Idapiir tuleb välja ehitada väga konkreetsete ülesannete täitmiseks nii täna kui ka tulevikus, ütles Küüt Delfile. "Me peame tagama julgeoleku nii Eestis kui ka Schengeni partnerite juures, meie kaitseme NATO ja EL-i välispiiri, me peame tõkestama ebaseaduslikku rännet, me peame takistama inim- ja relvakaubandust, me peame kaitsma oma turgu ja peatama salakaubanduse," loetles ta. Üks oluline meede selleks on Küüdi sõnul riigipiir koos oma vajalike elementidega.

Ohud Eesti piirile muutuvad asekantsleri kinnitusel kogu aeg ja pidava piiri ehitamine on tõeline väljakutse. "Toon päevakajalise näite. Mida kindlamalt saadakse rändekriis kontrolli alla Vahemerel, seda enam suureneb surve meie piirile. Ja seda olemegi viimase kuu ajaga näinud," tõdes ta. "Tänase seisuga on PPA (politsei- ja piirivalveamet – toim) jalgpalli MM-i aegu tuvastanud 36 juhtumit, mille käigus on kinni peetud 78 isikut, kes jalgpallifänni viisaga on Venemaalt tunginud Euroopa Liitu," lisas Küüt. Piir sellisena nagu PPA projekt seda ette näeb, ennetab ja tõkestab asekantsleri sõnul tulevikus sellised rikkumised.

Piiriprojekti koostas Küüdi sõnul PPA, kellel on kõige kõrgem ekspertteadmine selles küsimuses. Nad võtsid arvesse nii senist kogemust kui ka puudujääke. Näiteks puudub patrulltee, puuduvad ligipääsuteed ja selle taristu ehitamine ongi kõige kallim. Võeti arvesse ka naaberriikide kogemus, parimaid praktikaid rahvusvaheliselt ja tehnoloogia võimekus.

"Me küsisime piiriprojektile sisulist hinnangut Euroopa Liidu Piiri- ja Rannavalve Ametilt Frontex ja nemad kinnitasid, et piir sellisena nagu me seda plaanime, tagab eelpool mainitud kohustuse täitmise," toonitas Küüt. "Me küsisime ehitustehnilist hinnangut Riigi Kinnisvara AS-ilt ja erasektorist Telora OÜ-lt ning nemad kinnitasid, et PPA hinnang sellise piiri ehitamise maksumusele on korrektne," lisas Küüt.

Riigikontrolör Janar Holm saatis siseminister Andres Anveltile pöördumise, milles tõi välja, et valitud idapiiri lahendust pole piisavalt põhjendatud.