Balti riigid saavad NATO baasid, mida ei nimetata NATO baasideks

 (190)
Hüppamine öösel
Hüppamine ööselFoto: Tanel Meos

Asjade nimetused on mõnikord väga tähtsad. NATO riigid näevad praegu vaeva, et suurendada oma kohalolekut Balti riikides nii, et kohalolekut ei saaks nimetada püsivate NATO baaside rajamiseks Balti riikidesse.

Saksa kantsler Angela Merkel lausus esmaspäeval Riias, et on vastu Balti riikidesse püsivate NATO baaside rajamisele, kuigi luba NATO kohaloleku suurendamist.

Täpsemalt öeldes oli Merkel selle vastu, et Balti riikidesse saabuksid märkimisväärseid lahingüksused, inglise keeles substantial combat forces. Just seda fraasi kasutab NATO-Vene kokkulepe 1997. aastast, mille rikkumises Venemaa kogu aeg NATOt süüdistab. NATO eitab leppe rikkumist, ent hoolimata Venemaa järjest agressiivsemast käitumisest ei soovi mõned Euroopa riigid, nagu Saksamaa, rikkuda märkimisväärsete lahingüksuste Balti riikidesse mittetoomise kokkulepet.

Samas ei keela see kokkulepe NATOl tuua Balti riikidesse mittemärkimisväärseid üksuseid. Ühe diplomaadi sõnul tõlgendatakse märkimisväärse üksusena vähemalt brigaadi suurust üksust. Praegu on igas Balti riigis üks USA jalaväekompanii, kokku seega umbes ühe pataljoni suurune üksus. Üks brigaad koosneb enamasti kolmest pataljonist.

Seotud lood:

Selge on, et külma sõja aegasid meenutavaid suuri NATO linnakuid, kus USA sõjaväelased elavad koos peredega ja kuhu luuakse Ameerika väike koopia, Balti riikidesse ei tule. Ka aeg on praegu teine, sõjaväed on kõikjal läinud väiksemateks, ent samas mobiilsemateks.

Üleeile Kanal 2s rääkis Rõivas, et uute baaside loomine Baltikumi ei olegi olnud nende asjade hulgas, mida Eesti,  Läti või Leedu on õigeks pidanud. "Meil on päris kohalikud baasid olemas. Aga, meie selge huvi on, et meie liitlaste kohalolek suureneks ja see küllap saab ka juhtuma," lausus Rõivas.

Uute baaside mittesoovimine pahandas IRLi poliitik Anvar Samostit.


Jällegi on see natuke sõnademäng, sest senine NATO riikide kohalolek Balti riikides on toimunud Eesti, Läti ja Leedu juba olemasolevaid sõjaväebaase kasutades ja miski ei keela NATOl kasvatada oma tegevust nendes baasides.

Eesti soov on muuta püsivaks NATO riikide lennukite viibimine Ämari baasis, mis on ja ka jääb tavaliseks Eesti kaitseväe baasiks, mingit lisalipukest polegi sinna vaja heisata. Ämari on muide ehitatud olulises osas NATO raha eest. Vajadusel saab laiendada ka muid baase, et sinna rohkem NATO varustust ja mehi paigutada. 

Mõne nädala pärast toimub Walesis NATO tippkohtumine, kus arutatakse NATO vastust Venemaa agressiivsuse kasvule. Arvatavasti võetakse seal vastu teatud hulk otsuseid, mis peaksid suurendama Balti riikide julgeolekut. Siinjuures pole väga oluline, kuidas asju nimetatakse, vaid see, mida need kaasa toovad.

Pole midagi püsivamat kui ajutised asjad. NATO peakorter Brüsselis asub juba üle 40 aasta ajutisel pinnal.