Balti riigid kardavad Vene-Prantsuse relvatehingut

Prantsusmaa kavatsus müüa Venemaale ühe Mistral-klassi sõjalaeva asemel kaks on pannud Baltimaad häirekella lööma – kardetakse, et lääneliitlased ei hinda piisavalt hästi Moskvast lähtuvat ohtu.

Agence France-Presse'ile antud intervjuus väljendasid Balti riikide juhid rahutust seoses pretsedenditu juhtumiga - Prantsusmaa kui NATO liikme otsusega müüa Venemaale alliansi sõjalist tehnoloogiat, vahendab Leedu Delfi.

Balti juhid rõhutasid, et küll toetatakse Moskvaga arendatavaid häid suhteid, kuid Pariisi seisukoht on väär. Kuna see saadab Vene valitsusele, kes soovib tugevdada postsovetlikus ruumis oma mõju, valesid signaale.

Prantsusmaa, mis soovib sulgeda külma sõja viimast lehekülge, aga selgitab oma seisukohta sellega, et Venemaad tuleb pidada partnerriigiks, mitte aga ohuallikaks.

„Ma pole veendunud, et parim võimalus sulgeda Külma sõja viimast lehekülge on kauplemine „kuuma" sõja vahenditega," ütles Läti välisminister Māris Riekstiņš.           

Läti, Eesti ja Leedu on varem juba korduvalt väljendanud rahutust seoses Pariisi kavatsusega müüa Moskvale Mistral-klassi dessantlaevu-kopterikandjaid.    

Eriti aktuaalseks sai see küsimus 1. märtsil kui Vene president Dmitri Medvedev saabus Pariisi kolleeg Nicolas Sarkozyga relvatehingu üksikasju arutama – mõlemad kinnitasid, et tehing toimub.

Seistes Sarkozy kõrval ütles Medvedev, et see tehing saab vastastikuse usalduse sümboliks. Prantsuse president märkis, et sõjalaevad müüakse ilma relvadeta.

„Me ei tea, mida nad kavatsevad Mistralidega teha. Kas neid hakatakse hoidma Lääne-, Mustal merel või antakse Põhjalaevastikule üle?“ ütles kindralleitnant Ants Laaneots.

Eesti kaitseväe juhataja rõhutas, et Venemaa suurnedas hiljuti oma merejalaväelaste arvu Kaliningradi oblastis: 10 aasta vältel oli neid 1200, nüüd aga tõsteti 2700le.

Tähelepanu pöörati ka Venemaa uue sõjalise doktriini suhtumisele NATOsse, milles alliansi nimetatakse potentsiaalseks ohuks. Lisaks toimus eelmisel aastal Läänemerel õppus, mille raames imiteeriti Eesti, Läti ja Leedu ümberpiiramise ja äralõikamise operatsiooni.

„See tendents süvendab meie rahutust,“ ütles Leedu kaitseminister Rasa Juknevičienė omalt poolt.

Strateegiaekspert François Heibourg ütles, et hirm mida seoses selle tehinguga tuntakse on arusaadav: „Mistral – see on ühemõtteliselt strateegiline relv: Venemaa sõjaline võimsus suureneks eriti Mustal- ja Läänemerel, isegi Aasias.“

Eesti peaminister Andrus Ansip ütles, et Venemaa pole poolteise aasta jooksul täitnud kõiki seoses Gruusia sõjaga Sarkozy poolt esitatud tingimusi tule lõpetamiseks.

„Usaldust peavad tugevdama mitte ainult Euroopa Liidu või NATO riigid, vaid ka Venemaa,“ lisas Ansip.