BLOGI | Andres Merits: kõigi eelduste järgi ootab ees kaks kuni kolm väga rasket kuud

 (412)
Drive-in testimine Tartus
Drive-in testimine TartusFoto: Argo Ingver

Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul ootab eest kaks kuni kolm väga rasket kuud ning olukord võib paraneda alles mais.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni tänase avaliku istungi fookuses oli koroonaviiruse leviku tõkestamine ja vaktsineerimine. Istungil eksperdina osalenud professor Meritsa sõnul on peaaegu kindlasti viiruse leviku kasvu taga koolide avamine.

Viiruse laialdase leviku tõttu kehtestas valitsus sellest nädalast uued piirangud. Peaminister Kaja Kallas põhjendas piiranguid sellega, et need aitavad tagada selle, et tervishoiusüsteem peaks koormusele vastu. Merits rõhutas tänasel istungil, et tervishoiusüsteemi toimimise tagamine on tagajärg, mitte ennetus. Viimase võtmekohtadeks on teadlase sõnul ennekõike siiski eneseisolatsioon, ohutusmeetmetest kinnipidamine ning sotsiaalsete läbikäimiste piiramine.

Olukorra kontrolli alla saamiseks ei piisa ainult kahenädalastest piirangutest, rõhutas teadlane. "Seda on varemalt näidanud teiste riikide praktika, aga ka meie enda varasem kogemus," ütles Merits. Meetmeid ei tohiks tema hinnangul lõdvendada olukorra stabiliseerumisel, vaid alles siis, kui nakatumisnäit on alla läinud. Seda näitas ka eelmine laine, lausus teadlane.

"Kõigi eelduste järgi ootab meid kaks kuni kolm kuud väga rasket kuud," ütles Merits. Olukord võiks paraneda alles mais, mil soojemad ilmad viiruse levikut mõnevõrra pärsivad ning rohkem inimesi on vaktsineeritud.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon korraldas täna avaliku istungi, mille fookuses oli koroonaviiruse leviku tõkestamine ja vaktsineerimine. Istungile oli kutsutud peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits, riigikontrolör Janar Holm ning riigikontrolli esindajad.

Erikomisjoni istung
Istung on lõppenud. 
Kiik: sel nädalal jääb saabumata või lükkub edasi 10 000 vaktsiini, mis pidi selle nädala lõpus tulema. 
Mis on selle ja järgmise nädala vaktsineerimise tempo? Kiik: siht võiks olla 25 000  kuni 30 000. 
Akkermann: kas läbipõdenud inimeste vaktsineerimine on mõistlik? Kas enne testimist tuleks teha antikehade test? Merits: see on suhteliselt uus teema ja selle kohta veel põhjapanevaid andmeid ei ole. Uuringud käivad, kõige tõenäolisem on, et neile on vaja kahe doosi asemel üks doos. 
Reinsalu: milline nakkekordaja saavutatakse nende piirangutega? Miks kõiki teadusnõukoja meetmeid ei peetud vajalikuks? Kiik: pean ausalt märkima, et tõenäoliselt neist piirangutest ei piisa. Teadusnõukoda on lubanud täna õhtul koguneda ja valitsus peab täiendavateks meetmeteks valmis olema. 
Kas maski mittekandmist võiks hakata trahvima? Kiik: oleme pigem hoidunud Eestis tasakaalu ja range karistamise asemel suunata positiivselt. Sanktsioonide määramine on keeruline, sest raske öelda, kas inimene on põhimõtteline maskivastane või on see meditsiiniliselt vastunäidustatud. 
Kallas: kunagi ei ole teadusnõukoja soovitusi võetud üheselt, sest seal pole inimesi, kes vaataks majanduse ja hariduse poolt. Ühelt poolt läksid piirangud karmimaks, kui need olid varasemalt. Ma ei oleks nõus sellega, et läksime oluliselt leebemaks. Üritasime teadusnõukoja soovitusi järgida nii palju, kui võimalik ja põhjendatud. 
Jevgeni Ossinovski: 5. novembril andis teadusnõukoda soovituse, et hoida nakatumise platoo madalal. Nende soovitustega ja piirangutega venitati kuu aega. Jaanuari keskel lubati koolid distantsõppelt tagasi, eelmine valitsus võttis piirangute osas leebema seisukoha. Selle tõttu oleme täna selles olukorras. Faktilised asjaolud näitavad, et ka 16. veebruaril võttis praegune valitsus leebemad seisukohad, kui teadusnõukoda soovitas. Miks nii? 
Annely Akkerman: kas vaktsiin hoiab ära viiruse ülekandumist? Merits: ühest vastust anda ei saa, sest teaduslikke andmeid on vähe. Aga senise põhjal on tõendid, et vaktsiin kindlasti pidurdab. Aga see ei tähenda, et enam ei peaks kandma maske. 
Merits: väga oluline on, milliste numbritega siseneme maikuusse. Kui läheme maikuusse tippnumbritega, on tõenäoline, et kordub Rootsi stsenaarium ning näitajad saadakse kontrolli alla alles augusti lõpus. Kui näitajad on väiksemad kui mullu mais, võib suvel olukord stabiliseeruda ja majandus taastuda. 
Merits: arvan, et pole mingit varianti, et kahenädalane vaheaeg ja distantsõpe on piisav. Viiruse taandamiseks on vaja rohkemat. Meetmeid ei tohi lõdvendada, kui levik on stabiliseeritud, vaid nakatumine tuleb alla tuua. Seda näitaks eelmine laine. 
Merits: võtmekohad on meetmest kinni pidamine, eneseisolatsioon ja inimeste sotsiaalsete kontaktide vähendamine. 
Merits: vaktsineerimise läbiviimine on kulgenud loogiliselt. Kui vaktsiini on vähe, on vaja seda õigesti kasutada, mitte kiiresti. Kuniks vaktsiin lattu ei kogune, on kõik kohas. 
Merits: ei ole õige aeg rääkida, et kohastume selle viirusega. Kohastuma tuleks hakata ajaga, mil oleme vaktsineeritud. 
Merits: kõigi eelduste järgi ootab ees kaks kuni kolm väga rasket kuud. Olukord võiks paraneda mais, sest siis on vaktsineeritud rohkem ja ilm paraneb. 
Merits: tervishoiusüsteemi toimimise tagamine on tagajärg, mitte ennetus. 
Merits: märtsi algus tuleb külm ja see võib tekitada palju probleeme. 
Merits: praegu on kahenädalased olulised piirangud. Ma ei usu, et need suudavad viiruse levikut vähendada. See arvamus põhineb teiste riikide ja meie varasema kogemuse peal. 
Merits: peaegu kindlasti oli viiruse leviku suurenemise taga koolide avamine. 
Järgmisena saab sõna rakendusviroloogia professor Andres Merits: "Esinen enda nimel, mitte teadusnõukoja nimel."
Kiik: ma ei ole nõus, et vaktsineerimisprotsess pole ette valmistatud. 
Vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud 4,7% elanikkonnast, kaks doosi on saanud 2%. 
Kiik: eakate huvi vaktsineerimise vastu on päris suur. 
Vaktsineerida saavad arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul. 
Praegu vaktsineeritud: - u 30 000 tervishoiutöötajat ja tervishoiuasutustes töötavat inimest,- u 25 000 hoolekandeasutuste töötajat ja elanikku- u 360 000 üle 70- aastast inimest ja teatud diagnoosidega inimest.  
Aprilli algul peaks meil olema 42 712 AstraZeneca doosi. 
Märtsis peaks Eestisse saabuma 19 200 doosi Moderna vaktsiini. 25. veebruaril peaks saabuma 6000 Moderna doosi. 
Vaktsiinitarned on lähiajal suurenemas, lubas Kiik. 
Kiik: tänane tase tähendab, et haiglaravi vajadus tuleb kahe kuni nelja nädala viiteajaga. 
Kiik: arvestades vaktsiinide defitsiiti, pole nakatumisnäitaja alla läinud. 
Kiik: Eesti nakatumisnäitajad on rekordtasemel. 
Viimase nädala numbrid näitavad rohkem haigestumist nooremate ja vähem haigestumist vanemaealiste seas. 
Kallas: vaktsineerimise planeerimisega oleks tulnud tegeleda juba eelmise aasta suvel, kuid seda ei tehtud. Vaktsineerimise pudelikaelaks on see, et vaktsiine on meil vähe. 
Kallase sõnul aitaks see, kui vanemaealiste nakatumine väheneks. Selleks tuleks riskirühmad ja vanemaealised eelisjärjekorras vaktsineerida. 
Kallas: samal ajal soovime, et ühiskond oleks võimalikult palju lahti. Meie valitsuse käitumine ei erine selles osas kuigi palju eelmise valitsuse omast. 
Kallas: meie eesmärk on, et meditsiinisüsteem peaks vastu. 
Kallas: see, mida me praegu näeme, on eelmise valitsuse tegevus. Teadusnõukoda ütles, et nakatumise kasv tuleb neljanädalase viibega. Selle osas peate küsimusi küsima eelkõige iseendalt. 
Kallas: kui teie soov on siiras, et viirus saaks kontrolli alla, võiks käituda ka vastavalt. 
Kallas: meil ei ole siin mingit distantsi. Miks ei ole seda koosolekut korraldatud video teel? Kui üks inimene on siin positiivne, siis oleme kõik haiged. Reinsalu: minu ettepanek on see koosolek praegu läbi viia. 
Istung algas.