"Rääkides Siim Roode karistusest saab järeldada vaid ühte - kuritegu tasub ennast Eesti Vabariigis ära," lisas Järvekülg.

Täna toimus Autorollo kriminaalasjas ringkonnakohtu istung. Maakohus mõistis suvel Autorollo pankrotikuritegudes süüdistatud Roode ja Autorollo endise omaniku Väino Pentuse pankrotikuriteos süüdi. Kui Roode karistuseks oli trahv, siis Pentust karistati tingimisi vangistusega.

Ringkonnakohtus nõudsid nii Roode kui Pentus enda õigeksmõistmist. Prokurör kaebas samuti otsuse edasi ja nõudis Roode trahvi tõstmist 12 740 euroni ja Roodele nelja-aastase ettevõtluskeelu kehtestamist.

Järvekülg aga kritiseeris uuesti prokuratuuri selle eest, et kuriteos ei esitatud süüdistust Väino Pentuse tütar Keit Pentus-Rosimannusele ja tema mees Rain Rosimannusele. Autorollo pankroti asjus toimub paralleelselt ka tsiviilprotsess, kus nõudeid esitati ka Pentus-Rosimannuse ja Rosimannuse vastu.

Miks Rosimannused pääsesid?

"Väino Pentus on öelnud, et pärast haiglasse sattumist tema Autorollo asjaajamisega enam ei tegelenud. Samas on olemas Keit Pentus-Rosimannuse e-kiri, kus ta üheselt deklareerib, et seoses isa haiglasse sattumisega tegeleb Autorolloga nüüd tema isiklikult," teatas Järvekülg.

"Just sellel isiklikult tegutsemise perioodil asutati äriühing Autohills, kuhu kanditi kogu Autorollo autopark - muuhulgas on oluline, et Autohillsi asutamisel oli audiitoriga suhtlusringis ka Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus. Asjas on kogutud hulgaliselt tõendeid, alates Keit Pentuse kodust tehtud ülekannetest, riigikogust tehtud ülekannetest kuni tunnistajate ütlusteni, mis näitavad, et Autorollo asjaajamisega tegelesid sellel perioodil just Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus," lisas Järvekülg.

"Paraku pidas prokuratuur vajalikuks minna kergema vastupanu teed ja kohtupingis näeme vaid õnnetut Väino Pentust. Seda vaatamata riigiprokuröri otsesele lubadusele, et antud asjas saab kahtlustuse ka Rain Rosimannus," süüdistas Järvekülg.

Miks nii juhtub?

Ta ei saanud aru, miks prokuratuur isegi ei proovinud uurida, kuhu kadus osa Autorollo varast. Miks jäeti uurimata episood, kus suur rahasumma liikus Lätti ja on teada, et selleks alus puudus.

"On kurb, et Eesti riigis sellised asjad juhtuvad. Kas samasugune huvipuudus eksisteeriks ka siis, kui kaks asjaga seotud isikut ei oleks võimule lähedal seisvad isikud? Julgen sügavalt kahelda," lisas Järvekülg.

Kogu kriminaalasjast jääb tema sõnul kahjuks mulje, et prokuratuur võitleb majanduskuritegevusega vaid sõnades - tegelikkuses on majanduskuritegude vastu võitlemine jäetud selgelt ettevõtjatele õlule. "Prokuratuur tegeleb vaid formaalse uurimisega ja juhul kui teda kritiseerida, siis tegeleb ressursse raisates ohvrist ettevõtja karistamisega, nagu antud juhul juhtus," kritiseeris Järvekülg.

Ringkonnakohus teeb otsuse Roode ja Pentuse asjus teatavaks 1. detsembril.