BLOGI JA VIDEO | Kaitsevägi annab aru, miks raketiotsingud lõpetati

 (162)

Kaitsevägi otsustas tänasega lõpetada eelmisel teisipäeval Hispaania hävitajalt eksikombel välja lastud raketi aktiivsed otsingud. Vihjetele jäädakse reageerima.

„Kõik teoreetilised tabamiskohad on maastikul hoolikalt läbi vaadatud. Oleme kahe nädala jooksul otsingutel kasutanud kolme kopterit, viite patrulli ja 50-mehelise üksuse ahelikke maastikul, sealhulgas kaasanud kaitseväe ning päästeameti demineerijad ja õhuväe minidroone,“ ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge. „Vaatamata süsteemsele tegutsemisele ei ole raketi asukohta tuvastatud ning kõik mõistuspärased variandid on praeguseks ammendunud,“ lisas ta.

Kolonel Valge sõnul on raketi lennutrajektoori, õhuväele laekunud andmete ja saadud vihjete analüüsi põhjal liigutud kõige tõenäolisematest otsingupaikadest vähem tõenäolisematesse. Praeguseks on jõutud järelduseni, et edasised otsingud ei ole enam otstarbekad, kuna raketi leidmise tõenäosus on väike, kuid uue info laekumisel ollakse valmis otsingutega jätkama.

Kolonel Valge sõnul on jätkuvalt lahtine raketiga toimunu pärast selle väljalaskmist – rakett võis plahvatada õhus või kokkupuutel maaga, ta võis tungida maapinda ja lõhkeda seal. Samuti ei saa välistada võimalust, et rakett jõudis maapinnale selles sisalduvat lõhkeainet detoneerimata.

Seotud lood:

„On äärmiselt oluline, et lõhkekeha või selle osaga sarnaneva eseme leidev inimene annaks sellest koheselt teada hädaabinumbrile 112, tähistaks leiukoha ning lahkuks ohtlikust piirkonnast,“ ütles päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Meelis Mesi.

Tema sõnul tehti eelmisel aastal kahjutuks 4071 peamiselt vana lahingmoona kujul leitud lõhkekeha, mis avastati kas plaaniliste demineerimistööde käigus või inimeste poolt laekunud vihjete peale. Leitud lõhkekehad hävitatakse koha peal või viiakse hävitamiseks kohandatud kohtadesse.

„Lõhkekehadega tegelemine tuleb jätta päästeameti demineerijatele, kellel on olemas kaasaegne isikukaitsevarustus ning vajalik tehnika lõhkekehade kahjutuks tegemiseks,“ lisas Mesi.

7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Juhtumi asjaolusid selgitab uurimine.

Hispaania hävitajaga toimunud intsidenti uurivad Eesti õhuväe lennuohutusspetsialist ning Hispaania kaitsevägi. Lisaks on kaitseminister loonud kaitseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ühise töörühma, mis peab hindama sõjalennuharjutuste ajal tsiviillennuohutuse tagamist. Kaitsevägi teeb juhtumi uurimiseks koostööd kõikide ametkondade ja osapooltega.

Raketiblogi
Valge: tegu on ühekordse juhtumiga, Eesti õhuruumis ei lenda sõidukid, mis rakette välja lasevad. 
Herem: ta on täpselt sama ohtlik nagu kõik muu laskemoon, mis meil siin sõdadest maas vedeleb, Mesi: need kahjud on arvestavad, iga-aastaselt toob pääste välja sadu lõhkekehi maapinnast. 
Herem: kuna on võimalus, et rakett plahvatab õhus, siis on veel võimalus, et kuskil on selle raketi saba. Valge: Juhul kui ta on lõhkemata, siis on selle ohtlik perimeeter 50 meetrit. Kui esimesel tuvastusel on võimalik ära tuvastada, et see on rakett või selle osa, siis kohe helistada 112 ja mitte sellele lähemale minna.
Valge: kogemus rakette varem otsida, on sõjapiirkonnast. Tegelikult on pärast väljalaskmist raketi leidmise tõenöosus väike. 
Ajakirjanik: eelmisel nädalal väitsite, et leidsite raketi 95-protsendilise tõenäosusega. Valge: kõigepealt võtsime ette kõige tõenäolisema koha, kuid protsentuaalne hinnang oli vale. Herem: meie arvutuste järgi võis seal rakett olla, helikopteriga maapinda vaadeldes meile tundus, et seal oli maapõleng ning koostöös päästeametiga jõudsime järeldusele, et mis seal muud ikka olla saab. Tegime tagantjärgi ekspertiisi, seal pole rakett lõhanud, vastavaid jälgi seal tegelikult ei olnud. Tulekahju tekkepõhjuseid ei oska meie praegu öelda. 
Ajakirjanik: eelmisel nädalal väitsite, et leidsite raketi 95-protsendilise tõenäosusegam mis muutus? Valge: kõigepealt võtsime ette kõige tõenäolisema koha, kuid protsentuaalne hinnang oli vale. Herem: meie arvutuste järgi võis seal rakett olla, helikopteriga maapinda vaadeldes meile tundus, et seal oli maapõleng ning koostöös päästeametiga jõudsime järeldusele, et mis seal muud ikka olla saab. Tegime tagantjärgi ekspertiisi, seal pole rakett lõhanud, vastavaid jälgi seal tegelikult ei olnud. Tulekahju tekkepõhjuseid ei oska meie praegu öelda. 
Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Meelis Mesi: oleme töötanud demineerijatega, sõnum kodanikele, kui kodanikud leiavad lõhkekeha või seda meenutava eseme, võiks kohe helistada 112 ning eemalduda
Peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem: oleme jõudnud otsusele, et meil jätkata pole enam mõtet
Õhuväe ülem Riivo Valge: oleme välistanud, et rakett võiks olla kuskil inimasustusega alal, oleme kõiki vihjeid kontrollinud mitu korda. 
Kaitsevägi andis teada, et raketiotsingud lõpetati, kell 15:00 algab pressikonverents, kus jagatakse lisaselgitusihttps://www.delfi.ee/article.php?id=83382319
Raketi otsinguala Endla rabas on süttinud. Otsingud jätkuvad siis, kui piirkond on päästjate poolt turvatud. https://www.delfi.ee/article.php?id=83299469
Vaata, kust tuli paugu kohta teateid ja kus rakett tegelikult lendas. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafik-kus-lendas-hispaanlaste-rakett-ja-kus-kuulsid-tartu-inimesed-pauku?id=83294425
Raketiga juhtunud õnnetus ei mõjuta kuidagi meie suhteid ega koostööd Hispaania sõjaväega, kinnitab peastaabi ülem. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/videointervjuu-kaitsevae-peastaabi-ulem-martin-herem-raketiintsident-ei-sega-meie-koostood-hispaania-kaitsevaelastega-nad-on-ikkagi-professionaalid?id=83294913
Koos Hispaania hävitajaga olid õhus veel prantsuse ja vene lennukid ning õppesõitu teinud tudengid. https://www.delfi.ee/article.php?id=83292987
Valge: esimene arusaamine, et midagi tõesti toimus, oli siis, kui piloot andis hoiatuse oma kaaslendajatele, et toimus viga. Sealt edasi oli arvamuste ja võimaluste paljusus - on ohtu, ei ole, kas on vaja midagi teha või mitte jne. Lennunduses midagi varjata ei saa. Päris huupi rakett oma sihtmärke ei vali, nüüd ongi küsimus, et kas ta lukustus, mille peale ta lukustus. 
Ajakirjanik: kas see oli vältimatu, et harjutust viidi läbi lahingmoonaga? Herem: lennuk mingites tingimustes peab moona omama, et üldse tehniliselt õigesti käituda. Küsimus, kas kasutatakse treeningmoona või lahingmoona sõltub kontekstist. 
Ajakirjanik: kas see on normaalne, et Eesti sai teada alles pooleteist tunniga? Valge: Eesti õhuvägi sai teada minutitega. Nüüd ajaline joon - alla tunni me informeerisime koostööpartnereid, politseid ja päästeametit, et meil on alust arvata sellise juhtumi toimumise kohta. Sealt edasi pool tundi töötasime esimese info kallal - veendusime, kas keegi on seda näinud plahvatamas. Seega saime teada minutitega, aga päästeoperatsioon käivitus poolteist tundi hiljem.
Herem: lähinädalatel paneb kaitseministeerium kokku töögrupi, kus on nii Eesti kui ka Hispaania esindajad. Töögrupi eesmärk on selgitada välja täpsed detailid, kuidas selline asi juhtus. Millised õigused on harjutuste läbiviimisel, millistel aladel seda tehakse, kui palju neid harjutusi läbi viiakse. 
Herem: vähetõenäoline, et selle juhtumi eest vastutab õhuväe ülem. Täpne vastutaja selgub uurimiste käigus, mis täpselt juhtus. Nii selgitame välja, kes vastutab. 
Herem: meil on piisavalt palju informatsiooni, et rakett leida, tagada ohutus, kuid suur osa sellest infost on salastatud. 
Valge (teavitustest, mida inimesed saatsid): aitäh kõigile teavitajatele! Oleme saanud üle neljakümne teavituse, millega me töötasime. Siiski paljud kõned sobitusid mustrisse, mis andsid ka infot, mis edasi ei viinud. Sellegipoolest oli vihjetest palju kasu!
Valge: tõepoolest rakett oleks pidanud ise lõhkuma, kuid ta seda ei teinud, sest ta enne maandus. 
Valge: kuna meie Eesti raketiarsenalis seda tüüpi raketti ei ole, siis enne kui me pole tükke leidnud, ei saa ma kinnitada, et see tagaotsitav rakett oleks üles leitud. 
Valge: Õhuväe radarile jääb jälg, aga see pole piisavalt täpne, et selgitada välja raketi maandumispaik. Osaline informatsioon on meil olemas küll. 
Ajakirjanik: milline on käsuliin ning kuidas saab selliste juhtumiste kordumist vältida? Valge: käsuliini ma siin kommenteerida ei saa; Herem: käsuliin ei puutu siinkohal asjasse, sest keegi ei andnud käsklust raketti välja lasta. 
Valge: see on soostunud ala, Endla looduspargi kandis. Suhteliselt inimtühi. 
Ajakirjanik: kas probleem oli inimesest sõltuv või tehniline? Riivo Valge: seda on veel vara kommenteerida, uurimine käib.
Riivo Valge: meile on praegu teada lennukoridor ning väiksem ala metsas, mis näitab, et seal on toimunud plahvatus
Martin Herem: 99,9% selliseid asju juhtuda ei tohiks. Balti õhutõrjemissioon on väga tähtis, sest seal toimuvad treeningud. See toimus ka eile. Siiamaani on see olnud väga edukas algatus. Selline vahejuhtum on erakordselt harv, ma tunnistan ausalt, et ma ei tea, et selliseid asju oleks lähiajal kuskil NATO riikides juhtunud. 
Riivo Valge: hommikul jätkasime otsingutega täpsemate arvutustega, saime info, et kadunud rakett võib olla leitud. Seda saame väita 95% täpsusega, sest meil  pole veel raketi juppe, kuid meie eksperdid töötavad kohapeal. 
Riivo Valge: eile 15:44 saadi teade vahejuhtumist, natukene läks aega, et kinnitada selle tõepärasust. Seejärel alustasime otsingutega, mida tegime helikopteritelt. Ööseks otsingutegevus helikopteritega peatati. 
Press paneb ennast valmis, pressikonverents peaks kohe algama.
Kohe algab pressikonverents, kus kaitsevägi annab ülevaate raketiotsingutest
Tartus elavad inimesed andsid juba eile teada, et kuulsid nii raketi laskmisega kellaajaliselt klappivat plahvatust, aga Lõunakeskuse juures kuuldi veel täiendavat, kell pool üks pärastlõunal toimunud pauku https://www.delfi.ee/article.php?id=83285571
Raketiinsener Urmas Roosimägi avaldas siirast imestust, kuidas selline asi saab üldse juhtuda: "Rakettidel peab olema enesehävitusmehhanism,". https://www.delfi.ee/article.php?id=83291513
Peaminister Jüri Ratas avaldas eile kahetsust, et selline insident juhtuda sai, kuid nentis, et õnneks pole õnnetusega kaasnenud inimohvreid. Täna arutas Ratas juhtunud NATO peasekretäriga https://www.delfi.ee/article.php?id=83285169
Ka idanaabrite kõrged esindajad on Eestis "kaduma" läinud raketi osas sõna võtnud https://www.delfi.ee/article.php?id=83287513
NATO õhuturbemissiooni vahejuhtum ei mõjuta, andsid teada NATO liitlaste esindajad https://www.delfi.ee/article.php?id=83291243
Mida kujutab endast eile kadunud rakett? Kui levinud need on ning millised on nende tehnilised omadused?https://www.delfi.ee/article.php?id=83288521