Bioloogia- ja kunstiõpetajad vaidlevad tunniplaani üle

Nii bioloogia- kui ka kunstiõpetajad saatsid haridusministeeriumile pöördumise, milles tegid ettepaneku mitte vähendada gümnaasiumi uues tunnijaotusplaanis kohustuslike ainetundide arvu.

Lisaks bioloogiaõpetajatele pöördusid haridusministeeriumi poole ka Tartu ülikooli rektor Alar Karis ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje, kes leidsid, et kavandatavad muudatused, mis vähendavad loodusainete kohustuslike kursuste arvu gümnaasiumiastmes, vähendavad oluliselt noorte ettevalmistust edasiõppimiseks ja töötamiseks näiteks meditsiini, materjaliteaduse ja inseneriteaduste erialadel, mis on innovaatilise ühiskonna käivitajaks ning arengumootoriks, kirjutab EPL Online.

Samuti palusid nad kaaluda võimalust loodusteaduslike kohustuslike ainekursuste vähendamise asemel hoopis nende arvu tõstmist seni kehtivalt 17-lt ainekursuselt 20-le.

Haridusminister Tõnis Lukas ütles Päevaleht Online´ile, et loodusteaduslikud ained kuuluvad uues tunnijaotusplaanis prioriteetsete hulka ning nende arvu on võrreldes esialgse plaaniga juba niigi tõstetud. "Kolme aasta peale on senise 17 asemel ette nähtud 14 kohustuslikku kursust, kuid nendele lisandub veel kaheksa valikkursust," ütles Lukas.

Selle plaani vastu ei avaldanud aineliit tema kinnitusel möödunud nädalal aset leidnud kohtumisel protesti.

Haridusministeeriumi poole on pöördunud ka Kunstihariduse ühing, kes seisab vastu plaanile vähendada gümnaasiumis kunstikursuste arvu seniselt kolmelt kursuselt kahele.

Kuigi kohustuslike kunstikursuste arvu ei ole Lukase sõnul praeguse seisuga plaanis suurendada, kuulub teema tema kinnitusel kindlasti arutamisele. "Kunstiõpetajate kirja arutavad kindlasti veel nii õppekava nõukogu, kultuurikomisjon kui ka riigikogu," märkis Lukas.

Teiste ainevaldkondade esindajate poolt ministri kinnitusel uue tunnijaotusplaani suhtes pretensioone esitatud pole.

Lukase sõnul näeb gümnaasiumi õppekava praegu sarnaselt paljude teiste riikide praktikale ette valikainete osakaalu suurendamist gümnaasiumi õppekavas. "Idee on koostada õppekava nii, et kaks kolmandikku ainetest oleksid kohustuslikud ning üks kolmandik valikulised," lausus minister. "See tähendab, et kohustuslike ainete arvelt tuleb igalt poolt natuke kokku tõmmata, sest vastasel juhul, kui me tahame ainete mahtusid veelgi suurendada, peame õppeaastat pikendama," lisas ta.

Eesti koolide õppeaasta on Lukase sõnul Euroopa üks lühemaid. "Täna oleme me läinud seda teed, et me ei hakka õppeaastat pikendama ja selle nimel peamegi nüüd pingutama, et leida kompromisse kohustuslike ainetundides vähendamises," ütles ta.