Riigikontrollis valmiv audit tuvastas, et, et koolipidajad kohustusid maksma projektis osalemiseks mitme teenuse eest, mida nad tegelikult ei vajanud, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Nende osutamises lepiti kokku ainuüksi seetõttu, et varjata võetud kohustuste tegelikku majanduslikku seisu," märgitakse dokumendis.

Haridus- ja teadusministeeriumil puudus ja puudub ka praegu ülevaade, milline on koolivõrgu investeerimisvajadus ehk milliseks kujuneb koolivõrk: mis koolimajad jäävad alles ja kui suur on ruumivajadus.

Projekt ei ole arvestanud kohaliku demograafilise arenguga ehk sellega, et korda tehtud koolimajja ei pruugi lapsi jaguda või läheb koolihoone hoopiski ümberkorraldamisele.