Euroopa Komisjoni poolt rahastatud projekt leidis, et liiga paljud alkoholireklaamid on noortele atraktiivsed ning olemasolevad seadused võimaldavad alkoholitootjatel ja reklaamifirmadel tõlgendada regulatsioone vastavalt oma soovidele.

Projekti üheks lõppjärelduseks ja soovituseks on alkoholireklaami reguleerivate seaduste ühtlustamine terves Euroopas. Seaduste harmoniseerimisel peaks olema eesmärgiks reklaami hulga ja noori kütkestava atraktiivsuse vähendamine.

Hetkel on Euroopa 24 riigis 76 erinevat regulatsiooni, millest enamus (49) on riiklikud ning 27 on alkoholitootjate endi seatud (eneseregulatsioon).

2001. aastal Euroopa Nõukogu poolt välja antud soovitused alkoholi reklaamimise teemal on integreeritud enamikesse riiklikesse seadustesse. ELSA projekti järeldustest aga selgub, et need soovitused ei kaitse noori piisavalt alkoholireklaami mõju eest.

Euroopa Nõukogu soovitused ei käsitle näiteks huumori teemat, mis projekti liikmesriikide kohalike uurimuste põhjal oli noorte jaoks üheks atraktiivseimaks elemendiks alkoholireklaamides. Lisaks ei piira Euroopa Nõukogu soovitused alkoholireklaamide kogust, mis on üheks peamiseks probleemiks.

Uurimus ei leidnud teaduslikku tuge alkoholitootjate eneseregulatsiooni efektiivsusele. ELSA projekti järelduseks on, et eneseregulatsioon ei tohi kunagi olla alternatiiviks riiklikule reguleerimisele, mis erinevalt eneseregulatsioonist piirab ka alkoholireklaami sagedust ja meedias esitamise hulka.

ELSA Eesti-poolne partner Ühendus Alkoholivaba Eesti on korduvalt pööranud tähelepanu, et Eesti seadused, mis lubavad alates kella 20-st alkoholi TV-s reklaamida, ei kaitse alaealisi, kelle jaoks sageli alles siis põhilised saated algavad. „Toetame alkoholireklaami täielikku keelustamist. Kui me soovime oma noorte väärtushinnaguid muuta, ei õnnestu see samal ajal alkoholi tarvitamist idealiseerides,” ütles AVE esimees Lauri Beekmann.