Bangkokist naasev eestlane: lähen Saaremaale, kuna seal on rohkem vabadust kui Taimaal

 (127)
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne.Foto: TAT

Puhkuseparadiisis Tais on koroonajuhtumid vaikselt tõusuteel - Phuketi saarest on kujunenud riigi koroonakese. Kuidas elavad kuningriigis kohapealsed eestlased? Mis viisil turiste koheldakse? Mida meie kaasmaalased edaspidi plaanivad?

31-aastane Kristo (täisnimi toimetusele teada) on Tais viibinud juba alates 7. jaanuarist. Mees on siiani riigis ringi rännanud ja üsnagi paljudes erinevates paikades viibinud. Hetkel on ta viibimas Bangkokis lennujaama läheduses, kuna homme ootab teda istekoht lennukil, mis viib kodumaale.

Kui koroona poleks ka Tais erimeetmeete rakendamist põhjustanud, oleks Kristo jäänud kuningriiki ilmselt aprilli lõpuni - ent kuna hetkeses eriolukorras pole seal suuremat teha, otsustas ta tagasi kodusele pinnasele naasta. Mees arvab, et Saaremaal asuvas maakodus on tal rohkem vabadust kui Tais.

"Käin siin Taimaal ka paramootorit ja paraglidingut harrastamas sõbra pool, aga kuna hiljuti lisaks viirusele oli siin ka üks surmaga lõppenud lennuõnnetus, keelati ka sellised õhuspordid kohe ära," kirjeldas Kristo põhjuseid, mis teda enne plaanitud tähtaega kodumaale tagasi toovad. "Veel mõjutab see, et peale kella kümmet õhtul ei tohi ju välja ka minna. Sean parem sammud Saaremaale maakodusse. Lendan seal ja rohkem vabadust."

Seda, et Saaremaa on Eesti koroonaviiruse kese, mees ei karda. "Minu jaoks regulaarne viirus - nagu iga aasta," avaldas ta arvamust. Suure Töllu saarevaldustes ootavad teda nii vanemad kui ka üks vendadest. Kristo väitis, et tema lähikondsete elu koroonakriis suurt mõjutanud pole. "Paljud ju avastavad, et nad on koguaeg karantiinis elanud. Eriti pensionärid," selgitas ta naljatledes.

Seotud lood:

Improviseeri, kohane, saa jagu

Tai riigis on piirangutest enim mõjutatud lisaks turismisektorile ilmselt massöörid, juuksurid ja alkohoolseid jooke pakkuvad asutused. Kristol on tuua näiteid kentsakatest versioonidest, kuidas üks või teine äri on erimeetmete varjus end ülal hoidmas.

"Juuste ajamine täna Bangkokis toimus trellide taga, peremehe naine jälgimas aknast, ega politsei tule vaatama ebaseaduslikku juuksuritegevust," kirjeldas mees üht seika. Alkoholimüügipiirangule vaadatakse samuti läbi sõrmede. "Hotellides võib erandeid leida. Kuskil külmkapiuksel oli silt "müüa ei või, aga laenata saab". Ja näiteks üks restoran müüs smuutit kokteilina kõrrega topsis kaasa."

Toitlustusäri saab hakkama samal viisil nagu Eestiski - kõik toimub take-away vormis. Toidukulleritel on praegu kuldaeg.

Igapäevane elutempo ei tundu Kristo silmis siiski olevat aeglustunud: "Suuremates linnades (nagu näiteks Bangkok) ei saagi aru, et vähem liiklust oleks päevasel ajal. Üle tee saada on ikka sama keeruline. Öösel on muidugi ilus ja vaikne."

Kuigi kuningriigi terviseminister olevat välismaalasi viiruse sissetoojatena laimanud, pole Kristo silmis kohalikud ministri suhtumist üle võtnud. Teine lugu pidi olema aga naaberriikides, mis on tema silmis primitiivsemad.

"Olen kuulnud, et näiteks Vietnamis on raske farangidel [eurooplastest turistidel - toim] olla praegusel ajal selle tõttu ja paljud jõudsid enne piiride sulgemist veel siia tulla," rääkis eestlane. "Taimaal on siiani olnud inimesed ikkagi väga sõbralikud."

Idarannikul pole olukorral viga miskit

Hanna-Britt Lümat (23) suundus Turkish Airlines'i lennuga Pattaya kuurorti 12. märtsil - samal päeval, kui Eestis kuulutati valitsuse poolt välja eriolukord.

"Olime just lennujaamas, kui see uudis tuli," meenutas Hanna-Britt olukorrast teadlikuks saamist. "Olin ka üks naiivsetest, kes arvas, et see asi nüüd nii hull ka pole... Aga tuli välja, et on."

Siiski on ta arvamusel, et tuli Eestist õigel ajal ära, selle asemel, et kriisiolukorda sisenevasse riiki jääda ning reis raisku lasta.

Kodumaale naasmine oleks esialgse plaani kohaselt pidanud aset leidma 31. märtsil, ent hetkeseisuga on tema tagasilendu lükatud edasi tervelt kolm korda. Praeguse info kohaselt naaseks ta Eestisse 2. mail.

"Tunneme siin end turvaliselt"

Hanna-Britt märkis, et Pattayas vanaemale kuuluvas korteris viibides pole ta suuremaid ümberkorraldusi kriisimeetmete raames ellu viima pidanud. "Oleme väga rahul siin," sõnas ta omalt poolt kohapealset eluolu kirjeldades. "Tunneme siin ennast turvaliselt, kuna nad võtavad seda asja tõsiselt."

Abinõud, mis on Tai riigi poolt ette nähtud, näevad välja järgmised: kuskile ei tohi minna maskideta, igal pool tuleb desinfitseerida käsi ning avalikus ruumis viibivaid inimesi kraaditakse. Hanna-Britt kirjeldas, et kui kuumast kliimast tingituna võetakse vahepeal mask hingamise kergendamiseks näo eest ära, vaadatakse teiste poolt koheselt kurjalt peale. Lisaks on kehtestatud 22.00-4.00 vaheline liikumiskeeld ning alkoholimüügile on kriips peale tõmmatud. Kes rikub reegleid, peab tasuma ulmelisi trahve.

Kõigest sellest hoolimata on eestlanna eluga rahul. "Siin on rahulik ja pole nii masendav, kui väljas on 35 kraadi ja päike paistab," kiitis ta sealseid olusid. Kuigi näiteks Phuketi saarel olla randadele lindid ümber tõmmatud, on Pattayas võimalik liivaribadel pikutamas käia ja rannarõõme nautida. "Seal pole 100 meetri raadiuses mitte kedagi, nii et saab rahulikult olla, kartmata haigeks jääda," kirjeldas ta mugavaks osutunud karantiini Tai ühes populaarseimas kuurordis.

27 eestlast veel ula peal

Soovist tagasi Eestisse tulla on teatanud välisministeeriumile kaks praegu Tais viibivat Eesti kodanikku.

Kodanike arv, kes vajavad Eestisse naasmisel abi, on märkimisväärselt kahanenud: abivajajaid on hetkel veel 27, kes paiknevad 16 erinevas riigis. Välisministeerium kinnitas, et tegeleb nende juhtumitega personaalselt.

Ajutiselt välismaale jäämisest on välisministeeriumile teatanud 135 inimest. Inimestel, kes elavad välismaal ja Eestisse tagasi tulla ei soovi, pole kohustust ega vajadust endast välisministeeriumile teada anda.

Kui Eesti inimene jääb asukohariigis kehtestatud piirangute tõttu välisriigis hätta, palub välisministeerium võtta ühendust lähima Eesti saatkonnaga või helistada välisministeeriumi hädaabitelefonil +372 5301 9999.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!