Kuidas kommenteerite Maidla ja Väinsalu hinnangut, et Vabaerakonna organisatsioonikultuur pole olnud kunagi nii madal kui praegu?

See on absurdne. Vello Väinsalu unustab ära selle otsuse, mida me ka teadsime ette, et see mõjutab meie reitingut. See otsus oli, et Vabaerakond ei osale kohalikel valimistel erakonnana, vaid valimisliitudes. Tema oli selle otsuse tegija, mida mina läksin täide viima. Kusjuures ma teadsin ja veel enne esimeheks asumist ütlesin kõigile, et jube tore, et reiting sellepärast kukub. Et me valimistele ei lähe ja siis te hakkate kõik minu peale näpuga näitama. Ja nii ongi läinud. See on selline tüüpiline poliittehnoloogia.

Üheks terava kriitika punktiks oli Maidla ja Väinsalu jaoks ka teie suhtumine erakonna noorteühendusse Vabad Noored.

See on põhimõtteline. Kohe, kui ma tulin, ma ütlesin, et ma ei taha mingisugust komsomoli Vabaerakonnas näha. Minu arust see on üks õudsamaid asju – igasugused noortekogud, pensionäride kogud, naiste kogud erakondade juures. Eriti noortekogu on selline broilerikasvatus. See on see, mis selle parteipoliitika siin tuksi on keeranud ja sellise keskpärasuse vohamise käima on tõmmanud. Ma tõsiselt ja väga otsekoheselt ütlesin, et sellise jamaga ma ei taha üldse näha, et Vabaerakond tegeleb. Minu nägemust mööda Vabaerakond siiski oli nagu poliitiline liikumineö. Sellel hetkel, kui ma ta kätte sain, oli ta võib-olla juba liiga palju vajunud juba tavaliseks parteiks.

Mida ütlete kommentaariks Maidla ja Väinsalu etteheide, et Vabaerakond on muutunud paari väikese teema erakonnaks ega kõneta Eesti jaoks olulisi suuri teemasid?

See on väga veider süüdistus inimestelt, kes põgenesid siit erakonnast, läksid minema Herkeli ajal, mitte minu ajal. Teatavasti sellel ajal oli ainult kaks teemat – üks oli see korruptsioonivastane võitlus, mida vedasin mina ja teine, mida ajas Herkel, et erakonnad peaks vähem raha saama. Täna meil on ikka väga mitu teemat – eesti keel, metsanduse teema, merendus, ükspuha. Neid teemasid on tõsiselt palju. Kui vennad tõmbavad erakonnast uttu ja siis tulevad sellise jutuga välja, siis see on lahe absurd. See on tüüpiline kartellierakondlik poliittehnoloogia, mida nad evivad. Ma ei saa aru, mis põhjusel nad mind ründavad. Ma ei kandideeri ju edasi, aga aina rohkem ma saan aru, et minu mittekandideerimise otsus oli õige, sellepärast, et nii-öelda Herkeli meeskond oli valmistunud mind ikka korralikult poriga üle kallama. Nüüd on selle üle jube hea muiata ja need poriga kallajad jäävad pärast ise lolliks lihtsalt. Las teevad.

Maidla ja Väinsalu hinnangul peaks Vabaerakond pakkuma poliitilist platvormi Eesti 200 liikumisele ja tegema rohkem koostööd. Mida teie sellest arvate?

Ausalt öeldes ma ei saa ka sellest aru. Mul isiklikult on alati see mõte olnud, et Vabaerakond olekski pidanud olema poliitiline liikumine ja olemagi platvorm kõigile nendele mõistlikele inimestele ja ühiskonnas tuntud julgetele inimestele, kes tahavad poliitikasse tulla, tahavad midagi teha ja vastutust võtta. Aga kahjuks tänased märgid näitavad, et selline parteiline mõtlemine on kahjuks siin Vabaerakonnas prevaleerima hakanud. Rääkides liikumisest Eesti 200 – minu jaoks seal ei ole mitte midagi uut. Ma ei saa täpselt aru, mis probleemi nad on lahendama tulnud ja seetõttu on loomulik, et igasugused sellised liikumise moodi mõtlevad grupid võiksid mingisugust koostööd teha. Nad vähemalt saavad ühest asjast aru, et Eesti poliitilise stagnatsiooni peamiseks põhjuseks on meie parteisüsteem ja nad üritavad vältida seda parteisüsteemi, mis on iseenesest väga positiivne. Küsimus on see, et mis põhiprobleemi nad tegelikult lahendavad.