Möödunud aastal kulus ehitustöödeks ligi miljon krooni ning tänavu on linnalt eraldatud 7,2 miljonit krooni. Ehitaja leidmiseks korraldatakse riigihankekonkurss, mille viib läbiviimiseks sõlmis kultuuriväärtusteamet lepingu ASiga Buinco.
Lepingu alusel viib AS Buinco läbi nii riigihanke konkursi, ehitustööde järelevalve kuni tööde lõppvastuvõtuni. Töid tahaks alustada aprillis või mais, ütles Kaal.
Kaalu sõnul hakkavad pärast ala väljaehitamist seal elama prz^evalski hobused, eeslikud ja buhhaara hirved, kellel praegu pole jooksmiseks ruumi kuigi laialt. Ekspositsioon jääb põhjapoolsesse otsa piisoni ja endise Sise-Aasia loomade aedikute vahele.
Viie hektari suurune plats jagatakse kolmeks suuremaks ekspositsiooni osaks, kuhu ehitatakse nii aedikuid, abiruume kui ka varjualuseid.
Loomaaed kavatseb tänavu omavahenditest lõpetada ka lõunapoolsesse otsa jääva veelindude ekspositsiooni rajamise, kuid lindude sinna kolimine eeldab korralikku rebasepiiret, ütles Kaal.
Möödunud aastal said endale uued puurid ameerika ja euroopa piisonid, kaamelid ja faasanid. Tuleval aastatel on plaanis ehitada uued aedikud kaljukitsedele ja mägilammastele. Lähitulevikus on kavas ehitada afrikaanium, kus saaks endale elukoha lõvi. Samuti on loomaaial valmis alpinaariumi projekt, mille ehitusmaksumuseks on arvestatud 19 miljonit krooni.
Tallinn eraldab loomaaia ülalpidamiseks aastas 24,4 miljonit krooni ja investeeringuteks 7,2 miljonit krooni.
Tallinna loomaaias on kokku paartuhat looma-lindu 500 eri liigist. Tallinna loomaed on maailmas kaljukitse ja mägilammaste kollektsiooni poolest teisel kohal. Esimesel kohal on San Diego loomaaed Ameerikas, mis on kõige suurema teaduspotentsiaaliga loomaed maailmas ja mille eelarve on võrdne Helsingi linna eelarvega.
Eestis vastu võetud loomakaitse seadus ütleb, et 1. märtsiks 2002 peavad loomaaiad olema atesteeritud vastavalt eurodirektiividele, mis eeldab pea kõikide aedikute ümberehitamist.
