Arto Aas: teenindajate puuduliku eesti keele oskuse taga on karjuv tööjõupuudus

 (123)
Arto Aas: teenindajate puuduliku eesti keele oskuse taga on karjuv tööjõupuudus
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto AasFoto: Madis Veltman

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles kommentaariks Tõnis Lukase kriitikale paljude teenindajate puuduliku eesti keele oskuse aadressil, et Eestis valitseb karjuv tööjõupuudus, mistõttu peavad ettevõtjad tegema töötajate eesti keele oskuse osas järeleandmisi.

"Enam kui 70 protsenti ettevõtjatest toob ühe oma peamise murekoha ja äritegevuse takistusena välja töötajate puuduse. Tööjõukriis, ja seda nii tippspetsialistide, kuid ka lihtsate tööde tegijate hulgas, on reaalsus, millega tuleb arvestada," ütles Aas Delfile.

Aasa sõnul on eesti keele oskus kahtlemata oluline ja paljudele meeldiks saada teenust eesti keeles. "Kui aga eestikeelseid teenindajaid lihtsalt ei ole, siis millised on alternatiivid?" küsis ta. Arvestades meie demograafilist olukorda ja aina vananevat elanikkonda ei kao see probleem Aasa sõnul iseenesest. "Kas hakkame ettevõtlust jõuga piirama? Loobume nendest teenustest, töökohtadest ja maksutulust? Kliendil on muidugi alati võimalus teha oma vaba valik," sõnas ta.

Kui keeleseadus on reaalsele olukorrale jalgu jäänud, siis tuleb Aasa hinnangul mõelda, kas ja kuidas tuleks seadust muuta. "Võib-olla me ei peaks mingitel ametikohtadel olema nii jäigad ja peaksime leppima sellega, et vajadusel aitab suhelda moodne tehnoloogia. Samas võiks riik kaasa aidata sellele, et siin elavad ja töötavad välismaalased õpiksid kiiremini eesti keelt," märkis ta. "Kas meil ikka piisavalt eesti keele kursusi? Loomulikult saavad ka tööandjad ise oma töötajate keeleõpingutesse senisest enam panustada."

Seotud lood:

Aasa hinnangul ei aita kindlasti olukorra lahendamisele kaasa see, kui valitsuse liige meedias avalikult Eestis õppivaid ja töötavaid välismaalasi halvustab. Samuti töötavad välismaalastest töötajate eesti keele oskusele vastu piirangud pikaajaliste ehk viieaastaste elamislubade andmisel. "Liiga väike sisserändekvoot sunnib tööandjaid otsima võimalusi töötajate lühiajaliseks värbamiseks. Viieks aastaks tööle tulev välismaalane on motiveeritud õppima keelt kindlasti rohkem kui mõneks kuuks siia tulija," ütles Aas.

Valitsus võiks tööandjate keskliidu tegevjuhi hinnangu tegeleda ka sellega, et tuua tööturule need tuhanded inimesed, kes täna ei tööta ega õpi. "Eesti keele tuleviku kindlustamine hakkab ikkagi meie haridussüsteemist, mis täna paraku kõigile head eesti keele oskust ei taga," nentis Aas.

Isamaasse kuuluv kultuuriminister Tõnis Lukas kritiseeris teravalt olukorda, kus Tallinna teenindusasutustesse on tekkinud palju teenindajaid, kes ei oska eesti keelt, nii et nendega tuleb tihti suhelda hoopis inglise keeles. Lukas andis ka mõista, et tööandjad ei näe piisavalt vaeva, et töötajad mingilgi tasemel eesti keele ära õpiks.