"Tänu Euroopa Liidu poliitikale on viimasel kümnendil vähendatud paljude saasteainete heidet, kuid seda tegevust tuleb laiendada. Enim saastatud linnades ja piirkondades vähendab õhusaaste inimeste oodatavat eluiga endiselt umbes kahe aasta võrra," märkis Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor professor Jacqueline McGlade.

Euroopa Keskkonnaameti 2012. aasta õhukvaliteedi aruandes uuritakse, mil määral inimesed õhusaasteainetega kokku puutuvad, ning antakse hetkeülevaade õhukvaliteedist Euroopas.

Aruandest selgub, et peaaegu kolmandikku Euroopa linnaelanikest ohustab tahkete osakeste ülemäärane kontsentratsioon õhus. Tahked osakesed on üks inimtervisele kõige kahjulikumaid õhusaasteaineid, sest need tungivad hingamiselundkonda, vahendas Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

2010. aastal ohustas 97 protsenti Euroopa Liidu linnaelanikest ka liigne osoonikontsentratsioon, mis ületas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) võrdlustaset.

2009. aastal tekkis osooni suure kontsentratsiooni tõttu õhus põllumajanduslikku kahju 22 protsendil Euroopa põllumaast.

Probleemiks on ka NO2-heide, mis paljudes Euroopa riikides endiselt ületab Euroopa Liidu õigusaktide ja ÜRO lepingutega kehtestatud ülempiire.

Märkimisväärset hulka linnaelanikke ohustas vähki tekitava benso(a)püreeni kontsentratsioon, mis ületas 2013. aasta sihtväärtust.

Helgema poole pealt näitas uuring, et vääveldioksiid (SO2) on edukalt kontrolli alla saadud: heidet on viimastel aastatel märkimisväärselt vähendatud tänu õigusaktidele, millega nõutakse heidet puhastava tehnoloogia kasutamist ja kütuste madalamat väävlisisaldust.

2010. aasta oli esimene aasta, mil SO2-kontsentratsioon õhus ELi linnaelanikke ei ohustanud, kuna piirväärtusi ei ületatud.

Euroopa Komisjon kasutab uuringutulemusi ELi õhukvaliteedi alaste õigusaktide läbivaatamisel ja konsulteerib sidusrühmadega. Eriti pannakse rõhku 2013. aastast kehtestatavale õhusaaste piiramise poliitikale.