BLOGI ja FOTOD | Akadeemilised töötajad korraldavad tänase hoiatusstreigi ajal Toompeal meeleavalduse

 (200)

Täna keskpäeval streigivad Eesti ülikoolide töötajad, et toetada teadusleppe täitmist ning teadlaste ja õppejõudude palgatõusu.

Tunniajane hoiatusstreik kuulutati välja möödunud neljapäeval.

Universitasee juhatuse esimees Vladimir Viies põhjendas streikimise vajadust sellega, et Eesti on Euroopa Liidus teaduse rahastamisel üks viimaseid ning kuna teadust rahastatakse peamiselt projektide kaudu, ollakse ühed viimased ka teadusvabaduse osas. "Ka õppejõudude töökoormus ehk üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta on Eestis kõige kõrgem ja välistudengite arvu kiire kasv suurendab seda koormust veelgi," rõhutas Viies.

Akadeemiliste ametiühingute eesistuja Triin Roosalu sõnul esitas Univeersitas mai alguses tööandjatele üldtöökokkuleppe projekti, millega soovitakse tõsta ülikoolide töötajate palkasid ning reguleerida paremini nende töötingimusi.

"Läbirääkimised üldtöökokkuleppe osas on nüüd suure küsimärgi all," sõnas Roosalu, lisades, et mõlemad lepingupooled on arvestanud sellega, et valitsus täidab kokkuleppeid ning endale võetud kohustusi.

Kõikidel ülikoolide töötajatel on õigus tänasest streigist osa võtta. Streiki ja selle nõudmisi toetavad Teaduskoda ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Streigi üleskutses on kirjas: "Jätame tunniks oma töökohustused ja koguneme Tallinnas riigikogu ning Tartus haridus- ja teadusministeeriumi ette. Ootame ka kõiki teadusmeelseid toetajaid väljaspoolt ülikoole!"

Seotud lood:

Streiginõudes seisab, et ülikoolide töötajate palkasid tuleb oluliselt tõsta hiljemalt tuleva aasta 1. jaanuarist, mille eelduseks on valitsuse valmisolek täita 2018. aasta detsembris sõlmitud teaduslepet.

23. aprillil toimunud rektorite nõukogu ja Universitase laiendatud delegatsiooni kohtumisel informeerisid ametiühingud tööandjaid kavatsusest esitada sektoritaseme kollektiivlepingu projekt ja asuda läbirääkimistesse palgatõusu, puhkuse ning muude oluliste küsimuste üle.

Ametiühingud lähtusid oma tegevuses 2018. aasta lõpus sõlmitud Teadusleppest, millega erakonnad kohustusid suurendama teaduse rahastamist ühe protsendini SKT-st kolme aasta jooksul. Valitsus teatas esmaspäeval, et riigieelarve strateegiasse sisse kirjutatud teaduse rahastus püsib tasemel 0,71 protsenti SKT-st ja lähiaastatel teaduslepet täita ei õnnestu.

Teadusstreik
Protestijate seas on näha ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovskit. 
Piketeerijad kogunevad
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) töötajad ja üliõpilased kogunesid täna kell 11 õppehoone Toompea poolsele katuseterrassile, kust lasti alla loosung "SUVARIIK". Sõnumiga toetatakse ülikoolide palgatõusu nõuet ja teadusleppe täitmist valitsuse poolt.
Teaduse rahastamise eesmärk pole rahandusminister Martin Helme sõnul kadunud. Millal aga see lubatud üks protsent kätte jõuab? "Siis, kui raha puu otsas hakkab kasvama," vastas Helme. http://www.delfi.ee/article.php?id=86421533
http://www.delfi.ee/article.php?id=86432789
Sama tehti ka Tartus. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=246213
Mäletamist mööda toodi Tallinnas eelmisel nädalal teadmistepõhise Eesti mälestuseks lilli, matusepärgi ning süüdati küünlaid.  https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=246209
Arstid toetavad teadlaste ja õppejõudude nõudmisi suurendada teaduse rahastamist vähemalt ühe protsendini sotsiaalmajanduse kogutoodangustTeaduse alarahastus on kestnud pikka aega ja jätnud juba praegu paljude erialade teadusprojektid finantseerimata ning seadnud ohtu õppejõudude järelkasvu, teatasid 29 erinevat arstide organisatsiooni. Piisavas mahus teadusprojektide olemasolu toetab otseselt arstiabi kvaliteeti riigis. „Meditsiinis on teadus ja praktika lahutamatult seotud ning teaduse allakäik toob kaasa ravikvaliteedi languse,“ ütles arstide liidu volikogu liige professor Vallo Volke.Arstidele on väga olulised erialase arengu, sealhulgas teadustöö tegemise võimalused. Kui Eestis need võimalused veelgi halvenevad, lähevad noored arstid end arendama välismaale.Samalaadsete probleemidega on silmitsi kogu Eesti teadus- ja arendustegevus ning kõrgharidus. Mida vähem haritud rahvas, seda enam levib libateadus ja kasvab šarlatanide õpetusi järgiv terviseohtlik käitumine.Valitsuse sõnamurdlikkus ja teadusleppest taganemine on häbiväärne ja vastutustundetu nii praeguste kui tulevaste üliõpilaste ja teadlaste suhtes. Meie kooliõpilaste teadmised on PISA-testi tulemuste põhjal maailma tipus, nad väärivad parimat kõrgharidust ja parimaid tingimusi, et hoida Eesti teadlaste saavutatud kõrget taset.Teadlastele ei ole oma vigade tunnistamine ja nende parandamine midagi ebaharilikku, neist peaksid eeskuju võtma ka poliitikud.
Menetlusse võeti eelnõu teadus- ja arendustegevuse rahastamise tagamiseksRiigikogu juhatuse otsusega võeti täna menetlusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 3. juunil algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (33 SE).Eelnõuga soovitakse tagada riigipoolne teadus- ja arendustegevuse stabiilne finantseerimine tasemel 1 protsent SKPst, toetades seekaudu laiapõhjalist ühiskonna arengut ning soodustades ettevõtluse suuremat lisandväärtust. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.