Baltimaadel pole Luige sõnul veel uusi kaitseprojekte vaja

Kaitseminister Jüri Luige sõnul pole Baltimaadel lähitulevikus mõtet alustada uute ja suuremahuliste kaitsealaste koostööprojektidega, kuna kaitsevõime tugevdamine eeldab juba olemasolevate võimaluste tõhusamat kasutamist.

"Juba praegu eksisteerib palju ühisprojekte ning uute alustamisega peame olema ettevaatlikud," ütles Luik reedel Tartus Balti Assamblee istungi järgsel pressikonverentsil.

Luige hinnangul räägib uute ja mahukate projektide alustamise vastu juba toimiva koostöö laiaulatuslikkus ning asjaolu, et tulevikus seisab Baltimaadel ees ülesanne keskenduda olemasolevatele küsimustele ja projektidele.

"Üks oluline uus tähis koostöös siiski on - reedel Balti riikide välisministrite sõlmitavad kahepoolsed kokkulepped salastatud informatsiooni kohta," märkis Eesti kaitseminister.

Luige sõnul on lepete sõlmimine ülioluline just ühise kaitsetehnika hankimise seisukohalt, kuna näiteks õhuseiresüsteemi Baltnet raames vahetatavad andmed on salajased ning andmete vahetamine eeldab vastavate kokkulepete olemasolu.

"Võib öelda, et kaitsekoostöö seisukohalt on salastatud info vahetamise kokkulepped võtmetähtsusega," lisas ta.

Balti riikidel on neli suuremat kaitsealast ühisprojekti - ühine rahuvalvepataljon Baltbat, laevaeskaader Baltron, õhuseireprojekt Baltnet ning Tartus asuv Balti kaitsekolledž.