Balti riigid saavutasid elektrikaubanduse kokkuleppe

 (11)
Kõrgepingeliinid
KõrgepingeliinidFoto: Argo Ingver

Eesti, Läti ja Leedu energeetika eest vastutavad ministeeriumid saavutasid eile kokkuleppe kolmandate riikidega toimuva elektrikaubanduse toimimises pärast Valgevene tuumajaama käivitamist.

„Meile on oluline, et kokkuleppes sisalduvad Eestile olulised teemad – ühine taristu kasutamise tariif ja kaubandusvõimsuste vähenemine kolmandate riikidega. Saavutatud kokkulepe neid elemente sisaldab, parandades ka meie elektritootjate turupositsiooni ning väljavaateid,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ütles, et Eesti on kogu läbirääkimiste vältel olnud lahenduste otsimisele orienteeritud. „Meie jaoks on oluline nii turuosaliste võrdne kohtlemine, piisavalt maandatud riskid seoses varustuskindlusega kui investeerimiskindluse parandamine Balti elektriturul,“ lisas Tatar.

Kokkuleppega lakkab elektrikaubandus Valgevenega pärast sealse tuumajaama käivitumist ja selleks rakendatakse elektri päritolu tunnistuste süsteem. Vähendatud mahus suunatakse elektrikaubandus Vene-Läti ristlõikele, kasutades selleks võimsusi, mis jäävad üle Balti riikide sisesest kaubandusest. Kaliningradi ja Leedu vahel jätkub elektrikaubandus senises mahtus.

Kokku lepiti ka ühise taristu kasutamise tariifi kehtestamine, mida tehakse niipea, kui Lätis ja Leedus on vastu võetud seda võimaldavad seadused 2021. aasta esimese kvartali lõpus. Eesti seadused võimaldavad kehtestamist juba praegu.

Saavutatud kokkuleppega väheneb Baltimaade ja kolmandate riikide kaubandus hinnanguliselt poole võrra. Uus kolmepoolne kaubandusvõimsuste arvutamise metoodika edastatakse energiaturu regulaatoritele (Eesti puhul on selleks Konkurentsiamet) selle nädala lõpus, peale mida on metoodika kättesaadav ka Balti elektrituru osalistele. Uus kokkulepe kehtib Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimiseni 2025. aasta lõpus.