Kõige enam lisandub haiglaravi vajavaid patsiente Harjumaale. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht dr Urmas Sule sõnas, et Harjumaa kasvava haigestumise ja haiglaravi vajavate patsientide hulk on suur probleem, sest elanikke on palju ja rahvastikutihendus on suur, seega levib haigus kiiresti piirkonna sees ja jõuab sealt ka väljapoole.

Ta märkis, et Maardus on nakatumisnäit üks Euroopa suurimaid, kuid selline väike kogukond suudetakse ära ravida.

Sule rääkis, et koroonahaigeid paigutatakse ümber üle Eesti ümber. "Need haiglad, kelle piirkonnas on haigestumine madalam, aitavad Harjumaad," sõnas ta. Ta lisas, et Kuressaare haigla saab praegu lõviosa patsientidega hakkama, kuid intensiivravi vajavad viiakse mandrile. Samuti suunatakse Sule sõnul Ida-Viru keskhaigla patsiente Tartu ülikooli kliinikumi ning vajadusel ollakse valmis sama tegema Rakvere haigla patsientidega.

Sule lisas, et haiglaravi vajavate patsientide profiil on muutunud: langenud on kõige vanemate inimeste hulk haiglas, kasvanud aga 60-70-aastaste hulk. "Haiglaravi vajadus nooreneb," märkis Sule, lisades, et intensiivravil on palju 40-50-aastaseid.

Veel rangemad piirangud

Teadusnõukoda arutab täna olukorra üle omavahel. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et kui nakatumiskordaja R jääb üle ühe, siis ei jää valitsusel muud üle, kui vaadata, milliseid lisameetmed piirangutega seoses kehtestada. "Haiglaravi vajadus ületab meie võimekust."

Küsimusele, miks ei toimi Eesti sarnaselt Iisraelile, süstides võimalikult paljudesse inimestesse ühte vaktsiinidoosi, mis aitaks ära hoida raskemat haigestumist, vastas Kiik, et sellisel juhul ei vastuta enam ravimifirma kõrvalmõjude eest, sest on rikutud kasutusjuhendit.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4900 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1028 ehk 21 protsenti testide koguarvust. Haiglaravi vajab 40 patsienti rohkem kui eile. Suri üheksa koroonaviirusega nakatunud inimest.