“Töötaja saab kompensatsiooni hinnatõusu eest nagunii tagantjärgi — kõigepealt tõusevad hinnad, alles siis palgad,” ütles EAKL esimees Harri Taliga. “Selles hindade ja palkade võidujooksus on töötajad tagaajaja, mitte tempot tegema palgatud “jänese” rollis.”

Kolmveerand Eesti töötajaist teenib keskmisest väiksemat palka, nad ei saa kuidagi nõustuda “ideega”, et just nemad peavad päästma Eesti majanduse, rahuldudes senise palgaga. “Keskmise palga kasvu mootoriks on kõrgemad palgad, mille puhul keegi ei räägi nende seosest tootlikkuse kasvuga,” märkis Taliga. “Pole ka seni kuulnud, et oleks püütud arutleda selle üle, kuidas aeglustada nende pidurdamatut tõusu.”

EAKL hinnangul ei saa tootlikkuse aeglases tõusus süüdistada töötajaid, see sõltub eelkõige tööandja otsustest ja tegevusest. “Töötaja võib rabada palehigis ja 12 tundi päevas, aga kui tehnoloogia ja seadmed on sellised, mille õige koht oleks ajaloo prügikastis, siis ei maksagi loota, et tootlikkus Euroopa tasemele jõuaks,” lausus Taliga. “On ju tööandjadki inimesed ja miski inimlik pole neile võõras — ilmselt jätkavad paljud ettevõtted tegutsemist harjumuspärasel viisil seni, kuni elu ise sunnib tootmist umber korraldama.”