Neljapäeval toimuval Šotimaa iseseisvusreferendumil otsustavad šotlased riigi saatuse üle. Vastus tuleb anda lihtsale küsimusele: "Kas Šotimaa peaks olema iseseisev riik - ei või jah?". Viimastel andmetel saab tulemus olema väga tasavägine ning Šotimaa iseseisvus võib neljapäeva õhtul reaalsuseks osutuda.

Delfi küsis Eesti poliitikutelt, mida nemad arvavad Šotimaa iseseisvumispüüdlustest.

„Ideena on ühe rahva iseseisvumispüüd tervitatav, aga praeguses poliitilises olukorras ma arvan, et on targem mitte hakata looma riigipiiride muutmise pretsedente Euroopas. Šotimaa iseseisvumine praegu, et kaotada 18. sajandist kehtivat "ebaõiglust", tooks ilmselt kaasa samalaadsed soovid Kataloonia puhul, võib uuesti rahutuks muuta Põhja-Iirimaa ja tugevdada ka paremäärmuslikke tendentse Euroopas, mis on välja kasvanud rahvuslusest. Lühidalt: Ukraina ja Venemaa praegust konflikti arvestades on piiride muutmise pretsedent Euroopas isegi ohtlik,“ arvas riigikogu väliskomisjoni liige Barbi Pilvre Delfile antud kommentaaris.

„Arvan, et eraldumine Ühendkuningriigist toob Šotimaale kaasa marginaliseerumise Euroopa ja maailmakaardil, kuigi nad soovivad igal juhul jääda Briti krooni alla. Majanduslikus mõttes tooks iseseisvumine kaasa segadust, emotsionaalses plaanis aga on iseseisvumine šotlastele kindlasti tiivustav. Minu arust võiks siin olla ratsionaalsem. Arvestades, kui palju on piirid Euroopas muutunud viimasel sajandil, võiks eelnevate sajandite riikidevahelised kokkulepped siiski rahule jätta,“ lisas Pilvre.

Kommenteerides küsimust, kas eestlaste jaoks on loomulik toetada teiste väikerahvaste iseseisvumispüüdlusi, arvas Pilvre, et poliitiliselt ei ole see Eestile hetkel kasulik.

„Poliitiliselt on Eestile praegu kasulikum mitte toetada Šotimaa iseseisvumist. See oleks vesi ennekõike Venemaa veskile, kes võidaks rahutusest vanas Euroopas kõige rohkem. 19. sajandi ja varasemate piiride ülevaatamine pole täna arukas ja eestlased võiks selle teema osas pidada madalat profiili.“