Aruanne: lastekaitseseadus on aegunud ja deklaratiivne

 (20)
Aruanne: lastekaitseseadus on aegunud ja deklaratiivne
TopFoto/Scanpix

Eesti Inimõiguste Keskuse täna avaldatud aastaaruandest selgub, et Eestis puudub nii laste õiguste kaitset puudutav plaan kui ka kaasajastatud ning laste õigusi ka tegelikult kaitsev lastekaitse seadus.

Õigusliku tausta puudumine on kindlasti üks neist põhjustest, miks laste õiguste tagamine ja kaitse Eestis problemaatiline on, on kirjas uuringu laste õigusi käsitlevas peatükis.

2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et 47 protsenti uuringul osalejatest nõustusid, et lapse füüsiline karistamine on mõnikord paratamatu. Ometigi keelab üldine õiguslik regulatsioon laste füüsilise karistamise.

Laste kasvatamine vägivalla abil on olnud meie ühiskonnas pikka aega tavaline (olgu siis tutistamise või laksu andmisena). Samas võib lapse vastu vägivalla kasutamine kaasa tuua tõsiseid vaimseid probleeme, ühtlasi õpib laps sel viisil, et vägivald on lahutamatu probleemi lahendamisest.

Uuringud on tõestanud, et lapseeas füüsilise väärkohtlemise või hooletussejätmise ohvriks sattumine tõstab seaduserikkumiste tõenäosust noorukieas 59 protsenti ja täiskasvanueas 28 protsenti ning vägivallakuritegude sooritamise tõenäosust 30 protsenti.

Paljud asjatundjad on leidnud, et praegusest õiguslikust raamistikust ei piisa ning on vaja täiendavalt otseselt reguleerida lastevastase vägivalla keelustamist. Vajadust otsese keelu järele on kinnitanud nii
eriala spetsialistid, poliitikud kui ka sotsiaalministeeriumi ametnikud.

Ometigi on lastekaitse seaduse vastavate sätetega täiendamine või uue lastekaitse seaduse vastu võtmine (koos vajalike lastevastast vägivalda puudutavate normidega) veninud.

Lastevastase vägivalla vähendamisele aitaks kaasa ka see, kui vääralt koheldud lastel oleks koht, kuhu pöörduda ning riigis oleks institutsioon, mis selliste pöördumistega asjatundlikult tegeleks. Sama institutsioon peaks süstemaatiliselt seisma laste õiguste eest ning viima läbi erinevaid uuringuid ja sotsiaalkampaaniaid. Paljudes riikides on selleks laste ombudsmani institutsioon, mille loomisele on ka Eestis viimasel ajal üha enam mõeldud.

Kokkuvõtvalt tõdeb uuring, et Eestis puudub laste õiguste tagamise plaan ning laste õiguste kaitse raamseadus on aegunud ja deklaratiivne. Ka õiguskantsler on pidanud tõdema, et laste õigustega seotud õigusloomes ei ole toimunud arenguid.