BLOGI JA FOTOD | Mart Helme umbusaldamine kukkus riigikogus läbi. Küsimuste voor kiskus teravaks, opositsioon süüdistas Helmet valetamises

 (1024)
BLOGI JA FOTOD | Mart Helme umbusaldamine kukkus riigikogus läbi. Küsimuste voor kiskus teravaks, opositsioon süüdistas Helmet valetamises
Foto: Andres Putting

Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas andis täna riigikogu menetlusse siseminister Mart Helme umbusaldusavalduse. Hääletamine näitas, et see ei saanud siiski piisavalt toetust.

Valitsus otsustas täna sidevahendite teel peetud istungil taotleda riigikogu juhatuselt siseminister Mart Helme suhtes algatatud umbusaldusavalduse võimalikult kiiret arutamist ja palus umbusalduse avaldamise nõude arutamist riigikogu tänasel istungil.

Reformierakonna riigikogu fraktsioon lisas siseminister Mart Helme umbusaldusavalduse seletuskirja seadusrikkumise, mille siseminister koos rahandusministriga panid toime valimispäeval, kutsudes inimesi üles EKRE poolt hääletama.

“Umbusaldusdusavaldusel on praegu 45 allkirja — Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikute ning Raimond Kaljulaidi omad. Suhtleme endiselt ka koalitsiooni esindajatega, et ka sealt toetust juurde saada,” ütles Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas päeval.

Kallas märkis, et erakonna fraktsioon lisas umbusaldusavalduse teksti ka agitatsioonikeelu rikkumise. “Ministri vastu, kes seadustesse ja eetikasse nii hoolimatult suhtub ei saa Eesti riigil olla mingit usaldust ja tegelikult peaks ta ise tagasi astuma. Kuna Mart Helme seda aga ei tee, soovime talle umbusaldust avaldada,” lõpetas Kallas.

Hiljem selgus, et umbusaldamist toetas koguni 46 saadikut ehk üks enam kui 45 allkirja. Sellest siiski ei piisanud, vastu oli 53 saadikut.

Opositsioon asub siseminister Mart Helmet umbusaldusama
https://www.facebook.com/jaak.madison/posts/10214005255465053&width=500
Kuuldavasti läks Helme kohe pärast istungi lõppu ka Ladõnskaja-Kubitsaga pikemalt vestlema. 
Hääletuse statistikast selgub, et koalitsioonisaadikutest toetas Helme umbusaldamist Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Ta on ka varasemalt EKRE poliitika suhtes kriitiline olnud.
Umbusaldamist toetas 46 rahvasaadikut, vastu oli 53. Kaks saadikut puudus. 
Umbusaldushääletus kukkus läbi.
Nüüd läheb hääletamiseks.
Siiski mitte, Vilja Toomast esineb veel sõnavõtuga.
Peagi peaks Madison oma kõne lõpetama ja minema hääletamiseks
Madison toob jällegi Helme kaitseks juba siseministri enda varasemalt öeldu.
Ja nüüd peab oma kõne Jaak Madison
Kallas koputab Isamaa ja Keskerakonna saadikute südametunnistusele: kas selline inimene 2019. aastal sobib peaministri asetäitjaks. Kui te arvate, et sobib, siis loomulikult toetage Helmet ja hääletage vastu. Kui aga leiate, et ei taha sellist asja, palun toetage umbusaldusavaldust.
Nüüd peavad Ossinovski ja Kallas oma kõned
https://twitter.com/kajakallas/status/1135596510295592962?ref_src=twsrc%5Etfw
Helme: Tegelikult ju tore, sest opositsioon teeb oma tööd
Vassiljev: Kuidas sina kui kogenud poliitik, mis hinnangu sa annaksid tänasele parlamentaalsele meetodile, mis puudutab umbusalduse avaldamist. Oli see korralikult planeeritud ja läbiviidud?
Sõna valmistub võtma Viktor Vassiljev
Milling: Teis on suur hulk vene verd, kas kuulute ka "riskigruppi" Helme: Ilmselt kuulun
Nüüd on Katri Raik paar korda piirivalve muutuste kohta küsinud. Helme sõnul tuleb piiri kiirreageerijate arvu tõsta ja neid tuleb koolitada.
Mihkelson: Ütlesite, et venelased on riskigrupp. Kas olete täna samal seisukohal? Helme: Olen seisukohal, et kõik, kes on ohtlikud, vajavad põhjalikku kontrolli
Kaks küsimust veel ja siis peaks minema hääletamiseks
Randpere: Sa väidad, et Kuusiku vastu süüdistust ei ole. Kust sa tead seda?
Mihkelson: Luik ütles, et LePeni visiit Eestisse oli kahetsusväärne. Mida te talle ütleksite? Helme: LePen on kultuurine inimene ja endine välisminister on mõned asjad segi ajanud
Helme: Kui mina istuksin kukil prokuratuuril ja küsiksin andmeid, mis toimub selle menetlusega, siis ma oleksin kohe süüdi, et sekkun ja mõjutan. Sellepärast ma ei sekku ega mõjuta
Marina Kaljurand: Olete täna näidanud end jälle täiesti egakompetentse siseministrina. Kas ei tundu imelik, et Jüri Jaansoni küsimuse peale tsiteerite te Virumaa Teatajat ja piiriküsimusele vastates olete tsiteerinud Nelli Teatajat?
Kalle Palling küsib, miks peaministrit siin ei ole, kas tal on midagi paremat teha, näiteks Helme eest kuskil vabandada.
Mihhail Lotmann ütleb, et ta on lubanud umbusaldust mitte toetada, ent küsib siiski. Ta küsis põhimõtteliselt, kas Helme enda arvates sobib siseministriks oma retoorikaga. Helme ütles, et ta on raputaja ja sellist ministrist on vaja.
Allolevas galeriis on näha, kuidas arutelu käib ka saalist väljas.
https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=246421
Samal ajal käib häälekas arutelu saalist väljas.
Nüüd räägib Helme, kuidas talle meeldib puid lõhkuda.
Purga: miks te tõstate häält ja ei suuda rahulikult küsimustele vastata. Helme: Olin 14 aastat lektor ja harjusin ära, et räägin valju, selge hääle ja hea diktsiooniga.
Helme räägib aga, et eksimine ei ole valetamine
Keldo küsib, kuidas siseminister saab valetada peaministri kohta ja olla ebakompetentne, vihjates Helme öeldut, et uurimine ei ole kriminaalasi.
Helme: viimase paari kuu jooksul on käivitatud minu ja mu pere vastu poliitiline sopaloopimine
Helme ütles et uurimine ei ole kriminaalasi.
Ossinovski küsib, miks Ekre valimislubadusi ei täida. Helme ütles, et kuu ajaga ei jõuagi midagi.
Helmelt on juba kordi küsitud, miks ta Jüri Ratase kohta valetas. Helme süüdistab vastu: massvaletanud on ainult Reformierakond ja seda vähemalt 15 aastat
Helme sisuliselt ei vastanud
Madis Milling küsib, et kuidas on Helme arusaamad "süvariigist" nüüd, kui ta on minister
Helme: juu ma siis mäletan valesti
Simson: Ratas ei öelnud telefonivestluses Kuusiku abikaasaga sõnagi. Oli üksnes kuulaja
Jällegi tuuakse jutuks Marti Kuusiku küsimus, kus Helme ütleb, et süüdistused olid anonüümsed ja alusetud
Helmelt soovib praeguse seisuga veel küsimusi esitada vähemalt 16 korral. Hääletuseni läheb veel kõvasti aega.
Helme sõnul oli peaminister läbi valjuhääldi suhtluses Kuusiku abikaasaga
Helmelt uuritakse nüüd ka, miks ta taganes piirivalve lubadusest ja lubadusest mitte teha koostööd Keskerakonnaga, kui neil on leping Ühtse Venemaaga.ammendavat vastust Helme ei andnud
Helme tunnistab valimisagitatsiooni keelu rikkumist, kuid väidab, et ei mõelnud sellele, et asi pühapäeval eetrisse läheb
ERRi korrespondendi kohta jätkab Helme halbade sõnadega. Helme on jätkuvalt seda meelt, et ajakirjanik on Eestile Trumpi tegemistest vale mulje jätnud
Helme toob mälust veel enda kaitseks Jürgen Ligi väljaütlemised naiste suunas
Eesti maine kahjustamise kohta: mustavat infot lääne meediasse on saadetud Eestist
Mart Helme ütles Kuusiku juhtumit kommenteerides, et süüdistus on kokku kukkunud ja kehtib süütuse presumptsioon.
Helme ütles, et kogu umbusalduse tekst on nagu üks halb kirjand, mis peaks olema suunatud hoopis reformierakonna suunas
Helme kaitsekõne
Jutuks on mõistagi kõik juba varem avaldatud põhjused, miks nende arvates Mart Helme ametisse ei sobi.
Nüüd võetakse umbusaldust puudutav päevakorrapumnkt. Kaja Kallas alustab kõnega.
Vaheaeg 20 minutit.
Reformierakonna eelnõu lükati tagasi.
Ligi räägib nüüd reformi eelnõust, öeldes, et piirikaubanduse lõpetamine pole ainus eesmärk, vaid ka tarbimist vähendada
Lugemine lõpetati. Aivar Kokk teeb ülevaate eelnõust
Sõerd ütleb, et meie maksumaksja raha Lätile on oluline teema
Raimond Kaljulaid küsib, kui oluline aktsiisiküsimus ikkagi Eesti kaoks on
Küsimused puudutavad paljuski kahe eelnõu erinevusi.
Kaks küsimust veel.
Ligi mainib, et oravate eelnõu põhiline sisu on see, et liiga kõrge aktsiis tähendab ka suuremat tarbimist.
Sõerdile on kavas veel vähemalt viis küsimust
Ernits küsis Sõerdilt, mis on optimaalne õlle hinnaelastsus. Sõerd: tohutu tarbijaskonnaga on võimalik marginaali alla viia.
Kõnepulti saabus reformierakondlane Aivar Sõerd, kes kannab ette Reformierakonna eelnõu, millega soovitakse samuti alkoholiaktsiisi langetada. Sõerd rõhutas, et vastust sellele, kuidas koalitsiooni eelnõu puhul jõuti väljapakutud 25protsendilise määrani, vastust saadud ei ole. Sõerd märkis, et Reformierakonna eelnõu puhul on võetud aluseks KPMG analüüs. Selle analüüsi käigus tehti Sõerdi sõnutsi uuring ja sellega küsitleti kõigepealt tarbijaid. Küsiti, mis tooteid osteti ja mis oleks ostuhuvi kaotamiseks vajalik. Samuti uuriti jaemüüjatelt, kas nad oleksid nõus piirikaubanduse vähendamiseks marginaali vähendama.
Istungit juhtinud Henn Põlluaas kuulutas eelnõu lugemise lõpetatuks. Muudatusettepanekuid saab esitada viienda juunini.
Põlluaas teatas, et siseminister Mart Helme umbusaldamine lisatakse viimase punktina tänasesse päevakorda, kuna valitsus soovib selle kiiret arutamist.
Lauri sõnul on hind oluline, aga mitte kõige olulisem. Kui vaadata ajalukku, siis kunagi paljudes riikides kehtestatud kuiva seaduse tulemus oli katastroofiline. 2017. aasta aktsiisidega pingutati Lauri sõnul üle ja viga ei korrigeeritud piisavalt kiiresti. Aktsiisid peaksid Lauri sõnul tõusma veidi enam kui palgad, et see muutuks vaikselt suhteliselt tarbijale kallimaks. Ta märkis, et alati pole seda tehtud ja nüüd pingutati üle. Lauri rõhutas, et Reformierakond ei saanud vastust, millel põhineb otsust kärpida alkoholiaktsiisi 25 protsenti. Viina hind viiakse Lauri sõnutsi Lätiga samale tasemele. "Viina hinna vahe peaks olema üks euro, et piirikaubandus väheneks. Minu küsimus on, miks me nii palju alandame. Me kaotame tulusid riigieelarvesse. Ma tuletan meelde, et riigieelarve seis ei ole mitte särav. Õllekohvrile jääb vahe suuremaks, kui on see soovitatav kaks eurot, mis tähendab, et Tallinnast ei minda ostma, aga Lõuna-Eestist jäädakse käima," selgitas Lauri ja lisas, et vastust, miks nii tehti, pole saadud. "Vastust me kuulsime - see oli poliitiline valik. Ehk lihtsalt otsustati, aga miks ja milleks, seda ei arutatud."
Kõnepulti astunud reformierakondlane Maris Lauri märkis, et kui koalitsioon soovib saada oma eelnõule toetust, siis tuleks teha selgeks eelnõu eesmärgid ja vastata küsimustele.
Endine kultuuriminister Indrek Saar (SDE) uuris Kokalt, kas on arutatud ka seda, et kultuur ja sport ei peaks pihta saama selle seaduseelnõu tulemusena. "Aga kas te ütleksite ka, et mida te siis prognoosite, et kui palju võib kultuurkapitalil tulu saamata jääda ja mida te siis teeksite? Kas te olete valmis avama kultuurkapitali seaduse ja/või tõstma hasartmängumaksu või tubakaaktsiisi selle jaoks, et kompenseerida alkoholiaktsiisist laekumata jäävaid summasid?" küsis Saar. Kokk lubas, et seisab selle eest, et võimalik miinus kultuurkapitali eelarves kaetakse. "Kui sulle aus vastus anda, siis kui siin eelnõu järgi on järgmisel aastal ette nähtud miinus, siis mina seda ei usu, et see miinus tuleb. Kui see seadus kehtima hakkaks uuest aastast, siis, jah, kui miinus tekib, tekib see miinus selle järgneva kuue kuu jooksul. Kui tekib see olukord, nagu sa ütled, siis see miljon, kaks või kolm, see leitakse. Ja ma tõesti seisan ka selle eest, et sport ja kultuur ei peaks selle koha pealt kannatama. Kuigi see on alati narr, et alkoholi tarbimise eest toetame ühte, teist või kolmandat, aga täna on selline süsteem riigis meil püsti pandud ja selge, et kultuur ja sport on oluline ka tervise poole pealt. Inimesed liigutavad ennast."
Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut rääkis, et koalitsiooni seletuskirjas on märgitud, et negatiivsed mõjud saadakse kindlasti kätte. "Seletuskiri ütleb, et mõju majandusele tervikuna ei ole oluline, langeb aktsiisitulu ja odav alkohol on kättesaadavam. Positiivse mõju puhul seletuskiri ütleb, et positiivne mõju võib avalduda selles, et piirikaubandus väheneb. Ma saan aru, et positiivse poole osas seletuskiri on selline skeptiline, sest novembris on Reformierakonna fraktsiooni algatatud eelnõule vastuseks Toomas Tõniste öelnud kindlas kõneviisis, et Reformierakonna eelnõu, millega aktsiisi alandatakse 2017. aasta veebruarikuu tasemele, ei mõjutaks oluliselt piirkaubandust, aga vähendaks riigieelarve tulusid ja seega valitsus seda ei toetanud. Miks me teeme sellist asja, mille puhul me negatiivse mõju saame kindlasti kätte, positiivse küsimärgiga? Eelmine rahandusminister on hinnanud, et ei, tegelikult ka positiivset mõju ei tule, piirikaubandus ei vähene, aga riigieelarve tulud vähenevad." Kokk ütles, riigikogu saalis saavad kõik aru, et piirikaubandus toimub, ja selliseid ülepiirilisi olukordi nauditi pikalt, kui soomlased käisid Eestis alkoholi ostmas. "Täna on algatatud kokku nelja riigikogu fraktsiooni poolt erinevad eelnõud, millega on võimalus piirikaubandusele piir panna. Keegi täna ei küsi mu käest, kas ma usun, et tänu sellele alkoholiaktsiisile piirikaubandus täiesti kaob. Ma võin julgelt öelda, et ma siinsamas saalis selle aasta jaanuarikuus esitasin umbes samasuguse eelnõu, mis oli 5% kõrgem kui Läti selle aasta 1. märtsist tõusev aktsiis. See on üks võimalus sellele piirikaubandusele hakata piiri panema, aga kindlasti on täna... Ma olen seda lugu rääkinud, et kui kaks aastat tagasi seda arutati, siis ma joonistasin ühe pildi, kus ma näitasin mõnele siin saalis istuvale poliitikule, et sel hetkel oli üks mets, kus oli ka nähtav siht, kus käidi n-ö Lätis, aga seoses sellega, et me need aktsiisid üles tõstsime, tegime me tegelikult neljarealise tee. Ja selle läbikaevamine ei ole sama lihtne kui kunagi Ameerikas 60-ndatel aastatel linnapea laskis suure maantee läbi lõigata, et kaks kilomeetrit kõrval linnast kõik autod läbi sõidaks, ja said oma linna korda. See ei ole see. Kindlasti on olukord täna keerulisem. Aga ma kindlasti usun ka seda, et aktsiisi langetamine lõpuks järgmisel aastal samal ajal, kui me siin oleme, näeme selgelt, kas sellel on plussid või miinused. Suure tõenäosusega on plussid suuremad kui täna arvatavad miinused."
Sotsiaaldemokraat Helmen Kütt küsis, kas rahanduskomisjon on viinud eelnõu ka sotsiaalkomisjoni, et arutada, milline mõju on muudatustel rahva tervisele. "Meie sellenädalases tööplaanis seda kahjuks ei olnud. Või sa ei pea seda üldse vajalikuks, sest sel nagu ei ole absoluutselt kokkupuudet sotsiaal- ja tervishoiuküsimustega. Ma lihtsalt ei usu, et sina nii arvad." Kokk vastas, et homsele kohtumisele on kutsutud ka sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi esindajad. Kuid pakkus sotsiaalkomisjoni aseesimehele Kütile võimalust, et sotsiaalkomisjoni liikmed saavad osaleda lähipäevil rahanduskomisjoni istungil.
Eelnõud asus kaitsma kõnepulti astunud rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa). Kokk kinntas, et homseks on rahanduskomisjoni kutsutud kõik osapooled, et arutada, milline võiks olla aktsiisi protsent ja selle mõju.
Hanno Pevkur (Reformierakond) sõnas, et Pohlak on korduvalt võtnud positsiooni, et lühike vastus on hea vastus ja ta põhimõtteliselt sisu ei ava ega sisu üle ei vasta. "Ma annan teile ühe korra veel siiski võimaluse. Te räägite kogu aeg poliitilisest kokkuleppest, aga rääkige meile siis, et kuidas see poliitiline kokkulepe sündis. Viin on nüüd proportsionaalselt odavam kui lahja alkohol. Ja samamoodi see, et nii Jüri Ratas kui Sven Sester pidid oma kunagisest põhimõttest aktsiisi märkimisväärselt tõsta, taganema. Ja kas teie või ma ei tea, kelle ettepanek see siis oli, et see nüüd 25 peale kokku jõuti. Rääkige, ma annan võimaluse praegu rääkida, kuidas see poliitiline kokkulepe sündis, kui te ei taha analüüsidele tugineda." Pohlak: "Ma lihtsalt ütlen vastuseks, et kui üks kaubagrupp täiesti ära nullida, kange alkoholi ja viina järgi minek Lätti ... Ja Eestis on tegelikult ju lähiajal algamas ka kaubanduskettide vahel jaekaubanduses kui Lidl tuleb, hinnasõda, mis tõenäoliselt tõmbab ka toidukaupade hinnad alla Eestis, siis ainult kahe kohvri või kohvri õlle järgi sõita sinna Lätti ei ole enam mõistlik."
Toomas Kivimägi märkis, et aktsiisilangetamise puhul on tegemist sammuga õiges suunas, aga vale jalaga. "N-ö kainet analüüsi ja mõistust on väheks jäänud, see on asendatud poliitilise kokkuleppega. Seepärast ma juhin siiralt tähelepanu ka järgmisele riigikogu menetluses olevale eelnõule, mis on selgelt põhjendatum, selgelt rohkem analüüsitud. Poliitiline kokkulepe on tõesti saanud juba n-ö väljatöötamiskavatsuse sünonüümiks, mis minu arvates ei tohiks ega peaks niimoodi olema. Aga minu küsimus on ka selle kohta. Tahan teie käest saada kinnitust, kas te olete minuga päri, et alkoholi piirikaubandus sai hoo sisse 2017., mitte 2015. ega 2016. aastal? Ei oleks lihtsam vastata, siis ütlen veel kord: 2016 oli piirikaubanduse osakaal 6%, aastal 2017 oli piirikaubanduse osakaal 27%." Pohlak ütles, et tema vaatab seda asja ikkagi tervikpildina. "Algas kõik kütusest ja muu tuli sinna juurde. Kütusega loodi eeldus selleks, et kui on vaja Lätti minna kauba järgi, siis parem on käia seal kahe-kolme kauba järgi. Mina arvan ikkagi, et see sai alguse koos kütuseaktsiisi tõstmisega."
Vilja Toomast ütles, et sotsiaaldemokraatide eestvedamisel vastuvõetud alkoholipoliitika põhisuundades, mis kehtivad ka praegu, sätestatakse ühe meetmena ka alkoholi hinnapoliitika. "Ehk lihtsalt öeldes, mida kallim alkohol, seda vähem tarbitakse. Ja seda parem ka tervis siit tulenevalt. Kui kange alkohol on odav, siis on ju märksa odavam ja lihtsam sellest ennast purju juua. Minu küsimus ongi, et kas te olete loobunud alkoholipoliitika sellest ühest väga olulisest meetmest?" Pohlak vastas, et tegelikult ei ole tarbimine vähenenud läbi aktsiisitõusude, et hinnaga ei ole võimalik selliste kaupade puhul üldjuhul tarbimist reguleerida. "Siin on muud meetmed ikkagi, mida on Eestis väga häid."
Reformierakondlane Toomas Kivimägi märkis, et koalitsioon ei saa lahti sellest, et otsitakse süüdlast kuskilt mujalt. "Nimelt eelnõu seletuskirjas on kirjutatud, et alkoholi piirikaubandus hoogustus 2015. aastal. Mul on väga täpsed numbrid, et aastal 2016 oli alkoholi piirikaubanduse osakaal 6%. Ja ühe aastaga nende otsuste mõjul, millele Jürgen Ligi vihjas, tõusis alkoholi piirikaubandus 27%-ni. Ühe aastaga! Mitte 2015. aastal ega ka 2016-ndal, vaid 2017. aastal tegi see selle hüppe. Minu küsimus on järgmine. Te viitate, et selle eelnõu eesmärk on piirikaubanduse ohjeldamine. Samas kaudsete mõjudena näete mõju ka inimese tervisele. Mida see inimese tervisele tähendab? Kas see mõjub inimese tervisele hästi või pigem on see problemaatiline?" küsis Kivimägi. Pohlak märkis, et alkoholi kohta saame igal juhul öelda, et ta mõjub inimese tervisele halvasti, ükskõik mis kontekstis sellest räägitakse. "Mis tervisekäitumist puudutab, ilmselt tuleb ka sotsiaaldemokraatide poolt selle kohta küsimusi, aga mina ei märganud küll, et see aktsiisitõus oleks kuidagi aidanud Eestis joomist vähendada."
Jürgen Ligi ei nõustunud, et juba Reformierakonna ajal oleks alanud aktsiisiralli. "Ärge seda plära ajage, et piirikaubanduse pani plahvatama Reformierakond. See on kasvanud 4%-lt 25-le, ametlike andmete põhjal. Ja tema vallandaja on uuringute järgi olnud lahja alkoholi aastalõputõus. Palun olge selles mõttes viisakas! Aga ma küsisin nüüd ju uuringute kohta. Te ütlesite, et teie aluseks on siis KPMG uuring. Ei ole. See oli Martin Helme seisukohtade aluseks, mis sarnanevad Reformierakonna seisukohtadele. Ja on väga sümptomaatiline, et te hakkasite rääkima Liviko maksudest. See on väga huvitav, et enne kirjutas ju Liviko alkoholitootjate nimel topeltkiituse valitsusele. Nüüd te tulete sama jutuga siia. Ma siiski küsin uuesti. Millistele uuringutele toetudes te jätate viina nii palju odavamaks kui lahja alkoholi? Siim Pohlak märkis, et oleks võinud ka Liviko nime ka nimetamata jätta ja öelda lihtsalt, et üks kange alkoholi tootja. #Ja teiseks, kindlasti ma ei aja siit puldist plära."
Reformierakonna fraktsiooni liige Liina Kersna uuris, miks ei ole eelnõus veini aktsiisi muudetud. Siim Pohlaku sõnul ei ole veini osakaal piirikaubanduses märkimisväärne ning seetõttu pole aktsiisi muutmine ka põhjendatud.
Valitsus taotleb siseministri umbusaldusavalduse kiiret arutamistValitsus otsustas täna sidevahendite teel peetud istungil taotleda riigikogu juhatuselt siseminister Mart Helme suhtes algatatud umbusaldusavalduse võimalikult kiiret arutamist.Valitsus palub umbusalduse avaldamise nõude arutamist riigikogu tänasel istungil.Umbusaldusavalduse eelnõu algatasid täna 43 opositsioonisaadikut.
Siim Pohlak on reformierakondlaste küsimustelaviini all. Taavi Rõivas märkis, et nii palju ebaõnnestumisi, nagu 2017. aastal aktsiisipoliitikas tehti, Eesti maksunduse ajalugu varasemast ei tunne. "Ja loodetavasti õnnestub sarnaseid ämbreid ka tulevikus vältida. Sarnaselt Jürgen Ligiga ka mina leian, et see on igal juhul samm õiges suunas. Esiteks, küllap see väärib päris palju mehisust nii Sven Sesterilt, kes oli 2017 tõusu ajal rahandusminister, kui ka Jüri Rataselt, kes oli siis peaminister, et tunnistada: jah, läks valesti. Ja siinkohal ma täiesti siiralt tunnustan. Ütlen, et tulebki osata vigasid ka tunnistada, kui vigasid tehakse. Aga mu küsimus on sarnane eelkõnelejatele. Mis loogika järgi peaks viin Eestis tulevikus maksma vähem kui Lätis?" Siim Pohlak: Tunnustan kõigepealt ka Reformierakonda. Tegelikult selle aktsiisiralli algatasite ju kunagi teie, selles mõttes suure poliitiku tunnus, et olete ka tulnud kaasa vähemalt selle alkoholiaktsiisi langetusega. Aga ma ütlesin juba, et selline oli poliitiline kokkulepe ja selline see eelnõu täna on. Loomulikult te võite ju teha ka oma parandusettepanekuid sinna, seda keegi ei saa keelata."
Reformierakondlane Aivar Sõerd uuris alkoholiaktsiisi langetamise eelnõu ettekandjalt Siim Pohlakult (EKRE), et miks langetatakse alkoholiaktsiis Lätiga samale tasemele, kuigi uuringud näitavad, et kui tahame piirikaubandusest lahti saata, siis me ei pea aktsiisi taset naabriga samale tasemele langetama, vaid piisab ka pisut kõrgemast aktsiisist. Sõerdi sõnul kaotame maksutulu ja lisaks mängib on oluline ka tervise aspekt. Siim Pohlak vastas, et arutelu oli pikk ja selline sai kompromiss. Lisaks soovitakse Pohlaku sõnul ka Soome inimesi siia tuua.
Reformierakondlane Jürgen Ligi ütles, et koalitsiooni eelnõu ei lähe mitte lahja alkoholi aktsiisi tõstmisega tehtud viga parandama, vaid põlistama madalamal tasemel, et soodsam on osta viina kui õlut. "Te ise ka tunnistate, et viina piirikaubandus kaob – võin lisada, et viin muutub ka Lätist odavamaks –, aga õllel jääb alles. Mis analüüse te seejuures kasutasite, kui te sellise mitte vigade paranduse tegite?" küsis Ligi. Pohlak Ligiga ei nõustunud. "Kange alkoholi puhul ka tooksin Liviko näite. 2016. aastal tasusid Liviko grupi ettevõtted Eesti riigieelarvesse 54 miljoni eest aktsiisi, aga aasta hiljem, kui läks kange alkoholi aktsiisi ralli käima, oli tegelikult sellest järel ainult 35 miljonit. Nii et mina ikkagi ütlen, et ka selle kange alkoholi puhul on olulise küsimusega tegemist. Ja kui küsite, et mis oli analüüsiks, siis üks nendest oli näiteks 2018. aasta oktoobris valminud maksumaksjate liitu tellimusel ja KPMG poolt koostatud analüüs."
Alustati Keskerakonna fraktsiooni, EKRE fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu arutamist. Sellega plaanitakse muuta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada 25 protsenti õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid piirikaubanduse ohjamise eesmärgil. Eelnõu ettekandja Siim Pohlak (EKRE) märkis, et arvutuste tegemisel on eeldatud, et muu alkoholi Läti piirikaubandus väheneb ligi 80 protsenti ning õllel ligikaudu 45 protsenti. Samas põhjapiiri müük kasvab muul alkoholil 35 protsenti ja õllel 20 protsenti.
Riigikogus on kohal 97 saadikut ja puudub neli saadikut. Päevakord kinnitati ilma Helme umbusaldusavaldust päevakorda lisamata. Siiski on võimalik umbusaldusavaldus tänasesse päevakorda võtta, kui valitsus seda palub ja istungi juhataja selle vastu võtab.
Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas andis 45 riigikogu liikme nimel umbusaldusavalduse siseminister Mart Helme suhtes. "Mart Helme on jõudnud teha kahju Eesti riigi mainele, oma alluvuses olevate ametkondade mainele. Ta ei saa aru oma vastutusest," märkis Kallas ja lisas, et Helme on verbaalselt rünnanud ja alavääristanud naisi, ajakirjanikke ja õigusriigi põhimõtteid.
Jevgeni Ossinovski: teaduse rahastamise ühe protsendi nõue tuleb kirjutada seadusesseSotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski esitas täna riigikogule seaduseelnõu, mis sätestab, et riigieelarvest tuleb teadus-ja arendustegevusele eraldada üks protsent SKPst.Teadus-ja arendustegevuse korraldamise seaduse täiendus näeb ette, et kooskõlas teadusleppega jõuab rahastamine sellele tasemele kolme aasta jooksul ehk aastaks 2022.„Teadus on tulevikuinvesteering. Selleks, et olla homme targem ja edukam ühiskond, peame teadusesse investeerima täna. Meil oli kõigil hea meel, kui eelmise aasta lõpul jõudsime erakondadega koos teadusleppeni, mis ütles selgelt, et sel kevadel leitakse vahendid, et tõsta teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastus ühe protsendini SKPst ning hoitakse investeeringud vähemalt sel tasemel kaitsekuludega sarnase kokkuleppena,“ selgitas Ossinovski. „Nüüd on valitsus ühepoolselt leppest taganenud ning eelistanud lühiajalist populismi strateegilistele tulevikuotsustele. Kui valitsus ei ole võimeline sõna pidama, peame olukorda sekkuma seaduse tasemel.“Ühe protsendi nõude seadusesse kirjutamine toetab Ossinovski sõnul teadusasutuste stabiilset arengut, tagab teadlaskonnale suurema kindlustunde ning soodustab tervikuna ühiskonna laiapõhjalist arengut ja ettevõtluse suuremat lisandväärtust.2018. aasta detsembris sõlmisid erakondade esimehed koos teadlaste ning tööandjate esindajatega Kadriorus rahvusliku kokkuleppe, et kolme aastaga tuleb jõuda selleni, et riik „toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist protsendini SKPst ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel.“
Riigikogu täiskogu istung algas leinaseisakuga eile ootamatult lahkunud Mart Nuti auks.
Lisaks umbusaldusavalduse üleandmisele on päevakorras nelja eelnõu esimene lugemineEsiteks: keskkonnakomisjoni esitatud riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu, mis näeb ette nimetada nõukogu liikmeteks riigikogu liikmed Mihhail Korb ja Andres Metsoja.Teiseks: valitsuse algatatud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu.Kolmandaks: Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, et vähendada 25 protsenti õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid piirikaubanduse ohjamise eesmärgil. Seletuskirjas märgitakse, alkoholi aktsiisimäärade langetamise eesmärk on anda võimalus ettevõtjatele vähendada alkoholi hindasid aktsiisimäära vähendamise arvelt, et ohjata 2015. aastast hoogustunud alkoholi piirikaubandust Läti suunalt. Alkoholi odavnemise tulemusena võivad väheneda alkoholi Lätist soetamise kogused ja kasvada Eestist, sh põhjapiiril, ostetud alkoholi kogused.Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on riigieelarve tulude kiireloomulise küsimusega. Valitsuse 23. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis aastateks 2019-2023 nähakse ette aktsiisimäärade vähendamine maksutulude Eestisse toomise eesmärgil.Neljanda eelnõuna on Eesti Reformierakonna fraktsioon esitanud samuti alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette alandada alkoholi aktsiisimäärasid, et vähendada kõrgete aktsiisimäärade tõttu väga suureks paisunud piirikaubandust.Seletuskirjas märgitakse, et kuna kehtivad aktsiisimäärad on ületanud määrade kriitilise punkti ning lokkab piirikaubandus, siis alkoholiaktsiisi aktsiisimäärade alandamine peatab piirikaubanduse ja taastub maksude laekumine riigieelarvesse. Aktsiisimäärade langetamise positiivne mõju riigieelarvele on pikas perspektiivis üle 100 mln, aga arvestades käitumisharjumuste muutmise ajalist nihet on esimesel aastal positiivne mõju eelarvele väiksem, hinnanguliselt 50 mln.
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas annab siseminister Mart Helme umbusaldusavalduse riigikogu menetlusse täna kell 15 algava istungi alguses.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raimond-kaljulaid-mart-helme-on-umbusaldamise-kuhjaga-ara-teeninud?id=86226467
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformarid-umbusaldavad-mart-helmet-ta-alavaaristab-naisi-ahvardab-ajakirjanikke-ja-ohustab-eesti-julgolekut?id=86274801
Siseminister Mart Helme umbusaldusavaldusele on alla kirjutanud 45 saadikut. Et umbusaldusavaldus läbi läheks, on vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält. Seega pole kuigi tõenäoline, et umbusaldusavaldus läbi läheks. See tähendaks ka koalitsioonisaadikute hääli, mis omakorda tähendaks suure tõenäosusega kogu valitsuse lagunemist. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/helme-umbusaldusavaldusega-on-liitnud-koik-valitsuskoalitsiooni-mittekuuluvad-saadikud?id=86411061
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-hinnangul-rikkusid-helmed-agitatsioonikeelu-kaalutakse-vaarteomenetluse-alustamist?id=86327867
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/err-moistis-hukka-mart-helme-runnaku-valiskorrespondendi-vastu?id=86211783
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-helme-riigikogu-infotunnis-olen-varvikas-isiksus-ja-alfaisane?id=86213501
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/blogi-ja-video-mart-helme-valitsuse-pressikonverentsil-president-kaitus-nagu-emotsionaalselt-uleskoetud-naine?id=86087719