BLOGI ja FOTOD | Erakondade esimehed pidasid Arvamusfestivalil ilma nurkadeta debati

 (481)

Arvamusfestivalile pani punkti parlamendierakondade esimeeste debatt. Arutleti perevägivalla, kliima ja tuleviku Eesti üle, kuid esimehed ei jäänud eri seisukohtadele pea milleski.

Kaks päeva kestnud Arvamusfestival sai täna Paides lõpu, kui viimases debatis esinesid riigikokku kuuluvate erakondade esimehed. Laval olid valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade esimehed Jüri Ratas, Mart Helme ja Helir-Valdor Seeder ning opositsiooni esindas sotsiaaldemokraatliku partei esimees Indrek Saar. Puhkusel viibiv Kaja Kallas ei sõitnud Paidesse arutelule osalema ning kuna formaat oli rangelt erakondade esimeeste keskne, jäigi Reformierakonnal esindaja välja panemata.

Paljuski ilmselt seetõttu, aga valitud aruteluteemadest lähtuvalt, kujunes debatt pigem turvaliseks ja igavaks, kus maailmavaatest lähtuvad erinevused välja ei joonistunud. Nii opositsioon kui koalitsioon jäid ühele meelele selles, et perevägivald on taunitav ning ka selles, et kliimamuutustega tuleb tegeleda. Tulevikust rääkimisele pühendati arutelul väga vähe aega ning seepärast jäi see teemakäsitlus ka pinnapealseks.

Perevägivallast rääkidest tõdes EKRE esimees Mart Helme, et Eestis tuleb lõpetada "kui lööb, siis armastab" suhtumise varjatud heakskiitmine ning ühiskond on küpsenud piisavalt, et seda mitte tolereerida. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas lisas, et olemasolev statistika kindlasti ei näita lähisuhtevägivalla tõelist mastaapi ning oluline probleem on ka see, et ohvrid ei julge sotsiaalse- ning majandusliku vähekindlustatuse tõttu oma ebatervet suhet lõpetada.

Vaesusest Eestis rääkides arutleti võimaluse üle võtta riigina laenu sotsiaalsete toetuste andmiseks, et parandada vaesusriskis elavate inimeste olukorda, kuid paneelis osalejad tõdesid ühiselt, et jooksvate kulude katteks pole laenu võtmine õige.

Kliimaküsimuste üle arutledes võeti teemaks põlevkivienergia tootmine Eestis ning sellega kaasnevad komplekssed sotsiaalmajanduslikud probleemid, mis nõuavad läbimõeldud lähenemist. Ühtlasi räägiti globaalsetest kliimapoliitika mõjudest, kus tõdeti, et Eesti ja ka Euroopa Liit laiemalt on suurte muutuste tegemiseks liialt väiksed tegijad ning muutus oleks vaja esile kutsuda miljardite inimeste käitumisharjumustes.

Kliimaplokis oli ka debati huvitavaim moment, kui sotside esimees Indrek Saar võttis teemaks keskkonnaminister Rene Koka seisukohad, et kliimamuutused ei ole inimtekkelised. "Mina kaitsen oma valitsuse liiget. Mul pole olnud tunnetust, et minister ütleks, et need pole teemad, millega pole vaja tegeleda. Vastupidi, ta on tegelenud nendega väga tõsiselt," kaitses Ratas Kokka.

Tulevikuühiskonadest rääkides arvasid kõik debatis osalenud poliitikud, et 150 aasta pärast on rahvusriigid endiselt alles. Kõige huvitavama sõnavõtu tegi Mart Helme, kes uskus samuti rahvusriikide säilimisse, kuid avaldas muret demokraatia säilimise üle tingimustes, kus tehnoloogia arengud annavad üha enam võimu andmeid omavatele Suurtele Vendadele, kes inimvabadusi seeläbi piirama võivad hakata.

Loe kõike debatis räägitut allpool olevast blogist.

Arvamusfestivali erakondade esimeeste debatt
Debatt on lõppenud. 
Seeder: "Kui mitte 150 aasta pärast, siis 500 aasta pärast me oleme kõik surematud, meditsiin areneb nii kiiresti. Kui ka ühel hetkel on võimalik ka aju välja vahetada, nagu praegu teisi organeid saab vahetada, siis see inimene muutub robotiks."
Ratas: "Usun, et 150 aasta pärast on veel suurem ressursside defitsiit kui täna. Loodan, et rahu printsiip on levinud maailmas kaugemale. Näeme, et keskmine eluiga ja tervelt elatud eluaastad tõusevad,l just tänu tehnoloogia arengule meditsiinis. Loodan väga, et pendelränne maa- ja linnaelu keskkonna vahel hakkab taasi pöörduma ja hakkab tänu tehnoloogiale tagasi pöörduma maakeskkonna kasuks. Eesti kohta ma usun, et 150 aasta pärast näeme jätkuvalt kasvava rahvaarvuga riiki."
Helme: "Vaadates ajaloolasena esmalt 150 aastat minevikku ja kuidas on maailm muutunud, siis on tohutu rajud muutunud. Impeeriumite keskne maailm on asendunud rahvusriikide keskse maailmaga. Need on väga intrigeerivad küsimused. Kas rahvusriigid on alles? Kindlasti on alles. Rahvusriigid ei kao, aga ma olen pessimistlik demokraatia suhtes. Ma sõitsin siia Pariisi külast Lääne-Virumaalt ja panime GPS-i peale ning mida me näeme? Me näeme, kus on politsei, kus on liiklusõnnetus, kus me sõidame ja kui kiiresti. Suur Vend näeb meie kohta kõike. Kui te arvate, et see Suur Vend ei arene edasi ja ta ei võta demokraatiat enda kontrolli alla, siis te eksite. See nõuab koordineeritud masside vastupanu. Ma ei näe seda. Inimesed ostetakse ära, lollitatakse ära. Seepärast ma olen demokraatia osas 150 aasta tulevikus skeptiline."
Seeder: "Tulevikust rääkimine ei ole arvamusfestivali teema, vaid ennustusfestivali teema, kui rääkida 150-200 aasta kaugusest ajast. Üleüldine rahvusvahelistumine tasakaalustub rahvusriikide olemasoluga ja ühiskond omab mingit tasakaalu, inimesed vajavad individuaalset identiteeditunnet. Usun, et inimese igapäevaelu mõjutab kõige rohkem tehnoloogia muutumine. Mõeldes, mida on 5-6 aasta jooksul teinud sotsiaalmeedia ühiskondadega - ühest küljest ühendanud, aga teisalt lõhestanud, siis on need asjad, mida ma ette ei kujuta."
Saar: "Ma usun, et 150 aasta pärast on rahvusriigid olemas. Mida rohkem maailm muutub, on meil vaja seda kogukonnatunnet, midagi mis on oma. Selle eeldus on see, et äärmuspopulistlikud tendentsid ei viiks sinnamaani, et igasugune demokraatia hakkaks taandarenema. Demokraatia peab säilima, muidu ei säili rahvusriik."
Kolmanda teemana räägitakse tuleviku ühiskonnakorraldusest. 
Küsimus publikust Jüri Ratasele: "Kas vastab tõele, et teatud Eesti ärimehed maksavad Keskerakonna võlad, juhul, kui koalitsioonis püsivad konservatiivsed jõud. Kui see pole nii, siis millega põhjendate konservatiivide valitsuses  hoidmist?Ratas: "Esimesele küsimusele on vastus ei. Ja teine pool: põhjus on see, et need erakonnad suutsid poliitilisel tasandil kokku leppida, kuidas Eesti elu edasi viia."
Seeder: "Keskkonnapoliitika on piire ületav teema, aga see ei tähenda, et Eesti ei peaks rakendama siseriiklikke otsuseid, arvestades kohalikke arenguid. Eestis on selgelt transport ja energeetika suured teemad, millega tuleb tegeleda. Transpordi elektrifitserimine on õige suund. Põlevkivienergia puhul on Põxit vältimatu, aga see ei saa olla üleöö, sest sellel suured sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Aga toon näite põllumajandusest, et näidata, kui valusad võivad need otsused olla. Eesti riigi taasiseseisvumise hetkel olid 120 000 inimest põllumajanduses hõivatud. Praegu on see u 20 000. Kadunud on 100 000 töökohta, mis on olnud valus protsess, aga see on olnud hajutatud ja me oleme selle ära talunud. Ma kuulan liialt vähe, et räägitaks põllumaast, mis on palju teravam probleem kui metsandus ja metsamaa kadumine. Isegi, kui metsa raiutakse liialt palju, ma ei vähenda seda probleemi, siis metsamaa on seadusega kaitstud ja 100 aasta pärast on seal taas mets. Aga Eestis ükski seadus ei kaitse viljakat põllumajandusmaad. Näiteks Viimsis oli üle 6000 hektari põllumajandusmaad, aga nüüd on umbes sada hektarit."
Saar: "Loodan, et valitsus tõesti hindab süsinikneutraalsuse leppe hinda ja arvutab ka seda, et mis on selle hind, kui me seda ei tee."
Helme: "Siin on kaudsete ja otseste süüdistuste rahe tabanud EKRE-t ja peaministrit. Peaminister on tegutsenud vastutustundlikult. Ta ei tormanud uisapäisa [kliimaneutraalsuse leppe] poole, vaid võttis aega analüüsimiseks, mis see kõik Eesti jaoks tähendab ja meile maksma läheb. Küsimus on selles, et millest on kõik valmis loobuma, et kui me kõik kulutused võtame ülepeakaela kanda, siis millestki tuleb loobuda. Sama ütlesid ka Višegradi riigid, kes ütlesid, et nende majandus ei pea selliste piirangutega välja. Aga see pole nii, et Eestis on tõmmatud kliimateemadele rasvane kriips peale. See pole nii. Globaalses plaanis on teadlaste jutt murettekitav, seda keegi ei eita. Aga kui küsimus on selles, et planeedil Maa on 7,5 miljardit inimest ja isegi kui üks miljard muudab oma elu, ent kuus miljardit jätkab samamoodi, siis on see efekt väga väike. Küsimus on see, et kuidas kõik riigid, alustades miljardi elanikuga Indiast ja Hiinast, tuleksid järele ja võtaksid samuti omapoolsed kohustused ning paneksid paika samamoodi nagu Eesti paika kliimapoliitika tegevuskava. Eesti üksinda planeeti ei päästa. Aga Eesti teeb oma parima ja selles pole vaja kellelgi kahelda."
Saar: "Selle valitsuse kõige suurem probleem on see, et üks osa valitsusest ignoreerib seda seisukohta, et kliimamuutused on inimtekkelised..."Ratas: "Mina kaitsen oma valitsuse liiget. Jutt on keskkonnaminister Rene Kokast. Mul pole olnud tunnetust, et minister ütleks, et need on teemad, millega pole vaja tegeleda. Vastupidi, ta on tegelenud nendega väga tõsiselt."
Ratas: "Kliima ja keskkonna teema on Eesti lähiaastate ja -aastakümnete peamine narratiiv. See pole seotud ainult loodusega, aga ka majanduse ja sotsiaalkeskkonnaga. See hakkab hõlmama iga minutiga aina enam tähelepanu. Meil on ees mingisugused mõõdikud kuhu poole EL ja maailm püüdleb. Ja kui globaalset tasandit vaadata, siis on näha, et nad ei püüdle ühes suunas. EL on saanud keskkonna temaatikal eestkõnelejaks, aga EL ei tee üksi ja meil on vaja suuri riike ja majandusi siia taha. Kuidas Eesti kavatseb jõuda 2015 Pariisi kliimaleppes kokkulepituni, ma julgen täna öelda, et nii tõsiselt kliima ja keskkonnateemadega pole ükski valitsus enne 100 esimese päeva teema jooksul tegelenud. Tõsi, CO2 hind on selle teema meil lauale toonud.Põlevkivist energia tootmine on alates märtsist langenud drastiliselt. Aga mis selle asemele tuleb? Selle osas on meil väga suured arutelud, näiteks kaitsevaldkonnas."
Korraks oli juttu Donald Trumpist. Ka paljud teised maailma juhtivpoliitikud, kes pole 50 aasta pärast enam elus, aga nende otsused, mis täna jäetakse tegemata, mõjutavad neid 16-aastaseid, kes täna käivad protesteerimas. Mis on teie silmis prioriteet, kuidas kompleksset probleemi lahendama?
Jätkatakse kliima ja keskkonna teemadel. 
Kuidas on Eesti välispoliitika muutunud?Seeder: "Eesti on välispoliitiliselt näidanud hoopis teist nägu kui seni. Konsensus, et omada häid partnereid, peaks ise olema head partnerid, on saanud uue sisu. Me oleme muutnud seniseid positsioone ja meie väline maineon saanud kannatada. Kui me tahame tegelikkuses tegeleda kliima ja keskkonna probleemidega, siis on vaja rahvusvahelisi kokkuleppeid, üksi sellega tegeleda ei saa. Loodan, et Eesti liitub sellise klubiga, kes ütleb, et see on tõsine probleem."Ratas: "Indrek siin nüüd eksib. Välispoliitiline suund on Eestis olnud taasiseseisvumisest alates üks joon ja see on ka täna nii. See on ka see koht, kus me siseriiklikult ei peaks sellega mängima. Need mängud ei pruugi lõppeda hästi. Me just neljapäeval võtsime vastu Eesti välispoliitika arengukava. Seal on kolm domineerivat kohta - majandus, julgeolek ja kolmas on diasporaa. Nende eestlastega tegelemine, kes elavad Eestist väljas. Sellega peaks senisest rohkem tegelema. Aga kui vaadata julgeolekut, siis Eesti on aktiivne partner ja tugev alliansi toetaja."Helme: "Kui mitu aastat on meie tähtsaima liitlase presidenti, Ameerika Ühendriikide presidenti, on pidevalt mõnitatud, siis selle tagajärg on see, et meil pole juba aasta aega Eestis USA saadikut, vaid on asjur. See on selle tulemus."
Seeder: "Me peaksime selle nimel töötama, et EL reegleid teha paindlikumaks"Helme: "Meil on palju neid noori, kes ei tööta ega õpi, kellest kasvab peale uusi vaeseid. See on terav sotsiaalne probleem. Vaataksin siin ka EELK ja koguduste otsa, sest maapiirkondades on teada, kes need noored ja lapsed on. Riik ja valitsus ei saa iga üksiku inimese juurde minna. Vaesusest ei saa ka päriselt aru. Aga üks vaesuse võtmekoht on harimatute noorte pealekasv, kes ei leiagi endale elus kohta."
Ratas: "Me pole rääkinud vaesuse taastootmisest. Eesti ühiskond on viimased 20 aastat olnud eduka kuvandi ühiskond ja võidukeskne. Aga ühiskonnas on rohkem vaja sotsiaalse õigluse mõõdet. See on see tee, kus Eesti peaks tegema rohkem samme. Noored ei kasva kõik samades tingimustes, aga riik saab aidata selle vahe vähendamisel. Maksupoliitika ja laenu võtmisest...Selle laenuga pole täna midagi peale hakata, me võime seda võtta, aga me ei saa ühtegi tegevust teha, sest meil tuleb vastu tasakaalureegel. Aga Soome käitub näiteks EL tasakaalureeglite järgi. Selle üle võiks pidada debatti, kas Eesti peaks samamoodi talitama."
Seeder: "Vaesuse vastu saab riigi jõukust kasvatades. Üldise heaolu tõstmine on kõige alus, ega Reformierakond ei rääkinud kõike valesti. Aga asjal on ka teine külg - õiglane ümberjagamine. See pole lihtsam ülesanne kui raha teenimine. Siin on erakondadel erinevad seisukohad. On vaja vajaduspõhist lähenemist, et me anname inimeste vajadustele järgi. Aga kuidas seda avalikus elus rakendada, see on keeruline. Aga arva, et see oleks õiglane. See tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euroni ja tulumaksukoormuse vähendamine väikese sissetulekuga inimestel, oli õiglane samm. Mõeldes kaugemale tulevikule, on õige samm pensioni teine sammas vabatahtlikuks teha."Olete veendunud, et inimesed käituvad jätkusuutlikud selle rahaga käituma?"Olen veendunud, et inimesed ei suuda seda seda viletsamini investeerida kui seda on praegu tehtud."
Saar: "Kui Jüri Ratas väitis, et EKRE retoorika on muutunud, siis suur osa ühiskonnast ei saanud aru, millele ta tugines, aga tõepoolest ma ütlen, et Mart Helme retoorika on muutunud, sest alles aasta tagasi ta ütles, et 500 miljoni leidmine riigieelarvest pole mingi probleem, aga nüüd näeme, et retoorika on tõesti muutunud."
Kas sotsiaalsete probleemide lahendamiseks võiks Eesti riigina laenu võtta?Helme: "Ma ei ole kindel, et raha laenamine ärasöömiseks on kõige otstarbekam viis. Aga praegu koalitsioon on otsustanud välja töötada laenu võtmiseks plaanid, aga infrastruktuuriks jne, mis kasvatab riigi raha. Kui ma oleks Al Bundy, kes istub diivanil ja jagab raha, siis ma jagaks ka kõigile raha, koerale kaasa arvatud. See, mida on valitsus otsustanud teha, on riigieelarve revisjon. Me oleme selgelt näinud, et riik on liiga kallis ja kulukas ja meil liialt kulutusi, mis on aastate jooksul välja kujunenud, et muudmoodi ei saagi. Vaatame üle, kas see on mõistlik, et kõiki neid asju riigieelarvest finantseerida. Võib-olla oleks mõistlik midagi ümber tõsta ja sotsiaalheaolu parandada. Eesti inimesed on väsinud vaesusest väljasaamise ootusest. Seda tuleb teha, sest muidu oleme olukorras, kus inimesed pettuvad ja me võime kaotada järgmised 100 000 inimest, kes lahkuvad Eestist parematele marjamaadele."
Saar: "üksikemade olukord on paranenud, läbi selle, et on tõusnud lastetoetused. Sotsiaaldemokraadid arvavad samuti, et miinimumpalga maskustamine on amoraalne ja et see reform sai tehtud, kellel on minimaalsed sissetulekud, on suur asi. Loodan, et siit tehakse samme edasi."
Ratas: "Kui 23% Eesti elanikkonnast elab vaesusriskis, siis mida teha? Arvan, et soovin siinkohal üle korrata eelmise valitsuse teod läbi maksureformi, mis sai palju kriitikat, aga selle eesmärk oli,et kui 500 eurot on tulumaksuvabamiinimum, siis see aitaks neid, kelle sissetulekud on kõige madalamad. Eakatest rääkides, siis võrreldes keskmist vanaduspensioni, siis ega palju muid võluvitsasid pole, et on tehtud väiksemaid abistamisi soodustuste näol, seega tulen tagasi selle juurde, et oleks vaja erakorralist pensionitõusu. See on selle valitsuse soov. See on see koht, kus eakad tuleks läbi pensioni viia kõrgemale kui on suhteline vaesusupiir"
Nüüd võetakse arutada vaesuse teemad. 
Mart Helme, vägivald võib olla ka retoorikas. Kas vägivaldsed sõnad on tegudest eraldiseisvad?"Jah, sõnad võivad tegudeni viia. Olen viimase 100 päeva jooksul kogenud, et neutraalsed sõnad on pööratud vägivaldseks. Kui ma ütlen, et õues ilus ilm ja et iniemsed võiksid minna tänavale, siis ilmuvad artiklid, et Helme kutsus inimesi tänavatele. Vastutus langeb ka vahendajatele ja tiražeerijatele."Kui Jaak Madison räägib "lõpplahendusest", oli see siis meedia moonutus?"Tema saksakeelne ütlemine oli kahtlemata libastumine, aga et sellele anti selline tõlgendus, oli selgelt pahatahtlik."
Nüüd arutletakse, miks on vägivalda ühiskonnas nii palju ja mida võtta ette, et vähem inimesi oleks osa sellest kurvast statistikast.Saar: "Probleem on vähene teadlikkus sellest probleemist ja on palju enesepettust, et äkki vägivald ei kordu ja see läheb üle. Paratamatult retsidiivne käitumine ei lähe iseenesest üle. See, et ühiskonnas on olnud oluliselt rohkem diskussiooni sel teemal, on probleemi lahendamisel oluline. Neist asjust tuleb rääkida."Ratas: "Kahjuks ma arvan, et statistika ei kajasta reaalsust, vaid probleem on veelgi suurem. Sellest räägitakse vähe, sest on sotsiaalsed küsimused, sest inimesed ei pruugi olla sotsiaalselt ja majanduslikult kindlustatud ja nad ei julge seda teha. Kui see suhe peaks lõpetama, siis nad kannataksid tugevasti. Me näeme probleemi Eestis infovahetusest erinevate ametkondade vahel. Meil on kurbi näiteid, kus üks ametkond ütleb, et neil oli vajalik info olemas, aga see ei jõudnud edasi."Helme: "See, et me sel teemal räägime ja et see on ühiskonnas on tõstetud pildile, on suur samm edasi ka profülaktika mõttes. See pole enam suletud uste taga, mis perekondades toimub. Venemaal suursaadikuna lugesin seal artiklit, kus selgus, et kõige tüüpilisemad kodused mõrvarid on naised, kes on tapnud enda suhtes vägivallatseja, kes on seda aastaid teinud. See näitab, et meil on tegu kultuuriliste stereotüüpidega. Kõik on kuulnud väljendit, et "peksab, järelikult armastab". See on stereotüüp, mis tuleb murda. Eesti pole päris selle stereotüübi maa, meil on seda häbenetud ja rohkem varjatud kui teistes kultuurides, aga see on kindlasti olemas. Me oleme varjatud kujul seda tolereerinud ja me peame selgelt näitama, et me enam ei tolereeri seda ja ühiskond on küpsenud. Seni kuniks pole ka repressiivmeetmeid nende sündmuste ärahoidmiseks, siis ainult heast sõnast ei piisa."Seeder: "Arvan, et see on keeruline küsimsute ring. Siin pole üht lihtsalt põhjast ja iga juhtum on individuaalne. Üheks üldiseks põhjuseks on perekonna kui institutsiooni nõrgenemine ja peresuhete kaugenemine. Üldistatult ühiskonna tasemel vaadates võiks mõjus ravim selle vastu olla haridus ja haritus. Haritud inimeste vahel on vägivalda vähem. Ja üldine ühiskonna heaolu. Ebavõrdsus tekitab viha ja vägivalda."
Helir-Valdor Seeder: "Miks mina just alustan? Kas ma olen kõige vägivaldsem?" naljatles Seeder. Ta alustaks kõigepealt oma sõbraga rääkimisest. Indrek Saar sooviks kõigepealt teada anda ning rääkida ka ohvriga. "Tavaliselt need asjad vestlusega ära ei lõppe," sõnas ta.Mart Helme juhib tähelepanu valitsuse otsusele lähisuhtevägivalla tõkestamise tegevuskava tegemise kohta. Tema isiklikult nõustub eelkõnelejatega, et tuleks rääkida vägivallatseja ja ohvriga. "Tähtis on, et vägivallatseja ei oleks olukorras, kus ta saaks vägivallatsemist jätkata."Jüri Ratas räägib, et Eestis on palju perekondasid, kus selliseid asju juhtub, aga me ei tea neist. Ta kuulaks oma sõpra, räägiks juhtunust ja nõustub Helme mõttega, et vägivallatseja peaks senisest keskkonnast lahkuma ning otsima abi spetsialistide juurest. 
Arutelu keskendub sotsiaalteemadele, keskkonnale ning ühiskonnakorraldusele. Esimese teemana alustatakse arutlema vägivalla üle. Esimeestelt tahetakse teada, kuidas käituksid nemad olukorras, kus nad on teadlikud, kui neile hea tuttav on oma lähedase osas vägivaldne. 
Jüri Ratas, Mart Helme, Helir-Valdor Seeder ja Indrek Saar on Paides arutelul istet võtnud. Debatt algab. 
Täna avaldatud Delfi erisaates rääkisid Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Eesti Päevalehe poliitikajakirjanik Raimo Poom valitsuskoalitsiooni ees ootavast. Nii Soonvald kui Poom olid ühel meelel, et kui uuest nädalast asub Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus arutama iga osapoole jaoks olulisi küsimusi nagu riigieelarve, pensioni teise samba reform, pensionitõus või peaprokuröri ametisse nimetamine, algab valitsuse murenemine.Peagi selgub, kui palju räägitakse esimeeste debatil koalitsiooni tervisest ning poliitikasügisel eesootavast. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erisaade-kas-juri-ratase-ja-ekre-valitsuse-lopp-on-lahedal-kas-toehetk-saabub-juba-uuel-nadalal-teeme-hetkeseisu-selgeks?id=87095603
Reformierakonna juht Kaja Kallas ei osale Arvamusfestivalil parlamendierakondade esimeeste debatil. Nädala esimeses pooles viibis Kallas välismaal puhkusel. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/reformierakonna-juht-kaja-kallas-ei-osale-erakondade-liidrite-vaitlusel?id=87097889