Aruanne: Eesti pole piisavalt seisnud seksuaalvähemuste diskrimineerimise vastu

 (58)
Fotolavastus
Foto: Ilmar Saabas

Eesti Inimõiguste Keskuse esmakordne aruanne seksuaalvähemuste õiguslikust olukorrast Eestis kritiseerib sotsiaalministeeriumi tegemata tööd ja peab oluliseks teadlikkuse tõstmist nendel teemadel.

Täna tutvustatud aruandest selgub, et pole välja arendatud ega rakendatud strateegiaid, et võidelda lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste inimeste (LGBT) diskrimineerimise või neile suunatud eelarvamusliku suhtumise vastu.

Aruanne  möönab, et on olnud mitmeid üksikuid meetmeid ja trükiseid, mis ei põhine ühelgi laiaulatuslikul strateegial.

Aruanne viitab, et rahvusvahelised organisatsioonid on korduvalt Eestit kritiseerinud diskrimineerimisteemaliste teadlikkust tõstvate tegevuste puudumise tõttu, kuid sellegipoolest ei ole sotsiaalministeeriumi, mis vastutab üleüldise võrdse kohtlemise edendamise eest soolise võrdõiguslikku osakonna kaudu, tegevus olnud kaugeltki rahuldav.

Aruandes tõdetakse ka, et seksuaalvähemuste teemadel teadlikkuse tõstmine ei ole hetkel poliitiline prioriteet, mis kajastuks poliitilistes strateegiates.

AS Turu-uuringute ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringu kohaselt pidas vaid 38 protsenti vastanutest homoseksuaalsust vastuvõetavaks, millest vaid kümnendik pidas pidas seda täiesti vastuvõetavaks.

Seotud lood:

Seevastu 57 protsenti pidas seda vastuvõetamatuks ning 34 protsenti pidas seda täiesti vastuvõetamatuks.

Kõige levinumaks väljaöeldud põhjuseks homoseksuaalsuse vastuvõetamatusele oli selle ebaloomulikkus. Nii vastas 28 protsenti vastajatest.

Viiendiku arvates on homoseksuaalsus ebanormaalsus ja ebameeldivus ja 14 protsendi arvates on see tabu või võõrapärane olemus. Eelnevat arvestades on selge, et teadlikkuse tõstmine elanikkonna hulgas on vajalik, et harida inimesi homoseksuaalsuse olemusest ja põhjustest.