Tema sõnul näitavad hiljuti vene kaasmaalaste seas läbi viidud monitooringu tulemused, et Putinit usaldab 44 protsenti SRÜ ja Balti riikides küsitletud venekeelsetest elanikest.

“Umbes samasugused numbrid on täheldatavad ka Venemaa ametlikus statistikas. Seejuures seostub Venemaa poliitika paljudel eeskätt just presidendi isikuga,” selgitas Poloskova usutluses ajalehele Molodjož Estonii. “Inimesed, kellega me rääkisime, andsid Venemaa poliitikale välismaal elavate kaasmaalaste suhtes sageli hinnangu, lähtudes võrdlusest, kuidas oli enne Putinit ja kuidas on asi muutunud tema võimuloleku ajal.”

Poloskova sõnul jääb teiste poliitikute autoriteet Putini omast kaugele maha. Teisel kohal on liberite juht Vladimir Žirinovski, ehkki teda sümpatiseerib veidi alla nelja protsendi küsitletuist.

Moskva linnapea Juri Lužkov jäi 3,6 protsendiga napilt kolmandale kohale.

“Eestis võib see arv ilmselt paljusid üllatada. Balti riikides on Lužkovi reiting väga kõrge, Moskva valitsus teeb siin kaasmaalaste heaks päris palju,” toonitas Poloskova. “On riike, kus kaasmaalastele pööratakse suurt tähelepanu, kus käivad mitmesugused programmid. Need on muidugi Balti riigid, Ukraina, Kasahstan. Ning on riike, kus pole märgata mingisugust tööd kaasmaalastega, näiteks Usbekistanis, Tadžikistanis, Taga-Kaukaasia riikides, kus inimesed ütlesid, et nad teavad Vene programmidest väga vähe või üldse mitte midagi.”