Asekantsler hooldajate palkadest: töötul oleks 350-eurose palga üle hea meel
„Eks ma saan aru küll, et riigil on ka raske, aga see 2,11 [hooldaja tunnipalk – toim.] on ikka väga väike selle töö juures,“ rääkis teisipäevases ETV saates "Ringvaade" Järvamaa haigla hooldaja Anne Hunt, kes on seda tööd teinud kaheksa ja pool aastat. Hunt pakkus, et hooldaja tunnipalk võiks tõusta vähemalt kolme euroni.
„Inimesed teevad ülirasket tööd, vahetavad mähkmeid, puhastavad potte, tõstavad haigeid, söödavad neid ja suhtlevad ja saavad palka 350 eurot kuus kätte. See on sotsiaalselt täiesti ebaõiglane,“ leidis saatejuht Marko Reikop.
„Kõik sõltub, millega me võrdleme. Kui töötu inimene seda vaatab, siis tal oleks hea meel, kui tal oleks selline sissetulek,“ kommenteeris sotsiaalministeeriumi asekansler Ivi Normet. „Kui me vaatame tervishoiusüsteemis sees, siis hooldajate palgad on kõige väiksemad ja sellest on igal tasandil aru saadud. Reedel tegi haigekassa nõukogu otsuse, millised palgatõusud on tervishoiusüsteemis järgmisel aastal võimalikud ja see otsus oligi hooldajate ja õdede kasuks, tõsta nende palka kuus protsenti.“
Võrdluseks võib näiteks tuua, et 2010. aastal maksis Tallinn reisisaatjatele palka Eesti miinimumpalka ehk 4350 krooni (278 eurot). 2,11 eurose tunnipalga juures tähendab kuueprotsendiline palgatõus 0,13 senti.
„Kas te teeksite sellist tööd nagu hooldaja teeb,“ küsis saatejuht Normetilt. „Ma olen seda tööd teinud, aga jah, vastus on ei, sest ma täna ei tööta hooldajana,“ lausus asekantsler ja lisas, et kindlasti on hooldajate töö väga väärtuslik ja vajalik.
„Mul on hirm, et kui mina jään vanaks, siis ei jää ühtegi inimest, kes mind tõstaks ja hooldaks,“ väljendas Reikop kartust.
„Kindlasti ei ole see olukord nii traagiline, aga kindlasti on see väga keeruline. See tähendab, et kui arstidele ja streikijatele järgi anda.... küsimus on, et praegu on need positsioonid nii erinevad. Haigekassa otsus, et tõsta tervishoiutöötajate palka, selle rahaline kate on 14 miljonit eurot, see, mida streikijad nõuavad, on kokkuvõttes 100 miljonit eurot, see tähendab, et see tuleb kuskilt ära võtta,“ selgitas Ivi Normet.
