Atko pilvebusside endine hooldaja: meie käe all olid Atko bussid alati korras

 (2)
Puhumisreid Rannamõisas
Atko bussFoto: Andres Putting

Pilvebusside garantiiajal ehk kokku viis aastat Atko pilvebusse hooldanud IV Plussi juht kinnitab, et busside tehnoseis hakkas allamäge minema niipea, kui hoolduse võttis üle Atko ise.

Eesti Päevalehes eile ilmunud Atko busside tehnoseisundi teemalises artiklis väidab Atko Grupp, et busside viletsa tehnoseisundi kurja juur peitub selles, et busse garantiiajal hooldanud firma OÜ IV Pluss tegi Atko hinnangul lubamatult halba tööd.

Ränk süüdistus. IV Plussi tegevjuht Bruno Kubja kinnitab, et vastupidi: kuni bussid olid IV Plussi käe all, ei olnud nendega suuri probleeme. “Kirjeldatud ATKO busside garantiiaeg sai läbi eelmise aasta alguses ja kuni selle ajani hooldati busse Iv Pluss AS teeninduses ning bussidega ei esinenud tehnilisi rikkeid, mille tulemusena oleks bussid liinilt kõrvaldatud või liiklusohtlikud olnud,” ütleb Kubja. “Pärast garantiiaja lõppu hooldab ja remondib ATKO ise oma busse ning tulemust võib täna erinevatest uudistest lugeda,” lisab ta.

Samuti ütleb Kubja, et märgiline on seegi, et neidsamu pilvebusse osteti Eestisse samal ajal kokku 110, aga teistel bussifrmadel pole nendega niisuguseid probleeme nagu Atkol. “Sebe AS, GoBus AS ja Tallinna Linnatranspordi AS, kellel on kokku ca 70 samasugust bussi, hooldavad oma busse korrektselt ning neil selliseid probleeme nagu ATKO-l ei esine. Iga tehnika kulub, kuid kestvuse eelduseks on heaperemehelik hoolsus oma tehnika üle ja selle puudumisel ei ole mõtet põhjusi mujalt otsida,” seletab Kubja.

Seotud lood:

Atko süüdistas OÜ Iv Plussi hooletuses, vigade remontimata jätmises või remondiga viivitamises. Iv Pluss omakorda kinnitab, et midagi sellist pole olnud. “Remondi teostamise kiirus oli hankelepingus rangelt reguleeritud ja seda ei ületatud IV Pluss AS poolt kordagi,” ütleb Kubja ja lisab ka seda, et maanteeamet ei kaevanud teenuse kvaliteedi üle.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et Eestis on tänavu saanud halva tehnoseisundi tõttu liikluskeelu 15 bussi, neist tervelt kolmandik Atko bussid. Samuti kukuvad Atko bussid korduvalt läbi tehnoülevaatusi. Politsei ja maanteeamet käivad koos busse kontrollimas juba 2012. aastast. Tänavu esimese seitsme kuuga kontrolliti ligi 150 bussi. Tehnilisi rikkeid tuvastati 195 (ühel bussil võib olla rohkem kui üks viga) ja töö-ning puhkeaja rikkumisi 36. Firmati on rikkumiste pilt väga erinev. Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtvekspert Mika Männiku sõnul on suurtel bussiettevõtetel nagu GoBus, Hansa, MK on reeglina asjad joones ja linnadevaheliste kommertskaugliinidega probleeme pole.

Asjad on kehvasti Atkoga ja sedagi geograafilise (või pigem hankepiirkonnapõhise) eripäraga. “Harju osakonnas on kõige rohkem probleeme. Ei jätku juhte, töö ja puhkeaja seaduse rikkumised bussidel on tehnovead. Pilvebusside inventuur näitab, et Atko kasutuses bussid olid kõige kehvemad nii tehnilise seisukorra kui ka kerevigastuste poolest. Aga näiteks Järvamaal ja Jõgevamaal toimib ka Atko väga ilusti, pole üldse selliseid probleeme,” rääkis Männik.

Taustaks: kust tuleb nimetus pilvebuss?

Maanteeamet ostis 2011. aastal Iveco bussikontsernilt 110 Irisbus Crossway tüüpi bussi. Bussid maksid ligi 19 miljonit eurot ja raha saadi Hispaaniale CO2 saastekvoodi müügist, seetõttu nimetatakse neid busse vahel ka kvoodibussideks. Peamiselt tuntakse neid aga pilvebusside nime all, kuna sinist värvi bussikere tagaosale on valge joonega maalitud pilvede kontuurid.

110 bussist sada hakkasid sõitma maakonnaliine ja kümme läks Tallinna linnale. Bussid jäid juriidiliselt riigi omandisse ja anti bussifirmade kasutusse riigihanke tulemusel sõlmitud avaliku teenindamise lepingutega.