"Ka Trumpi valimiskampaania ajal oli ju juttu vajadusest Venemaaga, eriti just Putiniga kokku leppida. Juttudeks need jäidki," ütles Bahovski Delfile. "Kogu lugu näitab ka, kui tugev on julgeoleku establishment’i vastuseis muuta midagi USA suhetes Venemaaga, saati veel väed Ida-Euroopast välja viia," lisas ta.

"Mõnes mõttes näitab Kevin Harringtoni suhtumine ka Trumpi suhtumist rahvusvahelise elu sündmustesse ehk siis usku, et saab diilitada ja teha Venemaaga kaupa," sõnas Bahovski. "Kuid me oleme Trumpi ligi aastase ametiaja jooksul näinud, kuidas USA poliitika on Venemaa suunal pigem karmistunud ja seega tuleb Harringtoni ettepanekut võtta kui kogenematu ametniku soolot," nentis ta.

"Sanktsioonid Venemaa vastu võttis vastu USA Kongress, seega ei tee USA poliitikat üksnes president, mis on ka karjuv erinevus Venemaast," märkis Bahovski. "Vene küsimus tekitab administratsioonis veel segadust mõnda aega, sest tulemata on veel Robert Muelleri juurdluse tulemused. Suure tõenäosusega saavad need olema paljastavamad kui viimane Wolffi raamat," sõnas ta.

"Igal juhul näitab Harringtoni kaasus, et peame võimalikult palju jälgima, mis toimub Washingtonis, eriti Valges Majas, ehkki kohati on vist ka ameeriklastel endil raske aru saada, mis parajasti toimumas on," tõdes Bahovski.

USA uudistesait The Daily Beast kirjutab, et USA president Donald Trumpi rahvusliku julgeoleku nõukogu liige käis mullu välja mõtte, et Putini-Venemaale meeldimiseks võiks USA väed Ida-Euroopast välja viia.

Mõte, et USA peaks "Venemaaga uue suhte loomise huvides oma huvid ümber piiritlema" saabus lauale peagi pärast Trumpi presidendiks saamist ehk 2017. aasta veebruaris.

Seda väidavad kaks endist valitsuse töötajat, kellest üks väidab, et kuulis seda strateegilise planeerimise osakonna juhtivtöötajalt Kevin Harringtonilt.