Augustikuu uudistes: opositsioonijuhtide kära Elmar Vaheri ametist vabastamise ümber neid EKRE varjust välja ei toonud

 (83)
Elmar Vaher
Elmar VaherFoto: Priit Simson

Ehkki lõppenud augustikuu pakkus Elmar Vaheri vabastamise katse näol opositsioonipoliitikutele teema, millega meedias pildile pääseda, jäid nad uudisvoos jätkuvalt mäekõrguselt Keskerakonna ja EKRE juhtidele alla.

Kuu aega tagasi ilmus Delfis lugu, kus sai kaardistatud kui paljudes Delfi, Postimehe ja ERRi uudistes nimetati üht või teist poliitikut juulikuus. Toona selgus, et iga loo kohta, mis rääkis opositsioonilise Reformierakonna esimehest Kaja Kallasest, ilmus seitse lugu peaminister Jüri Ratasest ja peaaegu teist sama palju siseminister Mart Helmest.

Augustis tekitas suurima tormi EKRE poliitikute ebaõnnestunud katse vabastada ametist politsei- ja piirivalve ameti peadirektor Elmar Vaher. Kui juunis oli Vaherist juttu kuueteistkümnes uudises ja juulis kümnes, siis augustis ilmus koguni 150 lugu, mille pealkirjas, juhtlõigus või märksõnades on teda nimetatud.

Vaheri ametist vabastamise katse, mida president Kersti Kaljulaid nimetas katseks Eesti õigusriik kraavi ajada, pakkus ka opositsioonipoliitikutele võimaluse meedias sõna saada. Vahe koalitsioonipoliitikutega jäi aga endiselt märkimisväärseks. Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar ei jõudnud näiteks ühegi ERRi uudise pealkirja, juhtlõiku või märksõnadesse.

Seotud lood:

Samuti ei suutnud riigikogust välja jäänud erakonnad ületada uudiskünnist Vaheri skandaali tuultes - neist oli veelgi vähem kuulda kui seni. Näiteks Elurikkuse erakond sai juuli viimasel päeval omale uue eestkõneleja. Paraku augustikuus ta kordagi uudiskünnist ei ületanud. Eesti 200 liider Kristina Kallas suutis enne märtsis toimunud valimisi ületada pea kõiki teisi erakondi, jäädes alla ainult peaminister Jüri Ratasele, siis augustis oli temast vaid kolm lugu.

Mis läks arvesse?

Arvestatud on Delfi, Postimehe ja ERRi augusti uudisvoos kajastuvate artiklite pealkirju, juhtlõike ja märksõnu. Artiklite kogusisu ei olnud, kuid sellest pole lugu. Ehkki kõrvaltegelasi võib leida kasvõi joonealustest märkustest, on reeglina just neis kolmes kohas kirjas see, kellest ja millest uudis üldse räägib. Pealegi on pealkiri see, mis on artiklit avamata nähtav, juhtlõik see, mis läheb sotsiaalmeediasse ringlema ning märksõnad need, mis on otsingumootorite lemmikud.

Artiklitest sai arvestatud kõiki, mis kajastusid uudisvoos perioodil 1. august kuni 31. august. Loendatud sai artikleid, mitte nimesid - kui näiteks pealkirjas ja juhtlõigus oli "Jüri Ratas", siis see läks arvesse ühe eest. Leitav pidi olema eesnimi koos perenimega. Arvestatud sai ka nimede käänamisega ehk näiteks "Jüri Luige sõnul" läks arvesse. Erakondade nimede puhul sai arvestatud nii käändeid kui ka lühivorme nagu "EKRE", "SDE", "KE". Samuti läksid arvesse "keskerakondlane" või "sotsiaaldemokraat". Eraldi sai arvestusest välja praagitud nii teiste riikide keskerakonnad, rohelised salatid, Eesti hümn kui ka uudised, kus oli juttu päikesekreemist või sekretäridest.