Inimsusvastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise komisjoni aruande teine raamatu „Estonia since 1944“ annab ülevaate aastail 1944-1991 Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti suhtes toime pandud repressioonidest, teatas välisministeeriumi pressitalitus.


Minister Jakobsoni juhitud komisjoni tegevusest ja uurimistulemustest teeb ettekande komisjoni uurimisrühma juht Toomas Hiio. Uurimisrühma liikmed Meelis Saueauk ja Indrek Paavle kõnelevad sovetlike julgeolekuasutuste poolt Eestis läbi viidud arreteerimistest ja küüditamistest 1940-1950ndatel aastatel ning okupatsioonirežiimi vastaste kohtlemisest Saksa julgeolekuasutuste poole aastatel 1941-1944.


Aruanne „Estonia since 1944“ on president Lennart Meri poolt kokku kutsutud uurimiskomisjoni 10-aastase töö tulemus. Raamat koosneb viiest osast. Esimeses osas antakse ülevaade ajaloolisest olukorrast, teises iseloomustatakse nõukogude repressiivorganeid, raamatu mahukaimas, kolmandas, osas kirjeldatakse Eestis nõukogude okupatsiooni ajal sooritatud inimsusevastaseid kuritegusid. Neljandas osas iseloomustatakse vanglaid ja vangilaagreid okupeeritud Eestis, viies osa sisaldab elulugusid, bibliograafiat ja lisasid.


Aastail 1998-2009 tegutsenud komisjoni kuulusid lisaks minister Max Jakobsonile endine Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen, julgeolekuanalüütik doktor Paul Goble, Ameerika Juudi komitee juhatuse liige Nicholas Lane, George Washingtoni ülikooli professor Peter Reddaway, Venemaa organisatsiooni Memorial teadusnõukogu juht Arseni Roginski ja endine Bundestagi liige professor vabahärra Wolfgang von Stetten. Inimsusvastaste kuritegude uurimiskomisjoni aruande esimene, aastaid 1940-1944 käsitlev osa ilmus 2006. aastal.

Tänase esitluse avavad Eesti suursaadik Soomes Merle Pajula, Soome rahvusarhiivi direktor Jussi Nuorteva ja uurimiskomisjoni esimees minister Max Jakobson. Esitlusele on saatnud tervituse Soome president Tarja Halonen.

Aruande esitluse eel annab suursaadik Merle Pajula soome kirjanikule Sofi Oksanenile üle Maarjamaa Risti 4. klassi teenetemärgi, millega president Toomas Hendrik Ilves tunnustas Oksaneni tööd Eesti ajaloo tutvustamisel. Tema romaan „Puhastus” ning koos Imbi Pajuga koostatud artiklikogumik „Kõige taga on hirm” käsitlevad Nõukogude Liidu ja Saksamaa okupatsioonide tagajärgi Eestis mitmest erinevast vaatevinklist.