Kaitseminister Sven Mikseri sõnul kulus suur osa kohtumisest muutnud julgeolekuolukorra analüüsimisele. „Arutasime, kuidas saaksime koos ühiste eesmärkide suunas liikuda, nii et meie Põhja-Ameerika ja Euroopa liitlaste kohaolek siin piirkonnas oleks pidev, et see oleks nähtav ning et sellel oleks piisav heidutus,“ ütles Mikser.

Kaitseministrid arutasid ka, milliseid sõjalisi võimeid tuleks liitlaste abiga arendada ja ühe teemana räägiti õhukaitsest. “Meie eesmärk on, et Eesti, Läti ja Leedu õhuturbemissioonist saaks õhukaitsemissioon, mis sisaldaks ka võimet roteerida siia vajadusel ka maa peal baseeruvaid õhukaitseüksuseid,“ sõnas Mikser.

Ta lisas, et kohtumisel võeti eesmärgiks suuremahulise õhukaitseõppuse korraldamine Läänemere piirkonnas.

Kaitseministrid kirjutasid pärast kohtumist alla ühisavaldusele, milles võtsid kokku ühised tegevused pärast Ukraina kriisi.

„Tervitame NATO täiendavaid heidutusmeetmeid ja liitlasriikide otsuseid panustada Eesti, Läti ja Leedu õhuturbemissiooni tugevdamisse,“ seisab ühisavalduses. „Eesti, Läti ja Leedu õhuturbemissioon on suurepärane näide sellest, kuidas allianss on pühendunud kollektiivkaitsele.“

Kaitseministrid tervitasid Ameerika Ühendriikide otsust saata Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse kompanii 173. õhudessantbrigaadist. „Näeme vajadust Ameerika Ühendriikide ja teiste liitlasriikide vägede püsiva kohaloleku järele. Liitlaste kohalolek peab olema nähtav, osana sellest tuleb läbi viia regulaarseid õppuseid.“

Samuti rõhutasid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid vajadust tihendada kaitsekoostööd Poolaga. Kaitseministrid kohtuvad regulaarselt kaks korda aastas, tänane kohtumine oli esimene pärast Ukraina kriisi puhkemist.