"NATO õhuturve Balti riikide kohal on sümbol NATO ühtsusest. Balti riikide jaoks oleks õhuturbe väljaarendamine liialt kallis ja ebaotstarbekas, seetõttu panustavad liitlasriigid ka meie õhuruumi kaitsesse," ütles Ðiauliais Eestit esindanud Õhuväe Staabi ülem kolonelleitnant Jaak Tarien kaitseväe peastaabi teavitusosakonna vahendusel.

Saksa Õhuvägi andis vastutuse sümboolselt üle nii maal kui õhus, kui kaks Saksa hävitajat F-4F Phantom ja kaks Prantsuse hävitajat Mirage 2000C sooritasid kõrvuti ülelennu Ðiauliai lennuväljast.

Prantsuse hävitajad turvavad Balti õhuruumi kolmandat korda. Varem on Prantsusmaa valvanud Balti õhuruumi 2007. ja 2010. aastal. Täna alustanud meeskonnas on ligi kakssada liiget, lisaks hävitajate pilootidele teenivad üksuses tehnikud, meedikud, logistikud ja sidespetsialistid.

Rotatsiooni lõpetav Saksa kontingent kasutas Balti õhuruumi valvamiseks hävitajaid F-4F Phantom. Nelja kuu jooksul sooritasid hävitajad üle 46 treeninglennu ning kuus häirelendu tundmatute lennuvahendite tuvastamiseks ja lennuohutuse tagamiseks. Osade treeninglendude ajal juhtisid saksa lendureid Balti riikide õhuväelased Karmelava õhujuhtimiskeskusest Leedus ja Ämari õhujuhtimiskeskusest Eestis. Nende lendudega aitasid saksa lendurid hoida ja tõsta meie õhuväe sihitajate kvalifikatsiooni. Saksamaa on Balti õhuruumi turvanud kokku neljal korral.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti taevast on sellest ajast valvanud Belgia, Taani, Suurbritannia, Norra, Hollandi, Saksamaa, USA, Poola, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Tšehhi, Portugali ja Prantsusmaa õhujõudude kontingendid.