Austria teatas pühapäeval, et on peatanud ettevaatusabinõuna AstraZeneca ühe partiiga vaktsineerimise, et uurida inimese surma ja teise rasket tervise halvenemist. Seoses sellega peatas ka Eesti pühapäeval ettevaatusabinõuna sama partii kasutamise.

Terviseameti kommunikatsioonijuhi Imre Kaasi sõnul teatas terviseamet Austria uurimisest teada saades kohe tervishoiuasutusi, et konkreetsest partiist alles jäänud vaktsiinide kasutamine tuleb peatada. Kaas tõdes, et kuna partii saabus Eestisse veebruari teisel nädalal, oli 9600 doosist alles jäänud 486 doosi 14 tervishoiuasutuses.

"Ravimiameti kinnitusel on partiide peatamine tavaärane praktika, mida tehakse ettevaatusabinõuna kõigis Euroopa Liidu riikides, kui mõnel riigil võib olla kahtluis, et ravimi kvaliteediga võib olla probleeme," rääkis Kaas. "Seni pole tõsistest kõrvaltoimetest selle partiiga seoses Ravimiametile teada antud. Juhtumit uurib Euroopa Ravimiamet ja loodetavasti annavad nad täna selle kohta ka rohkem informatsiooni."

Konkreetses AstraZeneca partii number ABV5300 suurus oli 1,6 miljonit doosi ja see saadeti Euroopa Liidu 17 liikmesriiki.

Kui inimene soovib teada, kas talle on süstitud konkreetse partii vaktsiin, saab seda vaadata digilugu.ee asuvast immuniseerimispassist.

AstraZeneca lubas Austriat uurimisel aidata

Austria terviseamet (BASG) teatas pühapäeval kahest tõsisest kõrvatoime teatisest seoses AstraZeneca vaktsiini samast partiist tehtud vaktsineerimistega. Tänaseks on teada, et 49-aastane naisterahvas suri raskete hüübimishäirete tagajärjel, samal ajal kui 35-aastasel naisel tekkis kopsuemboolia. 35-aastane naisterahvas on paranemas.

Austria terviseamet tõdes Reutersile, et praegu pole tõendeid selle kohta, et haiglaõdede rasked terviserikked põhjustas vaktsiin. Juhtumeid alles uuritakse.

AstraZeneca lubas Austria valitsusega igakülgset koostööd teha. AstraZeneca esindaja sõnul pole vaktsiinil siiani ühtegi tõsist tagajärge tuvastatud - nii esialgne testimisperiood kui ka ülemaailmne vaktsineerimiskogemus rohkem kui 50 riigis on seni näidanud, et vaktsiin on turvaline ja tõhus.

AstraZeneca COVID-19 vaktsiini erinevate partiidega on Euroopas vaktsineeritud tänaseks üle kümne miljoni inimese.

Eestis surnud päästetöötaja uuritava partii vaktsiini ei saanud

Möödunud nädalal teatas Eesti ravimiamet, et uurib 31-aastase vaktsineeritud päästetöötaja surma. Mees vaktsineeriti koroonaviiruse vastu 17. veebruaril ning tal tekkis pärast seda tugev peavalu ja palavik. Seda, kui kaua need kestsid, pole veel teada. Kümme päeva pärast vaktsineerimist tekkis mehel aga raske terviserike, mille tõttu vajas ta haiglaravi. Mees suri 3. märtsil.

Delfi andmetel peaksid päästetöötaja lahkamistulemused selguma nädala lõpuks, pärast mida võib loota rohkem informatsiooni selle kohta, mis põhjusel mees suri.

Covid-19 AstraZeneca koroonavaktsiini kõige tavalisemad kõrvaltoimed on kerged või mõõdukad ning paranevad mõne päevaga. Tavalised kõrvaltoimed AstraZeneca puhul on peavalu, palavik, iiveldustunne ja väsimus.