Sellisele otsusele jõudsid Eesti kaitseminister Margus Hanson, Läti kaitseminister Girts Valdis Kristovskis ja Leedu kaitseminister Linas Linkevicius kohtumisel Leedu ajaloolises pealinnas Trakais.

“Baltbat on täitnud oma funktsioonid ja missiooni, sügisel projekt lõpetatakse. Nüüd hakkame mõtlema kolme riigi jaoks ühisele maavägede koolitamise süsteemile,” ütles Linkevicius BNS-ile.

Leedu kaitseministeeriumi teatel täitis 1994. aastal asutatud Baltbat tema ette püstitatud ülesande — tõsta koostöötaset NATO sõjaliste allüksustega, valmistada ette sõjaline personal tööks rahutagamismissioonides.

Baltbat asendatakse maavägede tihedama koostööga, mille olemuseks on väljaõppedoktriini ühine ettevalmistamine ja ühisõppused.

Linkeviciuse kinnitusel on ülejäänud Baltimaade kaitsekoostöö projektid — õhuseiresüsteem Baltnet, sõjalaevade eskaader Baltron ja Balti kaitsekolledž Baltdefcol — endiselt aktuaalsed ning need säilitatakse. “Kõik need projektid peavad koha leidma tuleviku NATO struktuurides,” märkis minister.

Näiteks süsteemist Baltnet saab NATO õhuseiresüsteemi Natinads osa, Baltron seotakse tihedalt NATO vastavate allüksustega, Baltdefcolist saab peamine Läänemere regiooni õppeasutus, mis koolitab sõjaväelasi NATO standardite alusel.

Ministrid nentisid, et seiresüsteemi Baltnet lisandub mitu uut radarit. See aga laiendab info saamise ja edastamise võimalusi.

Samuti leppisid Balti riikide kaitseministrid kokku tihedamas koostöös rahvusvahelisteks missioonideks valmistumisel. Nii õnnestub säästa vahendeid ning korraldada efektiivselt sõjaväelaste rotatsiooni. Hansoni hinnangul võiksid Baltimaad tööks rahvusvahelistes missioonides luua ühise sõjalise allüksuse.

Taga-Kaukaasia ja Ukrainaga tehtava koostöö kavade ja strateegiate arutelul märkis Linkevicius, et Balti riigid peavad endale võtma suurema koorma oma kogemuste edastamisel samade eesmärkide poole pürgivatele riikidele.

Kristovskis toonitas omakorda, et Eesti, Läti ja Leedu sõjaline koostöö on väga kasulik, seetõttu tuleks jätkata alustatud tegemisi, püüelda seatud eesmärkide poole.

Arutades sõjalise valdkonna muutuste teemal, märkisid ministrid, et praegu toimub relvajõudude reformimine, mis seisneb üleminekus territoriaalkaitse põhimõtetelt NATO kollektiivse enesekaitse vaimule vastavatele põhimõtetele. NATO tulevaste liikmete eesmärk on olla hästi ettevalmistunud ja omada mobiilseid relvajõude, mis oleksid valmis tegutsema üheskoos alliansi rahvusvaheliste jõududega, märkisid ministrid.

Ministrid allkirjastasid kohtumise tulemusel kommünikee, Balti kaitsekolledži koolitusleppe ning õhuseirevõrgu leppe.

Balti riikide kaitseministrid kohtuvad kord poole aasta jooksul.