paljud ootavad Sputniku vaktsiini. Miks ei saa seda otse Eestisse tuua?
Kallas: Esimesest päevast hüvitamist me tegema ei lähe.
Jaak Juske: Haiguspäevade hüvitamine esimesest päevast alates kuni viirusekriisi lõpuni - kas olete valmis sotside vastavat eelnõud toetama?
Kallas: Tegime otsuse, mis puudutab Euroopa rahasid, et turismisektor saab sealt oma osa. Kriisi ületamiseks on laenu võtmine vajalik. Seda ei saa teha lõputult. Laenud peavad olema tehtud konkreetsete investeeringuteks.
Imre Sooäär: Kas valitsus mõistab, kui suur on kahju maksulaekumise näol?
Kallas: Eelmise valitsuse otsused seoses palgatoetusega olid õiged. Me ei tea aga, kui kaua kriis kestab. Me arutame asja neljapäeval.
Oudekki Loone: Kui piirame majandust, siis tuleb ettevõtjatele tekkinud kahjud mõistlikus ulatuses hüvitada. Kas plaan on kahjud mõistlikus ulatuses korvata?
Kallas: Need inimesed saavad infot kriisi kohta ETV 2-st. Meil on plaan teha positiivset kampaaniat vene keeles. Ida-Virumaa on ohtudest teadlik, aga käitumismuster on seal teine. Meil on vaja arvamusliidreid, kes elanikkonda kõnetavad.
Riho Breivel: Peab tekkima massiline immuunsus. Ida-Virumaa paljud elanikud on teises inforuumis ja tahavad muud vaktsiini. Kuidas tegeleda?
Kallas: Jälgisime teadusnõukoja ettepanekut, ainukese vahega, mis puudutab toitlustusasutuste ja meelelahutusasutuste lahtioleku aegasid - kas 21ni või 19ni. Kui toitlustusasutused on lahti kauem, saab inimesi rohkem hajutada. Teadusnõukoda arutab täna neid teemasid, meie arutame homme. Piirangud, mida nüüd oleme kehtestanud, nende mõju näeme 3-4 nädala pärast. Kõige lihtsam on öelda, et sulgeme kõik, aga sellel on ka oma hind.
Jevgeni Ossinovski: Kas olete nõus Tanel Kiigega, kes ütles, et valitsuse otsused piirangute kohta ei ole piisavad?
Kallas: Liigume selle poole, et saaks 70% inimesi vaktsineeritud, aga vaktsiine ei ole praegu piisavalt. Mais tahame alustada kõikide inimeste vaktsineerimisega. Peame tegelema ka positiivse kampaaniaga, et inimesed vaktsineeriksid ennast. Kevadel-suvel võib tekkida petlik tunne, et vaktsineerida ei ole tarvis.
Urmas Reitelmann: Kas Eestis on keegi, kes tegeleks lisavaktsiinide otsimisega? Mõte teise ringi vaktsineerimisest?
Kallas: Töötuskindlustushüvitis on sõltumata kriisist olemas. Meil on töötukassa, mis aitab tööst ilma jäänud inimesi.
Rene Kokk: Rahandusministeeriumi ettekandest - Euroopas on kaks riiki (Eesti ja Valgevene), kus ei ole toetusmeetmeid töövõimetuse kaotanud inimestele.
Kallas: Me ei ole lubadusi andnud enne, kui on selge, mis võimalik on. Homme arutame olukorda ja teadusnõukoda koguneb täna ja peab võib-olla täiendavaid piiranguid kehtestama.Miks sulgesime rühmatrennid, mitte etendused? Trennis võib higi pritsida ja viirus levib paremini, aga etendusel istutakse eraldi ning viirus nii hästi ei levi. Etendusasutustes tuleb kanda maski.
Raivo Tamm: Millal tehakse otsused edaspidiste piirangute kohta?
Kallas: Kriisis peavad kõik kandma oma osa. Meil on plaanis seda arutada ja võimalikult kiiresti sõnumid välja saata.
Andres Metsoja: Kas riik tuleb spaadele appi, pakkudes spaadele kompensatsiooni?
Kallas: Me ei aruta seda ju siin riigikogu saalis praegu. Sellist eelnõu ei ole.
Anti Poolamets: Vihakõne seadusest - kuidas selline sõnavabaduse piiramise eesmärgil üles seadmine on praegu oluline?
Kallas: Pakase mõju viirusele on see, et aknad on kinni ja niiskus on teistsugune ja viirus levib paremini. Suvel tuleb leevendus, sest see on hooajaline viirus.
Kert Kingo: Praegu on epideemia olnud aasta aega. See on piisav aeg teadlastel teha järeldusi, kuidas viirus levib ja säilib eri tingimustes.
Kallas: Praegu ei ole plaanilist ravi piiratud.
Mart Helme: Kulla peaminister, teil ei ole ju ettekujutustki. Reoveeuuringud räägivad, et nakatumisnäitajad võivad tõusta 2000ni päevas. Koroonasse on surnud natuke üle 500 inimese. Kas on olemas plaan, et tulla toime, et teistesse haigustesse haigestumine samuti hüppeliselt ei kasvaks?
Kallas: Plaani eesmärk on see, et hoiame ära koormuse meditsiinisüsteemile. Teisel pool on majanduse avatuna hoidmine, aga see on võimalik sellises ulatuses, et meditsiinisüsteem püsiks vastu.
Martin Helme: Meil on kaks varianti: tahame hoida lahti ühiskonna ja majanduse või hoida maas nakatumisnäitajaid. Kumb plaan valitsusel on?
Kallas: Eestis on selles eestvedaja. Eesti koos WHO-ga töötab koos välja lahendust. Et tekiks digitaalsed vaktsineerimispassid. Inimene saab QR-koodi, mille alusel saab tõestada, kas ollakse vaktsineeritud. Töötab nii, nagu töötavad lennu- ja laevapiletid. Väikseid kollaseid vaktsineerimisraamatuid on lihtsam võltsida.
Paul Puustusmaa: Kui inimene on saanud süstid kätte, siis ta on justkui terve mingi aja. Kuidas ta saab tõestada, et on vaktsineeritud?
Kallas: Lätis on süsteem, aga ei ole vaktsiini. Ka Eestis on defitsiit. Digiregistratuur hakkab tööle märtsi keskpaigast. Süsteem on hetkel liiga keeruline, sest riskirühmade kõrval vaktsineeritakse ka eesliinitöötajaid. Keerulisus sellega, et selgitada välja, kes sinna nimekirja peaks kuuluma.
Merry Aart: Kuidas jõuda nendeni, kes soovivad vaktsineerida, aga nendeni see võimalus ei jõua. Lätis on veebileht, kuhu saab soovi kirja panna.
Kallas: Eesmärk on 60-70% elanikkonnast kas vaktsineeritud või antikehadega. Peaksime liikuma sellises tempos, et meil on ca 35 000 vaktsineerimist nädalas. Juurde lisanduvad need, kellel on antikehad. Praegu on üle 10% inimestest antikehad. Pudelikaelaks on see, et meil pole piisavalt vaktsiine.
Jaak Valge: Milline on teie plaan - milline on karjaimmuunsuse saavutamise hulk ja millal on selle eesmärgi saavutamise tähtpäev?
Kallas: Ei ole reaalne oht, et lätlased meile viirust toovad. Viiruse levik on eelkõige riigisisene.
Uni Kaskpeit: Läti piirivalve nõuab riiki sisenemisel negatiivset koroonaproovi. Eesti poed on lätlasi täis ja valitsus midagi ette ei võta.
Kallas: Me lähme suures pildis edasi sama joonega nagu eelmine valitsus. On mõõdetavad nakatumisnäitajad. Aga on ka muud asjad: tööpuudus ja lüngad hariduses. Sel aastal on lõpueksamid kohustuslikud, kuid ei ole seotud kooli lõpetamisega. Lihtsalt selleks, et näeksime, mis tasemel lapsed on.
Alar Laneman: Ma olen nõus isikliku vastutustundlikkusega, aga reservatsioonidega. Inimestel ei ole tervikpilti. Otsuseid peab tegema valitsus. Mismoodi otsite tasakaalu meditsiinisüsteemi ja majanduse vahel?
Mart Helme: Me polnud vaktsineerimise ostmise vastu, küsimus oli detailides, et saavutada parim tulemus.
Kallas: Ma pole ennast varajanud, olin kolmapäeval teie ees ja vastasin teie küsimustele. Poliitiline avaldus on peaministri enda valik, millal ta seda teeb. Mis puudutab Tanel Kiike, siis valitsus teeb otsuseid kollektiivselt. Üks erakond oli vastu vaktsiinide ostmisele. Tänu kahe teise erakonna tagant lükkamisele need osteti. Praegu ei ole aeg otsida süüdlasi. Mina olen olnud siin neli nädalat. See on olnud väga pikk kriis. Ma ei arva, et eelmine valitsus oleks käitunud valesti.
Siim Pohlak: Kas Tanel Kiik on kaotamas oma töökohta? Miks te ei tulnud varem riigikogu ette aru andma?
Kallas: Vaktsineerimine on Eestis on vabatahtlik. Aga minu tungiv soovitus on kuulata arste. Kui arst soovitab vaktsineerida, siis kasutage seda võimalust.
Helle-Moonika Helme: Loodan, et teil õnnestub meid veenda, et olukord ei ole kontrolli alt väljumas. Kas tuleb sundvaktsineerimine?
Kallas: Eriolukorda on vaja siis, kui on vaja sõjavägi tuua tänavatele. Üleskutse EKRE-le: öelge oma toetajatele, et ärge tulge tõrvikurongkäigule.
Kallas: Praegu kehtestatud piirangute tulemusi näeme paari nädala pärast. Vaktsineerimise tempos oleme Euroopas esirinnas. 
Kallas: Tungivalt soovitan vabariigi aastapäeva tähistada kodus ja väikeses ringis.
Kallas: Panen kõigile südamele, et kui arst kutsub vaktsineerimisele, siis minge. Mida rohkem suudame vaktsineerida, seda rohkem saame ühiskonda kaitsta. Iga süst loeb.
Kallas: Peame edaspidi vaktsineerima palju ka nädalavahetusel.
Kallas: Alates maikuust, kui saab vaktsineerida ka laiem ühiskond, lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused.
Kallas: Vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem, kui oleks tahtnud. Alles novembris arutati eelmises valitsuses vaktsineerimise kava. Seda oleks pidanud tegema varem.
Kallas: Arvestame ka nähtamatute ohvritega. Tööpuudus on kasvanud. Kui suured on lüngad hariduses, me veel ei tea. Kriisiväsimust tunneme kõik.
Kallas: Kõige tõhusam meetod on isiklik vastutus. Nii nagu tegime kevadel. Meditsiinisüsteemi tuleb kaitsta ülekoormuse eest. Me pole teinud lausalisi piiranguid. Me rakendame vältimatuid piiranguid, seal, kus oht nakatuda on kõige suurem. Püüame vältida vigu, mis tõi eelmine koolivaheaeg.
Kallas: Testimise süsteem on hea - me leiame üles nakatunud. Jõudsalt on kasvanud positiivsete testide arv alates septembrist.Kus inimesed nakatuvad? Peamiselt pereringis, tööl. Mure on see, et 33% juhtudest me ei tea, kus nakatutakse. S.t, et viirust võib saada igalt poolt. Ka inimeste ohutunne on langenud. Veebruaris hindas 52% olukorda kriitilisena, detsembris oli see 75%.
Kallas: uus valistsus ühtlustas 28.01 piiranguid üle Eesti. Usun, et see oli põhjendatud.Haigestumise intensiivsus on suur. Ühiskonnas on stress. Meil on endisel hädaolukord. Üks tähtsamaid näitajaid, mida jälgime, on haiglate võimekust. Haiglas viibivate inimeste arv on kõrge. Juhitaval hingamisel olevate patsientide ja surmajuhtude arv on väike.
Kaja Kallas: Uus valitsus on olnud ametis neli nädalat ja meie prioriteet on koroonakriisiga toimetulek.Soovin, et suudaksime jääda kriisi lahendamisel väärikaks. Eelmise kevade opositsioon ei teinud säärast kriitikat, nagu teeb seda praegune opositsioon.