Balti uuriva ajakirjanduse keskus Re:Baltica teatel võib Venemaalt saadud toetuste reaalne suurus olla oluliselt suurem. Uuringu autoritel õnnestus saada informatsiooni ametlike grantide kohta ainult kahe Venemaa fondi kohta, vahendas venekeelne Läti Delfi.

Läti julgeolekupolitsei sõnul on nende organisatsioonide ülesanne, kes Venemaalt rahalist toetust saavad, tegeleda informatsiooni kallutamisega. "Neid kasutatakse agentidena informatsiooni mõjutamiseks Venemaale huvides."

Näiteks Lätis on Venemaalt rahalist toetust saanud vähemalt seitse organisatsiooni, neli nendest märkis saadud summa oma majandusaasta aruandesse. Kogu grantide suurust nelja aasta jooksul võib ulatuda kuni 680 000 euroni, vahendab Re:Baltica.

Euroopa demokraatia arengu keskus Lätis sai 83 627 eurot, Läti inimõiguste ja rahvusuuringute keskus sai 78 133 eurot, Euroopa uuringute keskus Lätis sai vähemalt 29 000 eurot. Euroopa uuringute keskuse esindaja, Läti poliitaktivist Aleksandr Gaponenko ei soovinud Venemaalt saadud toetusi täpsemalt kommenteerida, kuid ütles, et tal on õigus saada raha Venemaalt. "Te saate raha Ameerikast, ja mina teid selles ei süüdista," sõnas Gaponenko kommentaariks Re:Balticale.

2015. aasta maikuus täiendati Venemaal välismaa organisatsioonide finantseerimise seadust mittesoovituslike organisatsioonide nimekirjadega. Seaduse rikkumisel võib saada kuni kuue kuu pikkuse vanglakaristuse.